19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja valmistamisviisid. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid ja paljusid toite hakati hoidistama. Hiljem toimus eesti köögi niiöelda teine kihikuks ja siis on tuntuks saanud pelmeenid, kartulisalat, marineeritud kõrvits, hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, plaadikoogid, kissell, mannavaht, bors ja seljanka. Viimastest aastakümnetest on mõned Eesti rahvustoidud oma tähtsust kaotamas, kuid siiski eelistatakse pühade ajal paljudes peredes traditsioonilisi toite.
Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. Populaarseks sai talupoja tuhasküpsetatud kartul ja kaalikas. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. · 19.sajandi künnise ületamisega muutus ühtaegu ka euroopaliku kulinaariateaduse suund ja ka serveerimistavad. Vana komme asetada kõik pakutav söögiseltskonna ette ühekorraga (servicc a la rancaise) hakkas tasapisi taanduma. Roogasid hakati serveerima üksteise järel. Seda uut stiili, mis sai alguse rikkast ja uhkeldavast Vene õukonnast, nimetatakse service a la russe. · 19
Päevaseks põhisöömaajaks on aga lõunasöök. Lõunaks koguneb tihti terve pere söögilaua taha, et nautida sooja toitu, olgu selleks siis supp või praad. Võrreldes hommiku- ja lõunasöögiga võib sakslaste õhtusööki pidada pigem kergeks. Õhtul on tavaks süüa külma toitu - erinevaid võileibu juustu, singi- või vorstiviilude või salatiga. Magustoitudest on Saksamaal populaarsed mitmekihilised koogid ja erinevad kreemi- ning plaadikoogid Lisaks süüakse rohkelt puuvilju, erinevaid kompotte ja pudinguid. Liha ja kala Sealiha , loomaliha ja linnuliha on peamised lihad mida tarbitakse Saksamaal. Viimaste hulgas on ka kana levinuim, hani ja kalkun ja part tarbitakse sagedasti.Jahihooajal on ka populaarsed metssiga , küülikud ja hirved . lambaliha - ja kitseliha ei ole väga populaarne. hobuseliha on saadaval mõningates piirkondades, kuid ei levi palju
Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. Nõukogude aja lõpul, kui kooperatiivide näol levis algeline eraettevõtlus, muutusid populaarseks uudistoidud nagu saslõkk, suhkruvatt, kartulivahvlid jne. 1980.90
Sortimendis kokku on (leib-sai-saiakesed-tordid-koogid) ligikaudu 150 toodet.Toodete valmistamiseks on kasutatud eestimaisest rukkist ja nisust toodetud jahusid – rukkikroovi, rukkipüüli ning nisujahu.Mõni aeg tagasi saime rukkileivale, peenleivale ning teraleivale Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukese märgid. Seda märki saavad kanda ainult need tooted, mis on kõrge kvaliteediga ja mille põhitooraine on kodumaise päritoluga. Torte on umbes 30 tk pluss plaadikoogid,keeksid ja kõik muud kondiitritooted. Eesti Leivatööstuse nime all valmivad 1) Maasika-kohupiimatort kaaluga 650g 2) Sokolaadi-karamellitort kaaluga 620g 3) Martsipanitort kaaluga 1kg 4) Kohupiima-sefiiritort kaaluga 600g, 930g 5) Jäätisemaitseline tort 6) Brigitta kirsitort kaaluga 550g 7) Vaarika-kohupiimatort kaaluga 1,15 kg 8) Trühvlitort kaaluga 900g 9) Toorjuustu-mustsõstra tort kaaluga 850g 10) Toorjuustu pohlatort kaaluga 850g 11) Draama tort kaaluga 1kg
e) sepikud sepikud f) kringlid ja pärjad kringlid, pärjad, stritslid g) pooltooted pizzapõhjad, tordipõhjad, korvikesed, taignad h) pirukad magusad pirukad, soolased pirukad, rasvaküpsetised i) väikesaiad väikesaiad 6.2. KONDIITRITOOTED a) tordid kohupiimatordid, vahukooretordid, sufleetordid, jogurtitordid, puuviljatordid, biskviitkreemitordid, sefiiritordid, beseetordid, liivataignatordid, lehetaignatordid, vahvlitordid jt b) keeksid keeksid c) koogid plaadikoogid, rõngaskoogid, väikekoogid d) rullbiskviidid rullbiskviidid e) küpsised soolased küpsised, magusad küpsised, vahvlilehed, kreekerid KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.kutsekoda.ee 2. www.eetika.ee 3. www.consumer.ee
· Külmutatud magustoidud (jäätised,porfeed, sorbetid) · Koogid, tordid jt. Küpsetised · Järelroogade lisandid (magusad kastmed) Joogirühmad: · Kuumad joogid - kohv, tee, kakao · Külmad joogid piimatooted (piim,pett,keefir,joogijogurt) mahlad ja mahlajoogid, siirupijoogid (morsid), veed, karastusjoogid · Leiva- ja saiatooted, pirukad ja plaadikoogid, väikesaiad Toidukordade menüü koostamine Hommikusöök: Kohv, tee ja kakao, piim ja hapupiimatooted, mahlad ja mahlajoogid, leiva- ja saiatooted või marmelaad või keedis, vorstid, suitsulihatooted ja singid, juustud,pudrud,helbed,müslid,köögiviljad,köögivilja salatid, keedetud või praetud munad, puuviljad, heeringas jt. Sookalad, marineeritud ning kastmes kalad,
Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti rahvustoidud : 1 )
Mina käisin praktikal Aqva Hotelsis. Töö toimus seal kahes vahetuses, oli pikk ja lühike nädal. Juhendajateks olid mul mõlemad vahetusevanemad Marti Kees ja Andres Lill, hommikusöögi kokk Kristiina, külmast köögist olid Kadri ja Marina ning kohviku poole pealt Edgar ja Kädi. See välispraktika oli mul esimene. Minu peamisteks ülesanneteks olid hommikusöögilaua ettevalmistus, a´la carte roogade väljastamine, kohvik Arabella ettevalmistus, salatid, plaadikoogid, konverentsi kohvipausid, suupisted, kokteilisalatid, lõuna buffet laua ettevalmistus, liha ja aedvilja grillimine ja palju teisi kuum- ja külmtöödeldud toite. Töögraafik oli kokkadel selline, et pikk ja lühike nädal. Meie aga käisime esmaspäevast reedeni, kella 9.00-17.00. Köögitöö oli planeeritud väga hästi. Igal ühel oli oma ülesanne ja kõik teadsid täpselt seda mida tegid, nad tundsid oma ala
16,5%. "Töötame selle nimel, et järgmise aasta alguseks oleks sõlmitud ekspordi püsilepingud poole suuremale mahule praegusega võrreldes," kinnitas Heiki Hallik. "Praegu, kui siseturu müügimaht ei kasva ning tootjad ja kaupmehed langetavad üksteise võidu hindu, on ekspordi olemasolu ääretult oluline. See aitab säilitada ettevõtte senise tootmismahu ja tänu sellele ka töökohad." Hagari märgi alla kuulub kogu toodang. · Väikesaiad · Koorikleivad · Ciabatta · Plaadikoogid · Sepikud · Magusad saiad · Röstisaiad · Saiad · Tordipõhi · Kuklid · Muretaigen (Hagar kodulehekülg) Tamsalus elades ja selles firmas töötades sain jälgida nende arengut väikesest perefirmast, arvestatavaks tegijaks pagaritööstuses. Nii suures konkurentsis kui on pagaritööstuses peavad ettevõtjad kõvasti pingutama. Arvan, et see kaubamärk on ennast hästi tõestanud. Inimesed teavad ja tunnevad Hagari märki. Ostan võimalusel
tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsidhakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.1920.30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits jahapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni tingimustes, said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo,pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.1980.90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. Eesti köök mida see endast kujutab?
Kohviku klientuur on väga erinev lapsevankrites lapsed koos emadega kuni vanuriteni välja. Menüü on koostatud vastavalt sellele. Tuleb arvestada inimese maitse ja ostuvõimega. Kohvikus toimub teenindamine baarileti kaudu iseteenindamisega. Tellitavad road tuuakse lauda ning koristatakse kasutatud nõud. Suuremate ürituste korral toimub teenindamine ka majas lisalettide kaudu. Kondiitritsehhis valmivad saiakesed, pirukad ja plaadikoogid. Väikese ruumi tõttu ei ole võimalik valmistada pidevalt torte, seega on tordid ettetellimisega. Enamus torte valmistatakse konkreetse soovi järgi, näiteks ettevõttete logodega tooted, lastele lastepärased tordid, arvestada tuleb ka tellija maitset. Valmistatavate toodete sortiment kohvikus on väga suur, lihtsatest toitudest kuni peente suupisteteni välja. Pidevalt tuleb uusi tooteid katsetada ja klientidele pakkuda. Paide sümbol
Ning seejärel tuleb kaupa sorteerida, kontrollida kvaliteeti(kuupäevi vaadata), paigutada kauplusele kuuluvasse taarasse ning kõige viimasen varustada kaup hinnasiltidega. Tööstuskaubad kontrollitakse üle ja viiakse kaubaliftidega ettenähtud korrusele laost ja seda teevad laopoisid. Tarbekeemia tooted käivad riiulisse, lõhnu endasse imavatest toodetest kaugemale on hoitud. Maxima hoiutingimused: · Juustukülmik: juustud, sulatatud juustud, plaadikoogid eraldi riiulil jne... · Piimakülmik: kohukesed, piimad, kohupiimad jne... · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu : viinad, viskid, brändid jne... · Lihakülmik: sea- ja loomalihatooted hakkliha, kamar, pekk jne...
Ning seejärel tuleb kaupa sorteerida, kontrollida kvaliteeti(kuupäevi vaadata), paigutada kauplusele kuuluvasse taarasse ning kõige viimasen varustada kaup hinnasiltidega. Tööstuskaubad kontrollitakse üle ja viiakse kaubaliftidega ettenähtud korrusele laost ja seda teevad laopoisid. Tarbekeemia tooted käivad riiulisse, lõhnu endasse imavatest toodetest kaugemale on hoitud. Kaubamaja hoiutingimused: · Juustukülmik: juustud, sulatatud juustud, plaadikoogid eraldi riiulil jne... · Piimakülmik: kohukesed, piimad, kohupiimad jne... · Vorstikülmik: singid, vorstid jne... · Puu- ja Juurvilja külmik(ladu): viinamarjad, apelsinid, banaanid, kurgid, tomatid jne... · Broilerikülmik: kanatooted kana, kanatiivad, kalkun jne... · Sügavkülmik: jäätised, jääkuubikud, kalapulgad jne... · Alkoholiladu ja lukustatud lukuga trellidega riiul: viinad, viskid, brändid jne...
Saksamaalt ja Venemaalt. Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid. Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine. 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms. Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid bors, seljanka, rassolnik, hartsoo, pelmeenid jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik. 1980.-90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k Kama pole ainult suvesöök
annaabi.ee 
