ja silinder. The basket of apples Prantslane, esialgu oli mõjutatud impressionismist. Temale on ileloomulikud erksavärvilised siledad pinnad, mida eraldab tume kontuur.Ruumilisus pole oluline, värvid sageli valed "Öökohvik Arles`is" "Van Gogh päeva-lilli maalimas" ,,Bretagne tüdrukud Henri de Toulouse- Lautree Prantslane, ta oli puudega, keha ebaproportsionaalne, luud murdusid. Tema kujutamislaad oli lihtsustav, plakatlik. Kasutas heledaid värve. "Jane Avril" "Divan Japonaise" "Moulin Rouge`i promenoit`is"
2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail KUBISM Futurismi edasiarendus *Kubismis peamine on vorm, mitte sisu., *Kubistid loobusid jutustavast sisust, st. teosed koosnesid katkendlikest lausetest. *G.Apollinaire- kubismi luuleteooria looja.
Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi.
"Maarjamaa laulud" kõige kontrastsemad heitlused iseendaga Visnapuu ja teater 1919 tõlkis kirgededraama "Salome" 1931 "Meie küla poisid" taunivad vastukajad 1933 "Madaam Sohk ja ta pojad" tõusiklikkust pilav 1933 "Otepää all" must-valge skeem 1934 "Killamägedel" revüülik lüüriline utoopia 1935 "Maa-alused" vähemõnnestund lastenäidend 1936 "Tõivupüha" ebaõnnestus 1936 "Kuus venda" parimad vastukajad 1938 "Maa vabaduse eest" plakatlik vaatemäng Sõda ja tragöödia "Kaks algust" 5. oktoobril 1941 suri abikaasa Hilda Läheb Luunjasse Sügisel 1944 hakkas valmistuma maalt lahkumiseks 22. sept on Virtsus, läheb sealt Saaremaale ja edasi Saksamaale Eksiil 1944-1949 viibis erinevates põgenikelaagrites 10. oktoobril 1948 ÜEKS- i asutamiskoosolek 9. oktoobril 1949 algas viimane laevatee Elas mõnda aega New Yorgis ja Torontos Püüdis jätkata kirjanduslikku tegevust
Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, sõja, vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste elu, elutempot ja linnade kasv muutuvad üha kiiremaks) Esindajad: vene kirjanikud V. Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941) Kubism Tekkis 20
õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud. Ülo Tuulik on oma artiklis ,,Stalin ja Leberecht, Käbin ja Tuglas" leidnud, et ilmselgesti oli Stalinile meeldinud Leberechti skemaatiline ja plakatlik propagandaraamat, elu reaalsust ja karmust varjav, kolhoosidele vastuseismisest vaikiv kirjatöö. · Stalin Karotammele: "Nikolai Georgijevits, kas olete lugenud Leberechti romaani "Valgus Koordis?" · Karotamm (Ek(b)P I sekretär): "Ei ole, Jossif Vissarionovits." · "Tuleb lugeda," ütleb Stalin. "Kõva lugu!" · Karotamm Max Laossonile ("Rahva Hääle" peatoimetaja): "Kas Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis" oled lugenud
Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised samuti ka võõristust tekitavad. Selline tekst saavutati tehnilisi võtteid kasutades, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega. Nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ning ennast vaimustunud
Tagalakirjandus: ● 1941. aastal taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse, kus rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena.; ● Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid. Pagulaskirjandus: ● 1944. aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G
Jaan Rääts rütmilisus ja selle rõhutamine (kontsert kammerorkestrile). Eino Tammberg - kammermuusika, sümfooniline muusika suurematele orkestri koosseisudele (sümfooniline teos ,,Concerto Grosso" pälvis ka veidi rahvusvahelist tunnustust, ooper ,,Cyrano de Bergerac", ballett ,,Joanna tentata"). Veljo Tormis hakkab kasutama peaaegu ainult rahvamuusikat. See on tema iseloomulikuks stiiliks. Ühenda kaasaegse helikeele rahvuspärasusega. Sisuline lähenemine rahvamuusikale (mitte plakatlik). Valdavalt vokaalmuusika looja (koorimuusika, soololaulud). 12.10.2009 KULTUUR EESTIS NÕUKOGUDE AJA TEISEL POOLEL Karl Vaino vene eestlane tegi kõike, mida Moskvas talle öeldi. Maad hakkas võtma venestuspoliitika. Vene keelest ja kultuurist püüti kujundada midagi enda oma. Vene keel polnud enam üks võõrkeeltest, vaid pidi saama millekski enamaks, millekski iseenesest mõistetavaks
Veetis suure ma osa ajast Pariisi lõbustusasutustes. Kujutas o ma loo mingus sealset elu ja iseloo mulikke tüüpe tantsijannad, prostituudid, näitlejad, ho m od j m, keda tolleaegne ühiskond pidas põhjakihiks. Selles seltskonnas ei pööratud tähelepanu kunstniku füüsilistele puuetele, seal tundis ta end o mana. Loomingu iseloomustus ToulouseLautrec on teiste posti mpressionistidega v õrreldes vähe m uuenduslik. Te ma kujutamislaad on lihtsustav, plakatlik. Kasutas heledaid värve. On tundliku, nõtke joone ga hea joonistaja. ToulouseLautreci töödes on tunda teatav kibestumine, sapisus, mille p õhjus on kunstniku enda raskes saatuses. ToulouseLautrec ar mastas eriti litograafiat e kivitr ükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujune misel. BAROKK (baroc c o portugali ke eles ,, pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on e eskätt Euroopa stiil, kuid esi m ene, mis
Alates 1839 Milanos. I loomeperiood 1839-1850 1839 esimene ooper "Oberto" võeti hästi vastu, teine ooper, koomil. "Kuningas üheks päevaks" 1840 kukkus läbi. 1840. aastad. 1842 kolmas ooper "Nabucco" oli üliedukas (naispeaosas Verdi tulevane elukaaslane ja abikaasa Giuseppina Strepponi). Tohutult ooperitellimusi. Kaunis meloodia on tähtis ka Verdile, ent karakterite ja situatsioonide edasiandmine veelgi tähtsam. Meloodia siiski veel kohati plakatlik, mitte nii paindlik kui alates 1850. Orkestrikõla tasakaalustamata (keelpillid - vaskpillid), vähe orkestrikogemusi (seni ainult puhkpilliorkester). Numbriooper. Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi). Eriline ainestikuvalik - peategelased negatiivsed, ent muusikas mitmekülgselt kujutatud, Macbeth vastuoluline, dramaatiline karakter, kirjutatud baritonile, mitte tenorile.. Uudne Verdi nõue lauljatele - kui vaja, tuleb laulda "inetult", kähistada
· Agressiivne, ründav, poliitiliselt äärmuslik · Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu · Kutsusid looma uut kunsti, mis kajastaks ajale iseloomulikku: kiirust, tehnika võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid
annaabi.ee 
