Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasiho...
Enamlevinumaks lihaliigiks on siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys. hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudest armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi : mustikaplaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju : mustikaid, pohli, murakaid , jõhvikaid Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis ) Soome kööki iseloomustab väga suur vormiroogade rohkus. Ka traditsiooniline Soome jõuluroog on kaalika- ja porgandivorm
jne... Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Kui kisselli vedelik on valmis keedetud, siis kurnatakse toiduained sealt välja ja vedelik pannakse anumasse, peale puistatakse suhkrut, et ei tekiks kilet peale. Serveeritakse erinevate piimatoodetega, riisi, magusate klimpidega, vormiroogadega jne... 17) Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18) Iseloomusta rasvasid. Millised rasvained sobivad praadimiseks? Miks? Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea-
Lisatakse kartulitärklis Kuumutatakse keemiseni ja lisatakse mahl, mehu, püree v vein Segatakse ja jahutatakse. Köögiviljakissellid: Köögiviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse Püreele lisatakse suhkur ja teised m.a. ning keededakse Lisatakse ettevalmistatud tärklis Keedetakse keemiseni ja jahutatakse. Serveeritakse temp. 10-14C.Igale sööjale arvestatakse 1,5-2 dl kisselli. 17.Muretaignast valmistatakse kooke, küpsiseid, plaadikookide aluseid, tordipõhju, korvikesi. Valmistamiseks võetakse 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu, muid toitaineid lisatakse vastavalt taigna omapärale. 18. Toiduks kasutatakse nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Praadimiseks on kõige parem kasutada selliseid rasvu, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega margariine, sea- ja taimerasvu ja toiduõlisi, sest praadimine toimub kõrgel temperatuuril ja taimeõlid hakkavad
toidukilega ja pannakse 20 minutiks külmikusse. Viimast lahtirullimist ja kokkuvoltimist ning jahutamist korratakse veel kolm korda, seejärel on tainas valmis kasutamiseks. 5. Iseloomustage muretainast tooteid. Muretainas on mure ja krõbe ning rabe. Muretainast iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsemise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast võib valmistada väga erinevaid tooteid näiteks kooke, küpsiseid, plaadikookide põhjasid, tordipõhjasid, korvikesi ehk tartalette suupistete tarbeks. · Pate brisee on soolased krõbedad tooted:quiche`id, tartaletid, barquette`id, kanapeed. · Pate a foncer - magusad pirukad ja kookid mahlaka täidisega, nt õuna- või mustikatäidisega. · Pate sucree magusad tartaletid, barquette`id, flan`id, pirukad. · Pate sablee magusad flan`id, tart`id. Muretaina põhiosad on nisujahu, või/margariin, enamasti ka muna või munakollane, ilma
põhjapõdra-, karu- ja rabakanaliha. Enamlevinumaks lihaliigiks siiski sealiha. Lapimaa klassikaline pearoog on poronkäristys - hautatud põhjapõdraliha, kartulipüree, pohlalisand ja marineeritud kurk. Menüüs on soomlastel palju vorsti, eriti grillvorste. Verivorste (mustamakkara) valmistatakse traditsiooniliselt vaid Tampere piirkonnas. Magustoitudes armastavad soomlased väga igasuguseid küpsetisi: mustika-plaadikook pärmitaignast on klassika. Peale plaadikookide veel saiakesed ja muffinid. Valmistatakse ahjupannkooki, s.o. pannkook, aga ahjupannil valmistatud. Süüakse tükkideks lõigatuna keedisega. ahjupannkook ja mustikapirukas Rikkalikult ja mitmekesiselt kasutatakse Soome köögis erinevaid marju: mustikaid, pohli, murakaid, jõhvikaid. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome maiustustele (kommid, jäätis).
sisu eemaldamiseks Sparglinuga kasutatakse sparglite koorimiseks - sisseehitatud plaat on hea lõikamaks tugevaid spargliotsi 4 Tsitrusraud-koorija kasutatakse tsitrusviljadelt koore riivimiseks, sobib sidrunikooreribade tegemiseks samuti erinevate dekoreerimiselementide valmistamiseks ning shokolaadi riivimiseks Võivoolija kasutatakse võist kujundite vormimiseks Taignalõikur kasutatakse taignast toodete lõikamiseks, ka valmis plaadikookide, -pirukate lõikamiseks. Lõikuri tera võib olla sakiline või sile. Lõikur võib koosneda ka erinevast arvust teradest, mis võimaldab korraga lõigata erineval arvul ühesuurust toodet. Pikkimisnõel kasutatakse liha pikkimisel sissetorgete tegemiseks Pintsetid lühikesi (15 cm) kasutatakse kalaluude eemaldamiseks, pikemaid (30 cm) valmis toodete tõstmiseks KÄÄRID Köögikäärid kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel. Käärid peavad olema
valmistamiseks. 11 Võibiskviittaignaid võib valmistada ka küpsetussegudest Toffi snickers baseerub naturaalsetele piimale,millest tuleneb ka iirise aroom, sest piima koos vaniljega on karamellistatud. Toffi snickers munad, toiduõli ja vesi on koos segatud 2min.Küpsetatakse 170º juures 20 25min Vitaminka on võibiskviidi variant koos porgandite ja vürtsidega. Muffin Mix küpsetussegu muffinite ja plaadikookide valmistamiseks. Võibiskviittaignast toodete küpsetamine 1. Küpsiste valmistamiseks kasutatakse pritskotti ja metallist või plastmassist otsikut-tülli. Enamus küpsiseid küpsetatakse 220- 240º-di juures, 5 - 15min. 2. Keekside valmistamiseks valatakse taigen küpsetuspaberiga vooderdatud vormidesse või küpsetuskindlatesse kapslitesse. Väikseid keekse küpsetatakse 200- 210º-di juures, 15- 20min. Suuri ( 500- l000 g) keekse küpsetatakse 160- 180º-di juures, 40- 60min.
Lõpuks lisatakse tihendatud vedelikule mahl, mehu, püree või vein, segatakse läbi ning jahu Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine lehekülg 271 Muretainas on, nii nagu nimigi ütleb mure ja krõbe ning rabe. Muretainaid iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsetamise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast valmistatakse erinevaid kooke, küpsiseid, plaadikookide põhjasid, tordipõhjasid, korvikesi ehk tartalette suupiste tarbeks. Muretaina põhitoorained on nisujahu, või/margariin, enamasti ka muna või munakollane, ilma nende tooraineteta ei ole võimalik muretainast valmistada. Osa jahust võib asendada tärkliste, kaerahelveste, jahvatatud pähklite või mandlitega. Tainast seob ja jahu niisutab muna ning ka või/margariin. Muretaina põhiretsepti järgi, ilma vedelikuta valmistatud tainast nimetatakse liivatainaks.
Paksud kissellid: 1 kg kohta lisatakse 50 80 g tärklist Vaata kulinaariast lisa. 18. Kirjelda muretaigna valmistamist ja sellest toodete valmistamist, kasutamine Muretainas on, nii nagu nimigi ütleb mure ja krõbe ning rabe. Muretainaid iseloomustab rohke rasva- ning jahusisaldus ning madal vedelikusisaldus. Muretainad ei kerki küpsetamise ajal (kui ei ole lisatud kergitusaineid). Muretainast valmistatakse erinevaid kooke, küpsiseid, plaadikookide põhjasid, tordipõhjasid, korvikesi ehk tartalette suupiste tarbeks. Muretaina põhitoorained on nisujahu, või/margariin, enamasti ka muna või munakollane, ilma nende tooraineteta ei ole võimalik muretainast valmistada. Osa jahust võib asendada tärkliste, kaerahelveste, jahvatatud pähklite või mandlitega. Tainast seob ja jahu niisutab muna ning ka või/margariin. Muretaina põhiretsepti järgi, magusat muretaignat nimetatakse liivataignaks. Muretaina põhiline retsept on 1-2-3 ehk