Talub halvasti ümberistutamist. SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum Õitseb varakevadel Madal ja tihe umbes 40 cm kõrguseks kasvav puhmik. Suured tumedamad punased õied. Eelistab päikesepaistelist parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Külvata mais või hilissügisel. SARIKIBEERIS Iberis umbellata SARIKIBEERIS Iberis umbellata Madal. Kõrgus 25 cm Mee- ja pinnakattetaim. Roosad lõhnavad õisikud juunis ja juulis. Sobib lõikelilleks. Päikesepaisteline, poolvarjuline kuiva lahja kuni normaalse mullaga koht. Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied.
Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera. Isegi äraõitsenuna on tema suured, isegi robustselt tekstuursed lehed pilgupüüdjad näiteks sort ,,Variegata". Headeks naabriteks on brunnerale murtudsüdamed ja meelespealilled. Brunnerate vahele sobivad suurepäraselt varakevadised sibullilled. Foto 8. Epimeedium (Epimedium) Tagasihoidlikku kasutamist leidnud pinnakattetaim, mis vääriks palju rohkem tähelepanu, on epimeedium. Õitseb kevadeti, punaste, kollaste, oranzide, roosade, purpursete või valgete õitega. Mõned sordid on igihaljad, aga ainult pehmete talvedega maades. Kasvavad umbes 30- 40 cm kõrguseks. Fotod 9.,10.,11.Säravalt roosade õitega varjupüsikud Murtudsüda Astilbe Iminõges Alustades hiliskevadest õitseb iminõges kaua valgetes ja roosades värvides. See meeldiv
väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas Külmakartlik Eesti tingimuste jaoks. Kipub tagasi külmuma, kuid taastub suhteliselt hästi.Armastab liivast pinnast. Haljastuses kasutatavad liigid Genista leetpõõsas Kasutatakse haljastuses. Sobiv liik eesaedadesse, katusaedadesse, nõmmeaedadesse, kiviktaimlatesse kuivadele, päikesepaistelistele kasvukohtadele
Astilbe chinensis Hiina astilbe Astilbe chinensis · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 40-50 cm. · Roosakad, lillakaspunased kuni tumepunased õied. Õitseb juunist septembrini. · Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld.
hederacea sün. Nepeta hederacea) Kasvukoht: talub ühtmoodi nii varju kui päikesepaistet. Päikese käes on padjand 5-10 cm, varjus 8-20cm. Avatud kasvukohas tuleb maajala padjaneid hoida eraldi konkureerivatest umbrohtudest. Samas aga võib maajalg ise oma kiire laialikasvamise tõttu muutuda teistele pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim. Joonis 20. Kassiratas (http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg) Metsvits (Lysimachia) - roomav metsvits (L.nummularia) Kasvab poolvarjulises ja varjulises kasvukohas, huumusrikkal parasniiskel mullal aga ka tavalisel aiamullal. Sobib kiviktaimlasse, kuivmüüride varjukülgedele, terassidele, astangutele, aiavaasidesse ja veekogu kaldale. Võsunditega katab kiiresti suuri alasid
mitmeid mündiliike, kellel on rullunud või kähardunud lehed. Kähara mündi lehed on tugeva vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev. Temast saab väga maitsva joogitee ja toid maitsestamisel saab teda kasutada samamoodi nagu piparmünti. Eriti hea on lehtedest valmistatud teed juua külmetushaiguste korral, samuti on see ka puhitustevastane vahend. Kirbumünt (menthe pulegium) on kena pinnakattetaim. Väikesed ovaalsed lehed katavad ühtlaselt pikki peenikesi, 25-30cm kõrgusi roomavatest võsunditest lähtuvaid varsi. Mõned vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena. 4 Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim
läikivad ja sõrmjagused ( meenutavad maasika lehti) Paljundamine levib risoomide ja võsunditega, paljundatakse puhmiku jagamise teel ja pistikutega Istutada pinnakatteks väikestele pindadele, hea varjutaim, puude alla, varjulised siseõued, kalmistud. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/siberi-valdsteinia/ Väike igihali (Vinca minar) Looduslikult kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, KeskAasias. Pinnakattetaim, 10-15 cm kõrge. Vastupidav, pikaealine ja vähenõudlik. Kasvukoht päikeseline, poolvari ja vari Pinnas niiskemapoolne, tavaline aiamuld Õitsemise aeg: mai juuni. Õied sinised, harvem valged või roosad. Lehed elliptilised, või süstjad, igihaljad, nahkjad, läikivad, tumerohelised. Paljundamine agamisega kevadel või pistikutega suvel. Seemnetega paljundamist ei kasutata, sest seemneid annab vähe ning need idanevad halvasti.
Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline aiamuld või paepealne lubjarikas muld Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus)
Kollased õied, V-VI. Päikseline kuni varjuline kasvukoht. Kasvab ka suuremate puude all kuivas mullas. Sobib kiviktaimlasse, püsikupeenrasse, üksikult ja vabakujuliste rühmadena 9-12 taime m² terrassidele, hea varjutaim. VINCA MINOR - VÄIKE IGIHALI • Õied Sinised • Lehed Igihaljad, läikivrohelised • Muld Parasniiske muld • Kasvukoht Poolvari kuni vari • Märkused Suurte kasutusvõimalu stega vastupidav ja pikaealine pinnakattetaim LEUCANTHEMUM X SUPERBUM - SUUREÕIELINE HÄRJASILM • 70 cm kõrgune ja 40-60 cm laiune puhmik. Valged täidisõied, kollane südamik. Õitseb juuni-juuli. Pinnase suhtes vähenõudlik, hea drenaaž on oluline. Täispäike kuni poolvari. AHTALEHINE POJENG - PAEONIA TENUIFOLIA • lehed on mitmeti sulgjagused lineaalniitjad, väga kitsad, tumerohelised. Õitseb mais särav- kuni tumepunaste 7-9 cm läbimõõduga lihtõitega. • Vajalik on hea drenaaþiga,
võib rajada püramiidjatest sortidest. Kuna kadakas kasvab nii lubjarikastel looaladel kui happelistel liivadel, ei mõju ta võõralt mitte kusagil. Linnatingimuste suhtes on märksa tundlikum kui sabiina ja hiina kadakas. Kirju kadakas, roomav kadakas ja virgiinia kadakas on meil levima hakanud suhteliselt hiljuti (20 ... 30 aastat tagasi üksikutes kollektsioonides). Roomav kadakas on ca 5 cm paksuse vaibana mööda maapinda leviv ja juurduv, valdavalt sinaka soomusja okastikuga pinnakattetaim, mis talveks omandab purpurja värvuse. Kuna talvitub lume all (lumeta talvedel on hõlbus kuuseokstega katta), on ka külmakindel. Sobivateks kohtadeks on kiviktaimlad, kiviklibu või kooremultsiga kaetud alad, nõlvad või kallakud. Kirju kadakas (vanemas kirjanduses tuntud ka soomuskadakana) ning tema sordid pakuvad oma sinaka või hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele või õitsvatele põõsastele
http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/p %C3%BCsikud/rudbeckia_fulgida_goldsturm_s%C3%A4rav_p%C3%A4evak %C3%BCbar_goldsturm.html http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9406 http://www.rohelineaed.ee/public/files/Rudbeckia%20fulgida%20%20Sarav %20paevakybar%20Goldsturm.JPG 1.24 Nõianõges (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas- karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/418 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/noianoges.htm
Särav päevakübar Kasutatud kirjandus: Hansaplant. SÄRAV PÄEVAKÜBAR 'GOLDSTURM'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=208&cid=360. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=208&art=289. 10.09.2013. 1.24 Nõianõgesed (Stachys) Konkreetne liik: villane nõianõges (Stachys byzantina) (joon. 47, joon.48) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 15-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega pinnakattetaim. Lehed: hallikasvalged, igihaljad, paksud, alusel kitsenevad, valgeviltjas-karvased. Õied või õisikud: väikesed, roosakas- või sirelilillad õied, koondunud tihedatesse peatüüpi õisikutesse. Liigi eritunnused: talvekindel. Kasvukoha nõuded: päikseline kuni poolvari, kuiv, toitainetevaene muld. Kasutamine haljastuses: pinnakattetaimena, ääristaimena, kiviktaimlas. Joonis 47. Villane nõianõges (http://davisla.wordpress.com/2011/04/06/plant-of-the-week- stachys-byzantina/)
hallide viltkarvadega. Lehed 5-12 cm pikad ja 2-4 cm laiad, äraspidimunajad kuni piklikud, lühikese terava tipuga, laineliselt saagja servaga, pealt veidi karvased, rohelised, alt hallikasrohelised, viltkarvased. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb aprilli lõpus, mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad, hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Haljastuslikku tähtsust omab sort: 'Böschungsteppich' - kuni 1 m kõrgune laiuv hea pinnakattetaim, pioneerliigina uushaljastustel kasutatav. Kõrvpaju (Salix aurita L.) Kõrvpaju on madalam põõsas, kasvades 1 max. 2 m kõrguse rohkesti hargneva põõsanakõikjal üle Eesti soodes, kraavikallastel, metsaservades jm. Üldareaal Euroopa ja Siberi põhjaosa. Võrsed peened,noorelt pruunikashallid, karvased, vanemad punakaspruunid, läikivad, paljad. Pungad hoiduvad võrsest eemale, kuni 4 mm pikad, punakaspruunid, veidi karvased. Lehed ümarad kuni äraspidimunajad, kuni 5 cm pikad
annaabi.ee 
