FÜÜSIKA 1. Millist laengut omab ja kus asub: neutron, elektron, prooton: -Neutron = Neutraalne -Elektron = Negatiivne -Prooton = Positiivne -Prootonid & Neutronid asuvad aatomi tuumas, elektronid elektronkihtidel 2. Võrdle planetaarset, Thompsoni ja Bohri aatomimudelit! Thompsoni aatomimudel on nagu ,,rosinakukkel" kus osakesed on aatomis laiali. Bohri aatomimudel on nagu planetaarne, kuid elektronid tiirlevad kindlatel energiatasemetel. (Õige ainult Vesiniku aatomi korral) Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel
1.Millal avastati elekton? Elektron avastati 1897 a. ( Joseph John Thomson) 2.Iseloomusta lühidalt elektoni! Väike (u. 10 -8 cm), kerge ja negatiivse elementaarlaenguga 3.kirjelda nukleaarset (planetaarset) aatomimudelit! See on sarnane Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud
5. Milline on planetaarne aatomimudel? Planetaarne aatomimudel sarnaneb päikesesüsteemile, sest aatomimudeli tuuma ümber tiirlevad elektronid. 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom läbimõõt on 10 -8cm, tuuma läbimõõt on 10 -13cm väiksem. 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel ei võimalda seletada aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust ning taastatavust. 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? Planetaarset automudelit täiendati 1913 aastal Nils Borhi poolt. 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks?
2)Mis on footon? Ühte valguse portsjonit nimetatakse footoniks. Footoni suurus on määratud tema energiaga E=hf (e-energia f- valguse sagedus h-planci konst.) 3)Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. 1897 aastal avasta Thomson elektronide olemasolu Positiivse laengu sees paiknevad mingit viisi elektronid. Aatomi läbimõõdu suuruspaik on 10 astmel -10m Positiivne laeng on jagunenud ühtaselt kogu ruumala peal. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit (mudeli puudused ka). Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte a-osakestega. Katse käigus avastati, et osad a-osakesed põrkusid plaadilt tagasi Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Vastuolud: Päikesesüsteemi hoiavad koos
elemendi keemilised omadused. Tuum, elektronid 4. Kes sõnastas planetaarse aatomimudeli ja mis aastal? 1911. 5. Milline on planetaarne aatomimudel? Sarnaneb päikesesüsteemile, tuuma ümber tiirlevad elektronid 6. Aatomi läbimõõt, tuuma läbimõõt? Aatom = 10 -8cm Tuum= 10 -13cm väiksem 7. Mida ei võimalda seletada aatomi planetaarmudel? Aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset sarnasust nin taastatavust 8. Kes täiendas planetaarset aatomimudelit ja mis aastal? 9.Bohri postulaadid. · Aatom võib olla kindlates statsionaalsetes olekutes, millest igaühele vastab energia. Statsionaalses olekus aatom ei kiirga. · Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse v neelatakse energiakvant, mis võrdub nende olekute energiate vahega. 10.Mida nimetatakse aatomi põhiolekuks? Väikseima võimaliku energiaga olek 11.Mida nimetatakse aatomi ergastatud olekuks?
Pinge tõstmisel 4.9V on märgata kollase helenduse tekkimist torus. Peale seda voolutugevus väheneb. Katsega on tõestatud elektronide lainelisus. 3. Sõnastada Bohr'i postulaadid. (Teise postulaadi kohta valem.) 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel. 4. Kirjeldada planetaarset aatomimudelit. Keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid. See sarnaneb päikesesüsteemiga. 5. Kirjeldada erinevat tüüpi valgusallikaid. 6. Milline spekter on pidevspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Pidevspekteris on kujutatud kõik lainepikkused. Tekib kui on kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. 7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib?
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma
1.Kirjelda planetaarset aatomimudelit. Planetaarne aatomimudel sai alguase aatomituuma avastamiast. Sarnaneb pisitillukese Päiksesüsteemiga. Aatomituum ja tema ümber tiirlevad elektronid. Tuum positiivselt laetud, kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tavaolekus on aatom laenguta , peab siis prootonite arv tuumas ja teda õmbritsevate elektronide arv olema võrdne. 2.Kirjelda tänapäevast aatomimudelit. Elektron saab aatomis vaid tuuma ümber tiirelda. Vastasel korral tõmbaksid kulonilised jõud ta tuuma. Kuna tuuma ümber elektron liigub kiirendusega, siis klassikalise elektrodünaamika seaduse kohaselt tekivad kiirendusega liikuvad elektronid elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagntkiirgus. Sellepärast peaks tuuma ümber tiirlevad elektronide orbiidi raadius pidevalt vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest ...
1. Kirjelda Rutherfordi planetaarset aatomimudelit? – Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisi...
konstrueeritud tehiskeelena maal. Niisiis, Universaalkeel võib ka tähendada ühtset keelt tulnukatega kes kunagi kauges tulevikus meiega kontakteeruks (ei tea milleks). (228 | 525) Universaalkeel ei ole hetkel ei utoopia (sest seda on juba teostatud kuid mitte täielikult) ega reaalsus (sest sellist keelt mida absoluutselt kõik rääkida oskaksid ei ole olemas ega saagi olema). Universaalkeele all võib mõelda planetaarset sidet või ülemaailmset riikidevahelist sidet. Universaalkeele ideel on nii häid (erinevused vähenevad, maailm rahuneks natuke maha) kui halbu külgi (suur arv keeli sureks välja). Siit moraal: Universaalkeel ei ole hea kõigi jaoks. Säilitame oma keele ning lepime sellega, mis on mitte, mis võib olla või mis juba oli. (83 | 608) _____- - - - - - - - ----------------=-=-=-=-=-=-=-=-================Jüri Vaitmaa 10K
I. Thomson elektroni mõiste E. Rutherford ta järeldas, et aatomis on positiivne laen, mis on koondunud aatomi keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid N. Bohr formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta L. de Broglie tõestas, et elektronil on laine omadused W. Heisenberg ebatäpsusrelatsioon W. Paul - keeluprintsiip 4. Rutherfordi katse tõestamaks planetaarset aatomimudelit- Pliikonteineris asub radioaktiivne aine, millest väljub alfaosakeste voog. See langeb õhukesele kullast lehele. Mikroskoobi ees on tsinksulfaadist ekraan. Ekraanile tekib sähvatus kohas, kuhu langeb alfaosake. Ekraani koos mikroskoobiga on võimalik pöörata ja loendada kuldlehekeselt mitmesuguste nurkade all hajunud alfaosakesi. Enamik alfaosakesi läbis kuldlehekese otsejoones, osa kaldus kõrvale ja hajus erinevate
Füüsika 123 1. Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahel? - Molekulide ja rakumõõtmete vahele. Suhteline, oleneb mida tahetakse uurida 2. Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta? - Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta?
Miks toimub trükkimine põhiliselt offsetrükis? Kuna on odav , kiire ja üpriski kvaliteetne Mille alusel klassifitseeritakse ofsettrükimasinaid? Sissevõtu järgi Rullpaber,poognad trükimasinate värvilisuse järgi 1,2,3,4,5,6 Jaotus külgede trükkimise järgi 1. Ühekülgsed masinad, mis on ette nähtud trükiks poogna ühele küljele. 2. Kahekülgsed trükimasinad, mis on ette nähtud trükiks poogna kahele küljele. Silindrite arvu järgi 3,4,5 Masina ehituse järgi Planetaarset tüüpi sektsioonilise ehitusega masinad Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? Nimeta erinevaid trükiviise. Siiditrükk,tampotrükk,fooliumtrükk,fleksotrükk,digitrükk,kõrgtrükk,lametrükk, sügavtrükk Mis on ofseti tööpõhimõte? Ofsetmasinate töö printsiip seisneb kujutise edasiandmises trükivormilt paberile üle elastse vahepinna
tagasi. Sellest tegi Rutherford järelduse, et enamik aatomimassist on kogunenud ühte väiksesse punkti tuuma. Siis võetigi kasutusele planetaarne aatomimudel. Planetaarset aatomimudelit võib võrrelda päikesesüsteemiga, kus aatomi tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega:
põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas. Tähiseks on B ja ühikuks tesla(T). Magnetiline läbipaistvus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. (µ) Planetaarne indeks Kp kajastab planetaarset magnetilist aktiivsust kesklaiusel. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest.
Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m. Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aatomimudelist tulenevaid raskusi elektronide liikumise kirjeldamisel. Ei saa kirjeldada energia eraldumist 6)Mis kinnitab aatomite püsivust? See et me oleme veel elus. 7)Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta?
Miks toimub trükkimine põhiliselt offsetrükis? Kuna on odav , kiire ja üpriski kvaliteetne Mille alusel klassifitseeritakse ofsettrükimasinaid? Sissevõtu järgi Rullpaber,poognad trükimasinate värvilisuse järgi 1,2,3,4,5,6 Jaotus külgede trükkimise järgi 1. Ühekülgsed masinad, mis on ette nähtud trükiks poogna ühele küljele. 2. Kahekülgsed trükimasinad, mis on ette nähtud trükiks poogna kahele küljele. Silindrite arvu järgi 3,4,5 Masina ehituse järgi Planetaarset tüüpi sektsioonilise ehitusega masinad Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? · Lakisektsioonid · Fooliotrükisektsioonid · Sektsioonid numereerimiseks · Rullpaberi sektsioonid poognamasinatele · Stantsimissektsioonid koos surutrükiga · Rotatsioonmasinate traatimis- ja kleepimissektsioonid Nimeta erinevaid trükiviise. Siiditrükk,tampotrükk,fooliumtrükk,fleksotrükk,digitrükk,kõrgtrükk,lametrükk,
Taimed jaotatakse suuruse, soo, raviomaduste ja visuaalsete tunnuste järgi. Samas on kõik loomad ja taimed vastavuses looduslike elementidega. Tihti on uurijaid muutnud erapoolikuks eelarvamused 'metslaste' intelligentsi kohta. Tegelikult ei erine pärismaalaste taksonoomia kuigivõrd kreeka / rooma ega keskaja jaotustest. Astroloogiline herbalism ei ole valgete inimeste saavutus, vaid sarnaneb suuresti pärismaalaste arusaamadega. Nimelt on 7 planetaarset taime, 12 taime sodiaagimärkide ja 36 sodiaagiringi sektorite jaoks. Neid taimi tuleb korjata väga konkreetsetel päevadel ja tundidel. Samas, Theophrastusel, vastab igale taimele üks lind. Pärismaalased austavad taimi ega korja neid kunagi lõbu pärast. Korjamisel püütakse lepitada taime hinge, sest ilma hingeta polevat taimest midagi kasu. Seega on totemistlikud klassifikatsioonid metoodilised ja teoreetiliselt tugevad, ja isegi vormilt võrreldavad botaanikute ja zooloogide
3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. Päikesesüsteemi eeskujuks võttes on loodud ka planetaarne aatomimudel. Selles on Päikese osas aatomituum, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid nagu planeedid ümber Päikese. Nagu Päikesesüsteemis on praktiliselt kogu süsteemi mass koondunud tuuma. Planetaarset aatomimudelit käsitleme lähemalt 9. jaotises Kvantmehaanika. Päikesesüsteemi planeetide loetelus oleks õigem piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra
annaabi.ee 
