1875-1947 katurist- eesti koomiksi algataja väikelasteraamatuid-piltjutte. Lood on mängulised, fan- taasiarikkad, meeletu situatsiooni- ja sõnakoomikaga ning lapseliku riimimänguga.Õppetlikkus epõhimõte on hirmu tekitavate kunstiliste liialdustega (nt. Piripilli- PERIOOD: Eesti Vabariigi aeg Iseloomustus: Rahva haridustaseme tõstmise vajadus. Toimus lastekirjanduse märgatav areng nii kvalitatiivses, k Lasteraamatute arv kasvas võrreldes 19 saj. Esimese kümnendiga neljkordseks. Kättesaadavaks m keelne klassika. Raamatute välimus saavutas kõrge taseme. Kujunes välja ulatuslik ja sisukas last diferentseeritus
Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes
Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine
"Mina ei tea, ütle sina" ; "Teeme nii nagu sina tahad" Alistuva käitumise plussid avaldab muljet kuna see meetod aitab vältida konflikte; alistumine on vältimise, edasilükkamise ja konflikti varjamise viis; alistuv inimene on isetu, hea kaaslane jne; alistujal väikseim vastutusekoorem:"Mulle sobib ükskõik mis, vali sina"; alistujad on abitud-ahvatlevad teisi end toetama; alistumisega suudetakse teisi kontrollida: märtri, piripilli või lipitseja võim agressori üle. "Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..." Alistuva käitumise miinused kenaks olemise fassaad, mis varjab räpast sisu; elamata jäänud elu, tema tee valivad teised; puuduvad kestvad, siirad ja sügavad sõprussuhted- teesklus; liigne ohvrimeelsus sünnitab vastuolu ja viha-kaob kiindumus; suutmatus oma tundeid kontrollida (viha allasurumisega kaob ka kiindumus jne); migreen, astmahood, krooniline väsimus,
E. Bornhöhe ja A. Saali ajaloolised jutustused, E. Vilde rajas teed eesti kriitilisele realismile, P. Undritz ,, Looduse lood lastele", J.M. Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930
kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea.Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: ,,Üks rohutirts läks kõndima", ,,Kevadel", ,,Laps ja tuul", ,,Notsulaul", ,,Juss oli väike peremees", ,,Sügisel", ,,Tuul käib tühjal rannal ringi", ,,Sügis", ,,Hiiresõit" K. A. Hindrey- tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina- Jass ja Näpp-Mall"; ,,Lõhkiläinud Kolumats". Tegi ka mitmeid ümberjutustusi. J.Oro loomingus puuduvad kõlaefektid, ka tütred kirjutasid talle luuletusi. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäeva elu. Väga palju jõululuuletusi. Looming: ,,Miks ei tule ükskord tali", ,,Tiliseb aisakell", ,,Üle lume lagedale", ,,Nääritaadi ootel", ,,Sõit", ,,Talvehommik", 1930. AASTATE LÕPUKS OLI EESTI LASTEKIRJANDUS SAAVUTANUD ARVESTATAVA
o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A. Hindrey värsslugudega, mille tegelaskujusid ning süzeejoont järgisid autori groteskses stiilis joonistused, tuli eesti lastekirjandusse huumor. · Kuigi lugude põhieesmärgiks on õpetlikkus, pakuti seda nüüd uuel kujul, lapselegi arusaadava nalja, aga ka pisut hirmu tekitava kunstilise liialdusega. o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04
loodusesse. · Oma loomingus on suutnud väga hingestatult ja tähelepanuväärselt kujutada loomi, loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor heatahtlik nali. Hüperbool liialdused. Satiir otsekohene, terav nali. Grotesk-jämekoomiline käsitlus, must huumor Looming lastele · 1906 ,,Pambu Peedu", ,,Seene Mikk", ,,Piripilli Liisu" · 1918 ,,Nina-Jass" ja ,,Näpp-Mall", ,,Lõhkiläinud Kolumats" · 1920 ,,Loomade mäss" · 1921 ,,Jaunart Jauram" · 1922 ,,Summi-Supsu sekeldused" · 1933 ,,Kill Martuse lihavõtted" · 1935 ,,Kill Martus koolis" Ümberjutustused lastele · ,,Kalevipoeg", ,,Suur Tõll" · ,,Kaval-Ants ja Vana-Pagan", ,,Matsi poeg Mats" · ,,Ants oli väikene saunamees", ,,Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid" ,,Pambu-Peedu"
● Ado Piirikivi ○ “Viisk, põis ja õlekõrs” ● Friedrich Kuhlbars ○ luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulise hällilaulud, “Vanemuine” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Selgitage kahe loo põhjal. ● “Pambu-Peedu” - kunagi oli suur imestus näha mustanahalist inimest tänavapildis, seetõttu pandigi ulakas Peedu puuri inimestele näitamiseks, et ta enam pahandusi ei teeks. ● “Piripilli-Liisu” - oli üks tüdruk, kes hakkab iga pisiasja peale nutma ja jonnima, ta jäeti välja minnes koju, siis seal ei kuule teda keegi. See tegi tüdruku veel kurvemaks, nuttis terve toa täis oma pisaratega ja uppus nendesse. ● K.A. Hindrey piltvärsslood räägivad, sellest kuidas võivad olla mõned nimeväljendid tekkinud. 16. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? ● kihilisem kui varasematel aastatel (avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid)
Põhilised autorid: Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud, „Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) K. A. Hindrey piltvärsslood. piltvärsslood “Pambu-Peedu”, “Seene Mikk”, “Piripilli-Liisu”, „Nina-Jass ja Näpp-Mall“, „Lõhkiläinud Kolumats“ -eesti lasteluulesse tuli huumor,kunstilised liialdused (lapsi hirmutavad) R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Reinhold Kamsen: Luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades, teemad loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega,kulunud kujundid, isikupäratus.„Talvel“ („Küll on kena kelguga…“)
tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke" Söödi mängulaulud: ,,Piitsavarrel ratsutamas"; ,,Ratas tahab rautada" Söödi küsimuslaulud: ,,Krokodill", ,,Küsimused" Luulekogu ,,Lapsepõlve Kungla" 1923 Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu", ,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus.
läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teoseid lugenud? Millist tegelast tuntakse kõige rohkem? Autori poolt oli püstitatud hüpoteesid: 15% küsitletud inimestest tunnevad autorit 25% küsitletutud inimestest tunnevad tegelasi. Võtmesõnad: Nimi, K.A. Hindrey, kirjandus, eesti keel Autor: Liliana Saslova Allkiri Juhendaja: Merike Kuhhi Allkiri Säilitamise koht: Rakvere Gümnaasium ANNOTATION
annaabi.ee 
