VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist...
tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool
Põranda ekvivalentne paksus dt – põrandaga võrdse soojustakistusega pinnasekihi paksus. dt = w +λ·(RSi+Rf+RSe), m w – vundamendi välisseina paksus, m; λ – pinnase soojuserijuhtivus, W/(mK); Rf – põranda soojustakistus, (m2K)/W. Põranda ääreala mõju – ääreala soojustuse mõju arvestatakse külmasilla joonsoojus- läbivusega. Vertikaalne soojustus: Horisontaalne soojustus: Rn - täiendav soojustakistus ääreala soojustusest; dn – ääreala soojustuse paksus. Külmakerked – külmudes vee maht suureneb, mille tagajärjel pinnas kerkib. Külmakerked sõltuvad: pinnase liigist, terastikulisest koostisest; pinnasevee tasemest; kapillaartõusu kõrgusest; pinnase omdustest; väliskliimast; hoone omadustest. Pinnase külmakerke isolatsioon – Isolatsiooni kalle 1/20...1/10 hoonest eemale. Isolatsiooni kihi all 200mm killustiku- või kruusapadi. Isolatsioonikihi peale 100mm kruusa või liiva ning sellele 300mm pinnast
· Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid · Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked 19) Katendi valikule esitatavad nõuded · Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele. Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. 20) Katendi konstruktsioon · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (külmakaitse-, hüdroisolatsiooni- ja
kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega
kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid · Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked · Külmatõrjekihi rajamine · Muldkeha vee-soojusreziimi reguleerimine (hüdro- ja soojusisolatsioonikihid; dreenkihid) · Aktiivtsooni pinnaste parendamine lisanditega (side- ja täiteained) · Armeeritud kihid · Drenaaz pinnasevee taseme alandamiseks · Muldkeha eriristprofiilide kasutamine (lamedad nõlvad, perved) 19) Katendi valikule esitatavad nõuded Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest
lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 68. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 69. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne. 70. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb
taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 66. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 67. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud. Maa-aluste torustike, nii heitvete torustike leke vi heitvete kanalisatsiooni ummistuste vältimine jne. 68. Hüdroisolatsioon, kus kasutatakse ja milliseid vigu esineb
Vundamentide aluskihiks kasutatakse kruusa või killustikku paksusega 100 ... 150 mm, niiskele savipinnasele monteeritavate vundamentide alla betooni paksusega 200 ... 300 mm. Vanade majade probleemid Eesti paljud talumajad on ehitatud ilma vundamendita. Seina nurkadesse ja pikemate seinte puhul ka vahekohtadesse on paigutatud suuremad maakivid. Arvata võib, et sellised aluskivid on talvel külmaga mõnevõrra kerkivad, kuid palkmaju sellised külmakerked ei kahjusta. Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja niiskus, nii tuppa kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Peale selle on kultuurkiht majade ümber aastatega tõusnud mõnikümmend sentimeetrit, mille tõttu alumised palgid on tihti jäänud maapinnast allapoole ning mädanenud. Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste
Ww niiske pinnase mass, kg Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk. Pinnase veeläbilaskvust iseloomustatakse filtratsioonimooduliga, mis sõltub eelkõige pinnaseosakeste suurusest ning hulgast, aga ka vedeliku viskoossusest. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb ka pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid. 3...4cm meetri paksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumised võivad enesega kaasa tuua vundamentide pragunemist. Kõige külmakerkeohtlikumad liiva ja savi vahepealsed pinnased ehk möllpinnased. Pinnase külmakerkelisus sõltub: 24 Pinnase terastikulisest koostisest Pinnase veesisaldusest Pinnasevee tasemest Kapillaartõusu kõrgusest Külmumissügavusest. Pinnasekülmumissügavust mõjutavad
Tulemuseks võivad olla kaldu vajunud põrandad ja avatäited, suurenenud niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu.
annaabi.ee 
