kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi või haava ladvaossa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid, kusjuures
• Tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. • Kehakaal kuni 6 kg. LEVIK, ELUPAIK • Eelistab veekogu lähedasi elupaikasid. • Milleks on enamasti kuuse-segametsad ja männikud. • Sajandivahetusel arvati merikotkaid olevat ligi 30 paari. http://blog.moment.ee/tag/merikotkas/page/3 TOITUMINE • Põhiliseks toiduks on veelinnud. • Sööb kaldaleuhutud hülgeraipeid. • Ründab pinnavetes ujuvaid suuri kalu. PALJUNEMINE • Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. • Pesa hakkavad kohendama kesktalvel. • 1–3 muna on munetud enamasti märtsi teisel poolel. HALLHÜLJES https://margalad.wikispaces.com/Hallh%C3%BCljes KIRJELDUS • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 m. • Kaal kuni 300 kg. • Emasloomad on väiksemad. • On Läänemere suurim imetaja.
läbi, ega jääks kusagilt toores. Legionella bakter Pikliku kujuga bakter, mis paljuneb soojas vees (25-45-kraadises). Inimese organismi jõuab bakter enamikel juhtudel sissehingamisel. Bakter põhjustab tõsist hingamisteede haigust legionelloosi. Riskigruppi kuuluvad krooniliselt haiged, vanurid ning suitsetajad. 2013. aastal registreeriti Saksamaal 922 legionelloosi haigestunud inimest, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 41 protsenti rohkem. Kus leidub? Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees. Kuidas ennetada? Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini. Enterohemorraagiline E-coli (EHEC) See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust. Neerupuudulikkuse korral võib bakterisse nakatumine lõppeda surmaga. 2013
o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid Võõrliigid Invasiivsed ehk sisse tungivad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja poollooduslikes elupaikades. Miks on probleem? · Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi
lõpu leiab. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast,
C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid. 2.3 Räni
youtube.com/watch?v=al-do-HGuIk - Keemiatööstus https://www.youtube.com/watch?v=baGrtqyWSRM Joogi-, majapidamis- ja tööstuslikuks otstarbeks kasutatakse kas pinnavett (jõed, järved) või põhjavett (kaevud, allikad). Eelistatud on põhjavesi, sest seal ei olene soolade, kolloidide jt lisandite sisaldus aastaegadest ja on oluliselt väiksem kui pinnavetes. 4 11.02.2018 Mõisteid seoses veega
100%, siis inimese pea kõrgusel on see 90%, telemasti tipus 70% ja seitsme kilomeetri kõrgusel Maast vaid 6%. Õhu radoonisisaldus on seotus Maa magnetväljaga. Radoonisisalduse suurenemine õhus suurendab õhu ionisatsiooni. Nii tekivad õhku aeroioonid, mis mõjutavad inimese enesetunnet. Kujuneb mõjutustsükkel, mille võib üles kirjutada järgmiselt : Päike -> Maa magnetväli -> radoon -> aeroioonid -> elusorganism. [3, lk 35] 3 Radoon vees Pinnavetes (jõgedes, järvedes, merevees) on radooni väga vähe. Tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured, tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees Põhjavesi sisaldab peamiselt uraanirea elemente : uraani, raadiumi ja radooni. Kiirgusohutuse
käigus likvideeritakse radoonilevikuid soodustavaid piirkondi torustikke ja ventilatsioonidega. Vastavalt EVS 840:2003 "Sisekliima " peab hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aastakeskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. [ 6 ] 11 Joonis 2 Valdade keskmised radooni tasemed 12 3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [ 4 ] 1994-1998 läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal oli:
Elektrokeemilse korrosiooni tõrjetöödest moodustab ligi 80% korrosioonitõrje värvpinnetega. Enamasti on need õli- ja emailvärvid. Biokorrosioon Biokorrosiooni põhjustavad seened, vesikasvud, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid päikesevalgusest ja redoksreaktsioonidest. Nende elukeskkonnaks on sobivad tingimused (temperatuur üle 0°C, pH= 1...10,5) pinnases, pinnavetes, veetorustikus, aga ka soojaveesüsteemis. Biokorrosioonitõrje 1. Mikroorganismide hävitamiseks viiakse metalli- või värvpinde koostisesse mürginamõjuvaid elemente (Hg, Cu jt). 2. Lisatakse korrosioonikeskkonnale mikroorganismide mürke: (kloor, kloramiin, naatriumperkloraat, vasksulfaat, tsikkloriid, penitsiliin jt). 3. Kõrvaldatakse keskkonnast mikroorganismide eluks vajalikud ained. 4
tehnikat, elektriseadmeid, ehituses metallkonstruktsioone jms. Bakterid ei ole elukeskkonna suhtes väga nõudlikud. Näiteks anaeroobsed mikroorganismid ei vaja elutegevuseks õhku. Seega võib saada kahjustatud ka suletud keskkond: torustikud, veealused objektid. Aeroobsete mikroorganismidest esineb eelkõige väävlibaktereid ja raua- ja mangaanibaktereid. Esimesed neist elavad niiskes keskkonnas. Tootes väävlit kiirendavad nad pinnavetes raua korrosiooni 11 kuni 13 korda. 1.7 Biokorrosioonitõrje Biokorrosiooni tõrje käigus hävitatakse mirkoorganismid. Üks võimalus on viia metalli- või värvipinde koostisesse mürgiseid elemente. Lisaks sellele tuleb keskkonnast kõrvaldada ka mikroorganismide eluks vajalikud ained. Kolmas võimalus on isoleerida metall täielikult ümbritesvast keskkonnast. Seda võib teostada pindamisega. Kuna mikroorganismid on
Vee seisundi hindamise parameetrid: Soolsus (tavaliselt merekeskkonna soolsus on 3,5 kuni 35 (g/kg)) Soolsus suureneb sügavusega. (Läänemere soolsus ulatub 20-30 promilli ainult Taaniväinade piirkonnas ning Bosnia lahes ei ületa 2-4 .) Temperatuur (Stratifikatsioon: Termokliin (thermocline) temperatuuri gradient 20 m ning 70 m vahel. Termoklinist ülespoole on pinnavesi (surface water) ning allapoole põhjavesi (deep water)) Hapniku sisaldus (Hapniku sisaldus sõltub temperatuurist. Pinnavetes on tavaliselt hapniku 7 kuni 9 ml liitri kohta. Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel tekib vesiniksulfiid (H2S)) PÕHILINE Läänemere keskonnaprobleemid: · Kõrge eutrofikatsiooni tase põhjuseks: - Väetiste intensiivne kasutamine - Sünteetiliste pindaktiivsete ainete kasutamine - Fossiilsete kütuste ja puidu põletamine tagajärjed (20.sajandil):
orgaanilised happed kahjustavad ka roostevabu teraseid, · Anaeroobsed bakterid metaani valmistavad bakterid redutseerivad süsiniku metaaniks ja kasutavad ära raua korrodeerumisel vabaneva vesiniku. · Aeroobsed bakterid väävlibakterid elavad niiskes pinnases, kus leidub HS või muld S- sisaldavaid ühendeid, kiirendavad raua korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. 4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
· Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K. Naatriumivajadus on tõestatud vähestel taimedel. Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel. Olulisel kohal osmoregulatsioonil. Na+ Cl- PO43- ja SO42- "inimkaaslejad" ioonid. Veekogudes ületab Na ja K sisaldus reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida:
korrosiooni merevees 1,5 kuni 7 korda. • Metaani valmistavad bakterid- redutseerivad CO2-st metaani ja kasutavad ära raua korrosioonil tekkinud vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni. Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon.
merevees 1,5 kuni 7 korda. • Metaani valmistavad bakterid- redutseerivad CO2-st metaani ja kasutavad ära raua korrosioonil tekkinud vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni. Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega. 117. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon.
korrosiooni merevees 1,5 kuni 7 korda. • Metaani valmistavad bakterid- redutseerivad CO2-st metaani ja kasutavad ära raua korrosioonil tekkinud vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni. Aeroobsed bakterid: • Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda. • Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5- 40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud. Kiirendavad Fe anoodset lahustumist. • Mangaanibakterid- sama eelmisega.
annaabi.ee 
