armastusest midagi ei tea. VIII Laev Legendi järgi olevat Konradin Pavias uusaasta ööl õnne valanud ja sellest tuli välja imelik kuju. Arvati, et see on laev, troon, katafalk vms. Konrad asus Paviast teele kolm päeva enne seda kui sai 16. Ta vägi oli Paviast 1000 meest juurde saanud ja 2000 saadi veel Boscos Alessandria lähedal. Teekonnal kohtas Konradin oma sugulast, keiser Fr. tütart, kes andis oma 2 poega K. teenistusse. Vados ootas 11 laeva, et Pisasse minna. Suurem osa K. väest pidi tagasi minema, sest 11st laevast oli vähe. Austria Fr. hakkas K. väejuhiks. K. läks merele. Benvenuto päästis K., kes oleks peaaegu üle parda lennanud, kuna jäi merehaigeks. K. ütleb et B. võib talt midagi vastutasuks küsida. B. ütleb et sooviks saada kuninga lipukandjaks nagu tema hea sõber Rupert S. K. oli nõus. Merel oli torm ja tuuled viisid laeva Portofinosse. IX Pistoda Jõuti Pisasse. K
Seda põhjustas osaliselt kiriku aktiivsuse ja teojõu langus, osaliselt aga ilmaliku võimu tugevnemine ja ilmaliku hariduse areng. Roomas paavstiks valitud Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, kuid talle tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII. Seda sündmust nimeteatakse suureks skismaks. Kristlik maailm ei saanud sellise olukorraga leppida ning otsustas 1409. aastal kutsuda kokku Pisasse üldise kirikukogu. Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kahjuks, 15. sajandi kirikukogu ei andnud loodetud tulemusi: tegeldi peamiselt poliitikaga ning üsna vähe puudutati kirikule traditsioonilisi teoloogia, heategevuse ja kõlbluse valdkondi. Paavsite prestiiz oli aastakümneid kestnud tülide tõttu nõrgenenud ning rahvuskirikute tugevnemine valmistas teed
Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avigoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nim paavstide ajaloos suureks skismaks (kr.k. schisma-lõhe). Roomas ja Avigonis resideeris kummaski eri paavst koos oma kuuriaga. Need riigid, mis pidasid end Prantsusmaa liitlaseks, tunnistasid Avigoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased aga Rooma paavsti. 1409. Aastal otsustasid Rooma ja Avigoni kardinalid kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti. See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa ja Sveitsi piiril). Sel perioodil oli ametis mitu paavsti, kes keeldusid kõik üksteist tunnistamast ja ise tagasi astuma. Alles 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid,
Kuid Veneetsia doodzile kinkis ta selle niisama. Doodz vastas samasuguse heldusega ja käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus ümberarvutatuna üheksakümne tuhande kroonini. Galileo oli nüüd oma õitsengu ja kuulsuse tipul. Sellest hoolimata oli ta õnnetu. Ühes kirjas kirjutas ta: ,,Saatuse tiivad on kiired, kuid lootuse tiivad on longu vajunud." Alates Padovasse elama asumisest on ta hellitanud lootust naasta kord võidukalt Pisasse, kust teda oli häbiga minema aetud. Ikka ja jälle oli ta Cosimo di Medicile, Firenze ja Pisa suurhertsogile esitanud palveid palgata teda õukonna matemaatikuks. Siis aga Cosimo suri ning troonile tõusis Cosimo II, Galileo endine õpilane. Ta pakkus Galileole ametit, mida viimane oli seni 5 nii edevalt ja tuliselt taga nõuelnud. Galileo katkestas lepingu Padova ülikooliga ning reisis
patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Õigeusukirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, mis viis kirikulõheni. Mõlemad kirikud on kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks. Alates 1960 on kirikud hakanud teineteisele lähenema. Vanded on tühistatud. SKISMA: Kristlik maailm ei saanud leppida olukorraga, et kirikul kaks pead. Kumbki paavst ei olnud nõus kiriku taasühendamise nimel tagasi astuma. Rooma ja Avignoni kardinalid otsustasid 1409 kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lõpetama lahkhelid ning valima uue, üheainsa paavsti. VAIMULIKUD ORDUD kindlate reeglite järgi toimivad ühendused(mungad, nunnad, preestrid piiskopid jne). Saanud nime rajaja järgi, või koha järgi, kuhu rajati ordu esimene klooster. Kloostrit juhtis abt või prior. Benediktlased- munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Mungkaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel
Talle hakkas ohtralt kogunema teleskoopide tellimusi. Kuid Veneetsia doodile kinkis ta ühe tasuta. Dood vastas Galileole samasuguse hellusega. Ta käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus imetlusväärsetesse kõrgustesse. Galileo oli nüüd oma õitsengu ning kuulsuse tipul, kuid sellestki hoolimata oli ta õnnetu. Alates Padovasse elama asumist oli ta soovinud naasta võidukalt Pisasse, kust olid kõik ta häbiga minema saatnud.Ta kirjutas ikka Cosimo di Medicile ning Pisa suurhertsogile palvetega palgata teda õukonna matemaatikuks. Siis aga Cosimo suri ning troonile tõusis Cosimo II, Galileo endine õpilane. To pakkus talle ametit mida Galileo oli tuliselt taga ajanud. Galileo katkestas otsekoheselt lepingu Padova ülikooliga ning reisis rõõmsameelselt Cosimo II õukonda. Võib öelda, et ta kõndis vastu ka oma elu suurimale tragöödiale
,,Don Juan", mis kahjuks jääb lõpetamata (16 laulu). 1819 tutvub krahvinna Guicciologa, kelle isa ja vend olid karbonaarid (patriootlik salaühing, mis võitles Austria ülemvõimu vastu). Byron toetab ülestõusu organiseerimist (suured summad), tema majast saab salajane relvaladu ja põrandaalune staap. Kodumaal naerdi Byroni tõekspidamiste üle, välismaal vabaduse prohvet. Ülestõusud surutakse maha, järgnevad repressioonid. Byron lahkub Pisasse, valmib värssdraama ,,Kain", annab välja radikaalse ajakirja, ka Shelly osaleb ettevalmistavas töös. !822. suvel upub Shelly, Byron on masenduses, ujub kaua meres, haigestub rakesse palavikku, mis nõrgestab tervist. Pettunud karbonaaride vandenõudes ja intriigides, müüb 1823 oma jahi, soetab laeva ,,Herkules" ja seilab Kreekasse, et võtta osa kreeklaste ülestõusust türklaste vastu. Byron asub kreeklasi ühendama.
Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ja tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikanumbreid, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks. Esimene ooper, mida ta laval nägi, oli Giuseppe Verdi "Aida". Etendus toimus 11. märtsil 1876 Pisas, umbes 30 kilomeetri kaugusel Luccast. Kuna rongipileti jaoks raha ei jätkunud, kõndis 18-aastane Giacomo ooperi nägemiseks jala koos sõpradega Pisasse ja tagasi koju. Nagu ta aastaid hiljem meenutas, kulutas see käik tal paari kingi, kuid avas akna muusikamaailma. Pärast muusikaõpinguid Luccas õnnestus tal 1880. aastal tänu ema sugulaselt saadud laenule ja riiklikule abirahale minna Milano konservatooriumi kompositsiooni õppima. Tema instrumentaal- ja vaimulik muusika pärineb peamiselt õpinguperioodist Luccas ja Milanos. Neist teostest tuntuim on 1880. aastal Lucca õpingute lõpetamiseks ja
Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast. Vägi suureneb tunduvalt. Konradin usaldab ühe väeosa Friedrichile. 11 laeva tormisel merel. Benvenuto päästab Konradini üle parda lendamisest, vastutasuks saab Benvenuto kuninglikuks lipukandjaks. 9. Jõutakse Pisasse. Friedrichi ja Konradini väed kohtuva üle kuu aja. Konradin läheb jumalateenistusele. Tagasi jõudes leiab padjast pistoda, mille oli sinna pannud Hassan, et näidata Konradini nõrka kaitset; ta pakkus end kaitsjaks. 10. Jõutakse Sienasse. Friedrichi väed võidavad lahingu, mida tähistatakse suurte pidustustega. Konradin lööb mõned mehed, nagu Benvenuto, rüütliteks. Konradini lahkumine Rooma. 11. Kiri paavst Clemensile
Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest. 8. Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast. Vägi suureneb tunduvalt. Konradin usaldab ühe väeosa Friedrichile. 11 laeva tormisel merel. Benvenuto päästab Konradini üle parda lendamisest, vastutasuks saab Benvenuto kuninglikuks lipukandjaks. 9. Jõutakse Pisasse. Friedrichi ja Konradini väed kohtuva üle kuu aja. Konradin läheb jumalateenistusele. Tagasi jõudes leiab padjast pistoda, mille oli sinna pannud Hassan, et näidata Konradini nõrka kaitset; ta pakkus end kaitsjaks. 10. Jõutakse Sienasse. Friedrichi väed võidavad lahingu, mida tähistatakse suurte pidustustega. Konradin lööb mõned mehed, nagu Benvenuto, rüütliteks. Konradini lahkumine Rooma. 11. Kiri paavst Clemensile
kehtetuks ja valiti uus paavst Clemens VII, kes asus Avignoni. Tekkis Õhtumaa skisma, kaks paavsti - üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste täideviija (võim kontsiilidele, täideviiv võim paavstile) kontsiliarism. Kontsiil kirikukogu. 1409 kutsuti Pisasse kontsiil paavsti vaidluse laghendamiseks, kumbki paavst ei tunnistanud kontsiili otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil valis uueks paavstiks Aleksander V, kumbki paavst ei tunnistanud seda ja nüüd oli juba kolma paavsti aga Aleksander V tunnistati enamikes riikides. Kontsiil valis uueks paavstiks Johannes XXIII (Balthazar Cossa). Paavst läks omaenese kontsiiliga tülli, 1415 kuulutas kontsiil end paavstist ülemaks.
a. G. Puccini "Manon Lescaut". Viimati mainitud teosest alates jäigi Puccini Verdi-järgsete heliloojate (ja ühtlasi veristide) silmapaistvamaks esindajaks, sest Verdi dramaturgia tasemele Mascagni ja Leoncavallo ei küündinud. Verdi mõju Puccinile oli väga suur. "Rigoletto", "Traviata" ja "Trubaduuriga" tutvust teinud tulevane komponist hakkas juba varakult maestro helitöid armastama. Seitsmeteistkümneaastaselt võttis ta ette vaevarikka teekonna Luccast Pisasse selleks, et "Aidat" näha ja kuulda. Pikk tolmune tee, väsimus, nälg ja piinav janu olid aga meelest läinud, niipea kui ta "jänesena" teatrisaali poetunult Verdi muusikast osa sai. Vaimustatuna koduteed mõõtes küpses Giaccomos kindel soov temast peab saama ooperihelilooja! Muide, "Aidat" pidas Puccini ise üheks oma elu tugevamaks kunstielamuseks. Püüdes Verdi traditsioone jätkata, ei suutnud uue põlvkonna ja ajastu muusik kõike jäägitult omaks võtta
annaabi.ee 
