o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. o Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). o Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. o Implosioon kestab vaid sekundi murdosa, seepärast on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o
kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Nt. Tuumapommi lõhkemine 14. Sünteesireaktsiooni on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende 2 2 4 tekkimiseks vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Nt: 1 H + 1 H => 2H 15. Tuumapomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üleahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mõlemad on parajasti väikesed,et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata ehk paljunemistegur on alla ühe. Kui ainet on nii palju, et igast neutronist sünnib keskmiselt üks uus lõhustumist esilekutsuv neutron, siis on paljunemistegur võrdne ühega. Vastavat ainekoguse massi nim.
Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tuumapomm- tuumakütus(plutoonium/uraan), Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Miks on tuumareaktsiooni eslilekutsumiseks just kõige sobivam tuuma pommitada neutronitega?- sest siis ei ole võimalust et tekib elastne hajumine, mitte tuumareaktsioon. (arvan et sellepärast) Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.
deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium239. Uraan235(esimesed pommid) Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Tuumapommi ajaloost: Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal USAs, kuhu oli emigreerunud suur osa maailma tippfüüsikuid.
hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. · Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Vesinikpomm · Vesinikpomm ehk termotuumapomm on massihävitusrelv. · Sarnaneb aatompommiga · Aatompommis toimub raskete tuumade lagunemine.
sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine. Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja paigaldamisega ongi suurimaks probleemiks seal lebavad sütikpommid. Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas. On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma.
Nõukogude Liidu spioonid said USAlt tuumapommi kohta infot ja tänu sellele nende tuumaprogramm arenes kiiresti ning 1949. aastal jõuti esimese tuumakatsetuseni Semipalatinski polügoonil Kasahstanis. 1950. aastate jooksul arendati välja elektrienergia tootmiseks sobivad seadmed. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Õnnetuste ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat. Seda energiat saab võrrelda trotüüliekvivalendi kaudu. Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust. Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979
iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline. Kõik tuumajaamad töötavad selles reziimis. Tuumakütuseks sobivad elemendid: · Enamuse reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238 · Mõnedes reaktorites üritatakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab
raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga.Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku,
See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg. (Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommi plahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi. Tegelikult on inimene tänu sellele suuteline maailma ja loodust mõjutama juba sellisel määral, mis võib kopeerumispommi tegevuse hoopiski peatada või lõpetada. Teisest küljest on see loonud ka uusi võimalusi planeedi Maa ellujäämiseks. Arvatakse, et inimkultuur on välja arendanud tõeliselt uue kopeerumispommi vormi, mis areneb ainult omapärases ja inimestele omases kultuurikeskkonnas. Oluline on siinjuures taas
kestaga miinid. Neid mõlemaid miine kasutati II maailmasõjas. Mõlemad miinid on ehituselt üsna sarnased, ainus erinevus oli sütiku mehhanism. Mõlema miini puidust ehitus tegi 12 ettearvamatuks, kui palju survet on vaja, et miini plahvataks: puit mädaneb ja putukad võivad puidust kesta ära süüa, mis vähendab vajalikku survet miini plahvatamiseks kuni 3 kg-ni. TMD-B miin sai valmis enne II maailmasõja algust. Miin kujutab endast lihtsalt puidust kesta, mis on täidetud lõhkeainega. Puidust kesta peal oli kolm kõrgendatud tahvlit, mis piisava surve all varisesid kokku, mille tagajärjel MV-5 detonaator plahvatas, ja mis siis pani miini plahvatama. Riidest kandmise käepide paigaldati miini küljele. Käepide oli tavaliselt värvitud roheliseks, halliks või valgeks. Probleemiks oli et, kui miin sai märjaks, siis hakkasid puidust
TNT C6H2(NO2)3CH3 on helekollasest kuni helepruuni värvusega kibeda maitsega lõhkeaine. Trotüül ei reageeri veega ega lahustu seal ning ei reageeri metallidega. Trotüüli sulamistemperatuur on 80 kraadi. Tänu oma madalale sulamistemperatuurile kasutatakse teda laialdaselt lahingumoonas, nii puhtal kujul, kui ka segudes teiste lõhkeainetega. Trotüüli sulatamisel eralduvad mürgised gaasid. Käsitsemiselt on ta ohutu ja teda võib saagida, puurida või lõigata. Valatud trotüül vajab plahvatamiseks teist lõhkeainelaengut [11]. Pikriinhape e. Trinitrofenool C6H2(NO2)3OH on kollakat värvi kristalne pulber. Omab häid värvivaid omadusi ja on maitselt väga kibe. Lõhkeomadustelt ületab pikriinhape trotüüli. Teda kasutatakse sulatatult ja pressitult. Pressitud pikriinhape detonatsioonikiirus on 7200 m/s. Niiskuse juuresolekul reageerib metallidega ja moodustab väga ohtlikke kergestiplahvatavaid sooli, mida nimetatakse pikraatideks. Pikriinhape on mürgine [11].
Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ehitus Tavalise (tuumalõhustumisel põhineva) tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest
Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ülesehitus Tavalise (tuumalõhustumisel põhineva) tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega neutronpeegli abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis tõstab
annaabi.ee 
