Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna Merkuur Veenus Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Päikesesüsteemivälised planeedid Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole.
Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei
Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit), mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi.
· Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole.
Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Hüpoteetilised planeedid On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam- vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole
· Orbiit ,,keskmiselt ümmargune" · Teleskoobis on näha heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu · Rõngas asub orbiidist 13 000 km kõrgusel · Lapik · Pilvevöödid sarnased Jupiteri omale · Tugev magnetväli · Heleda rõnga laius 65 000km, koosneb kolmest osast · Suuri kaaslasi 10 + 8 väiksemat keha 6.URAAN · Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis · Teleskoobis paistab pigem tähe kui planeedina · Teleskoobis pinnadetaile raske eristada · Pilvevöödid, tumedamad laigud · 9 kitsast rõngast · Suuri kaaslasi 5 · Pöörleb Päikese tiirlemisele vastassuunas 7.NEPTUUN · Mõõtmetelt lähedane Uraanile · Välimus sarnane Uraanile · 2 kaaslast · Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi 8.PLUUTO · Sarnaneb oma suuruse ja orbiidi poolest asteroidide/komeetidega · Väike planeet 3.Miks Maal on aastaajad? 4
ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlemist. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis
teeb sama ajaga tiiru umber maa, kui see pöörleb. 13.Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus, sest siis on ta maale kõige lähemal. (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel.) Tuleb vaadata vastu valgust ja seda saab teha iga kahe aastat tagant. 14.Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilmelt pole sarnased, maa välisilme muutub kogu aeg sest maad ümbritseb tihedam atmosfäär, aga Marsi atmosfäär on õhedam. Marss paistab punaka planeedina, maa aga sinika- rohelisena, valgete vöötidega (pilved). Liikumine on sarnane. Pinnaehituse sarnasus on see, et mõlemal on vukaanikaatrid. Erinevus aga see, Marsil leidub vett vaid tahkes olekus, kuid maal igas olekus (vedel, gaasiline, tahke). Maal on pinnavormid pidevas muutumises veel. Marsi atmosfäär on olemas, kuid väga hõre ja koosneb suures osas CO2-st. Maal on arvestatav atmosfäär ja see koosneb 78% lämamstikust, 21% hapnikust + teised gaasid. 15.Mida on teada elust Marsil?
massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti. Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C. Mõõtmetelt on Maa teiste planeetidega võrreldes väike. Planeedina on Maa seisund stabiilne, ta võib selles olekus püsida kui tahes kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi, meteoorset ainet – "tolmu". Teiste taevakehade mass kokku on tühine võrreldes Päikese massiga, moodustades sellest ligikaudu 0,3 protsenti. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga,
Marsi kaugus päikesest on 1,52 astronoomilist ühikut. MARSI KAASLASED Marsil on 2 kaaslast Phobos ja Deimos, need avastati 1877.aastal. Marsil pole rõngaid. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Marsi pöörlemisperioodi pikkus on 24tundi ja 37 minutit. Tiirlemisperioodi pikkus on 1,88 Maa aastat. Pöörlemissuund on päripäeva. Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° MAGNETVÄLI Marsil puudub globaalne magnetväli. VÄRVUS Marss paistab taevas punakaspruunina planeedina. TEMPERATUUR PINNAL Marsi pinnatemperatuur kõigub ekvaatoril ööpäeva jooksul 22 kraadist celsiusest(päeval) kuni -73 kraadini celsiuseni(öösel). MARSI UURIMINE Esimene õnnestunud möödalend toimus 1965 aatal ,kui Marsist möödus NASA Mariner 4. 1971 lendas Mariner 9 Marsi orbiidile. Esimest korda läksid planeedile NSV Liidu Mars 2 lander ja Mars 3 lander 1971.aastal.Täielikult õnnestus aastal 1997. Aasta missioon,mille jooksul tehti kõik peamised pildid Marsist.2006
Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine? Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis
Neptuuni üks kaaslastest, Triton, on üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis ning omapärane seetõttu, et ta liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 15. Kuni 2006 aastani oli Pluuto üks üheksast Päikesesüsteemi suurest planeedist, kuid Rahvusvaheline Astronoomiaunioon otsustas ta kvalifitseerida ümber kääbusplaneediks. Arvatakse ka, et pigem tuleks Pluutot klassifitseerida suure asteroidi või komeedina kui planeedina. Pluuto on kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas kui suurem osa teistest planeetidest ning tema orbiidi kalle on samuti palju suurem. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud lämmastiku
ürgset Päikesesüsteemi. Temaga sarnased taevakehad võivad kuuluda Kuiperi vöösse. Samuti on temaga natuke sarnane Neptuuni kaaslane Triton. Varem arvati koguni, Pluuto võib olla Neptuuni "ärakaranud" kaaslane. Praegu on siiski selge, et Pluuto ja Triton moodustusid omaette, kuid edaspidi haaras Neptuun Tritoni endale, Pluuto aga jätkab endiselt iseseisvalt. 17.Uraani välisilme ja pöörlemine Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis.
Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. 4 17. Uraani välisilme ja pöörlemine. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina. Pinnadetaile on sel väga raske eristada. Voyager`i fotode järgi on tema atmosfääris pilvevööndid ja tumedamad laigud, samuti on Uraanil üheksasti kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Planeedi päärlemistelk asub peaaegu orbiidi tasandis. Seega pöörleb Uraan Päikesega tiirlemisega peaaegu risti. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Läbiviidud vaatlusprogramm välistab sealt edasi 19. tähesuurusest heledamate planeetide olemasolu.
(1) 2.3 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. (1) Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina (nurkläbimõõt vaid 4 kaaresekundit), mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. (1) Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi
Kõigil kuudel on kraatrid, kuid 472 kilomeetrise läbimõõduga Miranda on ainulaadne: tema pinnal leidub tuhandeid pragusid, pikki kanjoneid ja veider kandiline kõrgendik. Uraani suured kuud tiirlevad tema ekvaatori tasandi läheduses, seega risti planeedi orbiidi tasandiga. (2:25) Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. (6) Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. Tema atmosfääris on pilvevöödid ja tumedad laigud. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8 kraadi ja seetõttu ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas , vaid sellega peaaegu risti. Seega on ka Uraani polaaraladel teatud perioodidel soojem kui ekvaatoril. (2:39- 40; 3:21) Uraani näivaks pinnaks on sinakate pilvede ülemine kiht. Sellest kuni 50 kilomeetrit
avastamisest, aga lõplikku selgust pole. 57 Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C. Mõõtmetelt on Maa teiste planeetidega võrreldes väike, keemiliselt koostiselt "tugevasti metalliline" (raskemate elementide hulk ületab tunduvalt vesiniku ja heeliumi oma). Planeedina on Maa seisund absoluutselt stabiilne, ta võib selles olekus püsida kuitahes kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti "sabatähte", planeetide kaaslasi, meteoorset ainet "tolmu". Teiste taevakehade mass kokku on tühine võrreldes Päikese massiga, moodustades sellest ca 0,3 protsenti. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade
annaabi.ee 
