Seoses viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada. Paljundamine Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil. 1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi
Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus?
vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13. Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? Profaas
Pistokstega paljundamine 2 · Pistoksad lõigatakse enamasti 15...20 cm pikkused. · Oks ei tohiks olla lühem kui 10 cm, kusjuures oksale peaks jääma vähemalt 3 punga. Liiga lühikesed oksad võivad kuivada. · Paremad pistoksad saadakse oksa keskmisest osast. · Võrse ladvaosa ei ole piisavalt puitunud ja alumisel jämedamal osal on vähe hästiarenenud pungi. 27.04.2016 Marje Kask 74 Pistokste emaistandik 27.04.2016 Marje Kask 75 Pistoks 27.04.2016 Marje Kask 76 Pistokstega paljundamine 3 · Pistoksad lõigatakse kas noa või kääridega. · Pistiku ülemine lõige tehakse risti oksaga, 0,5 cm ülemisest pungast kõrgemalt. · Alumine lõige tehakse: vahetult alumise punga alt 45° nurga all, kui paljundatava taimeliigi oksal asetsevad pungad vaheldumisi; vahetult alumise punga alt, kui paljundatava taimeliigi
Korpa tavaliselt ei moodustu. Kujult on tüvi kõver ja looklev. Juur Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised. Paljunemine Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil. Levik ja Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on ohtrus tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Kasvukoht Harilikult alumises puurindes kuuse-segametsades või võsastikena metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel. Mullastiku suhtes sanglepast vähem nõudlik, eelistab viljakat saviliiv- või liivsavimulda, kuid kasvab ka soostuvatel muldadel
haavakude e. kallus. Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist) - vähediferentseerunud haavakoest kasvavad võsud ning juured. Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sellel meetodil põhineb meristeempaljundus. Taimerakkude võime moodustada puuduvaid kudesid lubab mõningaid taimeliike paljundada näiteks pistokste teel: taime küljest lõigatud oksake kasvatab alla juured ning saadakse uus taim. Sel viisil pole võimalik paljundada ühtki kõrgemat loomorganismi. Me võime küll võtta kudedest rakke ning kasvatada neid mõnda aega kunstlikul söötmel, kuid need rakud jäävad sellisteks või ligilähedaselt sellisteks, nagu nad olid koes. Neist pole mingil juhul võimalik indutseerida embrüo teket, mida saaks viia emaslooma emakasse ning saada sel moel kloon.
Ületalve hoitakse pistoksi kas keldris liivas (temperatuur 0 kraadi) või väljas lume all. Sügisel istutatud pistoksi tuleb varakevadel külmakerke suhtes kontrollida. Kui külmakerget esineb, siis tuleb üles kerkinud pistoksad tagasi vajutada ning nende ümbrus tihendada. Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. Üle mullapinna jäetakse vaid üks pung; mõnikord kaetakse aga pistokste ülemised otsad turbaga. Vajadusel peenraid kastetakse. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse
Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest. Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte. Saaki koristada võimalikult vara ja kuiva ilmaga – paljud haigused hakkavad levima sügisel niiskete ilmade saabumisega. Taimede vegetatiivsel paljundamisel (pookimine, pistokste lõikamine) viirushaiguste ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 4. Bioloogilised tõrjevõtted Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid
Toominga seemnekest on niivõrd vastupidav, et see linnu soolestikus ei lagune ja väljub sealt tervena. Lindude abiga võivad noored toomingad tärgata emapuust kaugel. Vanade puude oksad painduvad sageli maha ja juurduvad. Pärast seda võib tüvi kasvõi murduda, ilma et puu sellest hukkuks. Lisaks annab toomingas hulgaliselt juure- ja kännuvõsusid ning on paljundatav pistokste ja pookimise teel. Raiesmikel ja noorendikel võib ta koos teiste kiire kasvuga puuliikidega moodustada peaaegu läbitungimatu tihniku, kus leiavad turvalise pesapaiga paljud linnud, sealhulgas ööbikud (Wikipedia). 2.5. Prunus Ploomipuu 2.5.1. Kirjeldus Ploomipuud kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda, toompuu perekonda (Prunus) ja ploomipuu alamperekonda. Ploomipuuliigid on jagatud kahte ossa: pärisploomipuud ja kirssploomipuud
takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad omavahel üsna hõlpsasti, seepärast on sordipuhtaid taimi raske leida (Sander, 1010). 17 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus
Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kevadine... 2011). 29.4. Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi (Lumimari 2011). Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks (Sarapuu 2000). Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks (Lumimari 2011). 30. Syringa josicaea - ungari sirel 30.1 Üldiseloomustus Juuni keskpaiku, kui harilik sirel õitsemise lõpetab, puhkem õide ungari sirel.Ungari sireli (ladina k
See on vajalik selleks, et takistada põõsa metsistumist. Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast. Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks. Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. UNGARI SIREL (Syringa josikaea) Joonis 30. Ungari sirel. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/ungari-sirel/ Iseloomustus
pinnasele (ainult turvas on liiga kohev, ei puutu piisavalt kokku juurduva taime osaga, liiv seob liiga vähe vett - võib kergesti läbi kuivada). Muld ei pruugi olla nii hea juurutamiskeskkond - seal elutsevad seened ja bakterid võivad nakatada õrnemate taimede lõikepindu. Juurdumise alguses ei vaja pistikud-pistoksad olulisel määral mineraalseid toitaineid, kasvatades neid turba-liiva segul tuleb alles hiljem, kui juured tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede
pinnasele (ainult turvas on liiga kohev, ei puutu piisavalt kokku juurduva taime osaga, liiv seob liiga vähe vett - võib kergesti läbi kuivada). Muld ei pruugi olla nii hea juurutamiskeskkond - seal elutsevad seened ja bakterid võivad nakatada õrnemate taimede lõikepindu. Juurdumise alguses ei vaja pistikud-pistoksad olulisel määral mineraalseid toitaineid, kasvatades neid turba-liiva segul tuleb alles hiljem, kui juured tekkima hakkavad, väetama hakata. Pistikute ja pistokste paremaks ja kiiremaks juurutamiseks on välja töötatud mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivsete ainete (taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede
annaabi.ee 
