Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv/Riina Treumuth Piparmünt referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Sissejuhatus 2)Piparmünt 3)Faktid piparmündist 4)Kokkuvõte 5)Kasutatud allikad Sissejuhatus Piparmünt kannab ladina keeles nime Mentha x piperita L. ning kuulub huulõieliste sugukonda. Pärit on see meile laialt tuntud taim aga kaugelt Aasiast – Hiinast ja Jaapanist, kuigi antud hetkel on taime suurim tarbija hoopiski Inglismaa, mistõttu vahel ekslikult peetakse seda ka piparmündi kodumaaks. Selle taime jälgi olevat Vana-Egiptusest leitud juba 1600 aastat eKr, ka Vana-Kreekas oli piparmünt tuntud maitse- ja ravimtaim.
Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil. Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades.
Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe. Piima ja hapupiima kõrval joodi palju taimeteed õunakoortest, pärnaõitest, köömnetest või piparmündist. Pidulaualt ei puudunud kali ja õlu. 3
Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta lüüa. Poisid said paar punasilmset kala ning ühe kollaste täppidega suuremapoolse kala. Meie emaga keetsime sellest hea supi, panime juurde ka erinevaid raviomadustega taimi, sest sügisel on vaja tervist tugevdada. Väike Milvi oligi juba külma saanud, temale korjasin ma jõhvikaid ja natuke piparmünti. Piparmündist keetsin ma talle mõnusa sooja tee ja jõhvikad söötsin talle ka sisse, ma ei tea miks need head on, aga ema soovitas neid. Kui Milvi magama jäi, läksin emale appi savinõusid tegema. Ema läks savi tooma ja mina tõin väikseid kive ja merekarpe, millega neid kaunistada. Kui kõik oli olemas hakkasime voolima. Meil oli vaja kolme uut kaussi, sest ühe ravimtaimedele mõeldud suurema kausi lõhkusin ma ära ja kaks söögikaussi olid ka pesu käigus katki läinud. Mina tegin siis selle
kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid Lõhna- ja maitseained (töödeldakse taimedest nt piparmündist) Suhkruvaba närimiskumm sisaldab suhkru asemel aspartaami, mannitooli, sorbitooli ning ksülitooli Valmistamine Kummialus sulatatakse 115 °C juures Saadud vedel kummialus surutakse läbi mitmete filtrite, tsentri- fuugitakse ning töödeldakse vaakumiga, et tagada tema puhtus Järgnevalt segatakse sinna hulka maisisiirupit või glükoosi, pehmendid ja maitseained ja muu vajalik Edasi liigub ta jahutusruumi, kus teda töödeldakse paindlikumaks
nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Külmetuse puhul sobib salveile lisada männikasve, eriti hea toime on sellel seguteel bronhiidi korral. Põiekivide puhul soovitatakse juua teesegu salveist, piparmündist, köömnetest. Koos melissi ja paiselehega aitab teesegu sapikivide puhul.Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades ainevahetust. Antiikarstid Hippokrates ja
min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja
Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 12 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett,
Eugenia caryophyllus, Myrtaceae veel avanemata kuivadest õienuppudest. Puu kasvab umbes 20 m kõrguseks ja selle lehed meenutavad loorberilehti. Nelgi kuivmass sisaldab umbes 20% õli. Nelgiõli, millel on tuimestav, antiseptiline mõju, sisaldab omakorda 82--87% eugenooli, karüofülleeni ja eugenoolatsetaati.Kosmeetikatoodetes parandab nelgiõli säilitusainete mõju. Piparmündiõli MENTHA ARVENSIS HERB OIL Piparmündiõli saadakse looduslikust piparmündist, Mentha arvensis L., Labiatae. Mentooli sisaldav piparmündiõli on poore ahendava, rahustava ja antiseptilise toimega. Õli kasutatakse nahahooldusja suuhügieenitoodetes, liköörides, parfüümides ja tubakatoodetes. 2.5.1.1 Looduslike lõhnaainete saamismeetodid Ekstraheerimine Ekstraheerimine tähendab lahusti abil aine eraldamist segust. Sellist meetodit, mille tulemusena saadakse ekstrakt, kasutatakse näiteks taimedest eeterlike õlide eraldamiseks.
● Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). ● Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. ● Õitseb juulist septembrini. Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt. ● Enne kuivatamist oleks hea lehed vartest eraldada. ● Kuivatatud lehti saab 100...200 g/m2. ROHELINE MÜNT • Lad. Mentha spicata Botaaniline iseloomustus ● Spearmint. ● Võib olla piparmündist kõrgem. ● Õied hõredamas õisikus. ● Maitselt mahedam. ● Tuntud maitse ja teetaim. ● Inglismaal lambalihavürts. PIKALEHELINE MÜNT • Lad. Mentha longifolia Botaaniline iseloomustus ● Pehmekarvaline. ● Meil esineb harva – veekogude läheduses. ● Kasvatatakse käharalehelist teisendit (Crispa). ● Kasutatakse toiduainetetööstuses (roheline juust). ● Kasutatakse parfümeeriatööstuses. VESIMÜNT • Lad
pistikutega. Saagi kogumine värskeid lehti võib korjata kogu kasvuperioodi jooksul. Kuivatamiseks tuleb võsud vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kasutamine maitsetaimena Piparmündi lehti lisatakse värsketele salatitele ja kastmetele, samuti annab meeldiva maitse suppidele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, iiveldust, puhitust ja spasme vähendav, leebe rahusti. Muud kasutusalad aroomitaimena on piparmündist saadava eeterliku õli kasutusala väga lai. Kasutatakse ka kosmeetikas suurepoorilise naha korral soovitatakse piparmündi auruvanne. Kasutamine haljastuses ilutaimena ei ole just kõige sobivam püsilille peenrasse, sest võsub kiiresti, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Muu oluline informatsioon maohaavandite puhul on piparmünt vastunäidustatud. Mõned inimesed reageerivad ka mentoolile allergiliselt
haiguste puhul, samuti seedetegevuse parandamiseks ning iivelduse ja oksendamise vastu. Piparmündi veega loputatakse suud põletike, hambavalu ja ebameeldiva suulõhna puhul. Piparmünditee aitab ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja vähese menstruatsiooni korral. Piparmündiõli kasutatakse valuliku hemorröa raviks. Seenhaigustest kahjustatud nahale pannakse värsketest lehtedest putru. Eestis kasvab aedades metsistunult ka kähar münt, millel on erinevalt piparmündist heleroheline värvus, kurrulised lehed ja tunduvalt erinev lõhn. Kähara mündi lehtedest tehtud teega ravitakse külmetushaigusi, see aitab ka kõhugaaside korral. Teisi Eestis kasvavaid mündiliike ravimtaimena ei kasutata. Ettevaatust, piparmündi ülemäärasel tarvitamisel võivad tekkida valud südame piirkonnas. Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu Tuia cordata Harilik pärn kasvab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel ning ilupuuna elamute ümbruses ja parkides
annaabi.ee 
