tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Tööriistad Selleks, et AEROC plokkide ja vaheseinaplaatide paigaldamine sujuks kiirelt ja ilma probleemideta, küsi kauplusest ka sobivaid tööriistu ja abivahendeid. Õigete tööriistade kasutamine säästab aega ja võid alati kindel olla, et lõpptulemus vastab ootustele. Plokkide paigaldus AEROC EcoTerm ja Classic plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui
Liimvuugid välistavad külmasildade tekke, tagavad parema õhutiheduse ja annavad müüritisele suurema tugevuse. Plokkide ladumisel kasutatakse AEROC plokiliimi (peenmört) mille survetugevus on 10 N/mm². Müüritise kõik horisontaalvuugid peavad olema korralikult liimiga täidetud ning vuugid ei tohi olla õhemad kui 1 mm ja paksemad kui 3 mm. Igas vertikaalvuugis peab vähemalt ühel plokil olema soon. Vertikaalvuukide õhutiheduse tagamiseks täidetakse nimetatud sooned iga plokirea ladumise järel AEROC plokiliimiga. Mõõtmed Toode Pikkus (mm) Laius (mm) Kõrgus (mm) 600 300 200 Classic 300 600 250 200 Classic 250 600 200 200 Classic 200 600 150 200 Classic 150
Klassikalise poorbetooni põhitoorained on kõik looduslikud mineraalid tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC EcoTerm Plus, Classid ja Hard plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm.
praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles-annet täita. Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt
oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija. Õhumüraisolatsioon
................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele
Pilet 10 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks vajalikud töövahendid tehnoloogiliste operatsioonide järjestus armeerimine tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve hooldamise põhimõtted 1.Vundamendi ja esimese plokirea vahelehüdroisalatsioon. Esimene rida müürimõrdiga. Esimene rida väga täpselt paika kasutades sellejaoks vesiloodi ning vajadusel kummihaamrit. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile vastav liimisegu. Seejärel täita plokkide otsades olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laob liimi ühtlase kihina plokkide pinnale.liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga.plokke saab saega
kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud
19. Soojustusega plokkide püstvuukides mörti ei kasutata. Soojustusmaterjal paikneb plokis nii, et ploki otstes moo- dustuvad tapid (ühes otsas 10 mm emastapp ja teises otsas vastav isas- tapp). Tappide abil saab sobitada plokid tihedalt ja täpselt kokku. 20. Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki- de kohale kinnitatakse müürinöör, mille abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk- müüri projektis ettenähtud sarrused. Sarrused peavad olema puhtad. Sarru-
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele
peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline
liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuukide asukohad (Joonis): 16 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele
paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Eriti pikkade seinte korral tuleb müüritis jagada deformatsioonivuukidega vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Et
Terasest lehtkonstruktsioonid monteeritakse tavaliselt samade montaazikraanade ja messanismide abil, mida kasutatakse ka teiste metallkonstruktsioonide monteerimisel. Ühtlasti kasutatakse seadmeid mille abil saab lehti liitekohtadel kohakuti viia ja keevitamise ajal ühes tasapinnas hoida. Selleks kasutatakse mehhaanilisi ja elektromagnetilisi fiksaatoreid. Vahelae paneelide montaaz Harilikult kasutatakse 79 või 119 cm õõnespaneele. Pärast viimase plokirea paigaldamist ja nivveliiri järgi rihtimist esetatakse seinale mördikiht millele paigaltatakse vahelae paneelid esmalt hoome ühele poolele siis teisele. Mört asetatakse ja tasantatakse iga paneeli otsa alla eraldi. Paneeleida alumised pinnad peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal. Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on
; • plokid paigaldatakse suundnööri järgi, arvestades kõrgusmärke; • plokkide paigaldamisel armeeritakse nad horisontaalselt spetsiaalse Murfor armatuuriga või kasutatakse ploki sisse freesitud kanalites armatuuri; • plokid laotakse plokiliimiga seotises minimaalselt 1/3 ülekattega, kus puuduvad kattuvad vuugid. Iga tootja poolt nõutud vuuk (tavaliselt iga 3..4) armeeritakse, vertikaalvuuke ei armeerita; • peale plokirea paigaldamist valatakse plokiliimiga täis püstvuukide õõnsused. Gaasbetoonplokkidest hoonel kasutatakse alati moodulsüsteemi sillused (erandjuhtudel kandvad metall- või betoonsillused), kusjuures sillus tuleb paigaldada õigetpidi (vt märgid sillusel!); • viimane rida enne müürivöö või vahelaepaneeli toetamist laotakse spetsiaalsest U –plokist, mis armeeritakse ja monolitiseeritakse;
Kolmekorruselise hoone korral on seinte paksused üldjuhul järgmised: I korruse müüritis 300 mm, II korrus 250 mm ja III korrus 200 mm. 30 15 Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Konstruktiivsed nõuded: Müüritise üüritise suurim lubatud saledus on lk/he =30; Esimese ploki rea kohal ja viimase plokirea all olev vuuk tuleb armeerida. Ava puhul tuleb alumise kivirea alumine vuuk ja ava pealmise rea alumine vuuk (silluse peal olev vuuk) armeerida. Ülejää lejäänud nud müü müüritise ritise osas
Muud õõned võib põhimõte see, et plokkide puhul 1...2 rea täita soojustusmaterjaliga konstruktsiooni tegelik tagant, võrgusilm on (keramsiit, granuleeritud töötamine vastaks soovitav teha 50...70 mm vahtpolüstürool jm). võimalikult tema tavalises müüris, plokkide Horisontaalsesse vuuki arvutuslikule skeemile (või puhul ava mõõdu järgi tuleks panna 2...3 plokirea vastupidi). Sellise olukorra plokis, traadi läbimõõt võtta tagant võrgud. saavutamiseks kasutatakse 3...4 mm. Võrk tehakse Vundamenditallas ei ole vaja konstruktsiooni sõlmedes punktkeevitusega sirgetest töötavat armatuuri, kui on tihti spetsiaalseid lahendusi, varrastest. Võrgus täidetud tingimus a h. mis rakendavad sisejõud kasutatakse siledat traati
annaabi.ee 
