Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr
3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit kolmest eri kohast, igas kohas kahes risti sihis ja kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused mõõtesihtmõõtetulemusedkesk hälvetegelik mõõdeseade mõõdeA-AB-BC- Ckeskm.I-I99,5399,5899,5599,550,0599,8299,87II- II99,5599,5199,6299,56ovaalsus0,020,070,06 Laboratoorne töö nr 2 Detailide pinnakareduse mõõtmine profilomeetriga. Detail nr 28 ja nr X Töö käik: 1.Kahelt detaililt mõõdan 5 erinevat pinda. 2.Võrdlen pindade karedusi etalonidega ja valin etaloni, mis minu arvates sobib kõige paremini. Seejärel mõõdan kõikide pindade karedust profilomeetriga. Mõõtetulemused: pinna nr12345det. kujusilindersilindertasapindtasapindtasapindnõukogude etalonigaRa6Ra5Ra10Ra5Ra6euroopa
Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus. (tabel 1 järgi). Kui detaili toodetakse masstootmises siis on otstarbekas kasutada au
kasutusele võtmine masinaehituses. See on viinud ala väga kiirele arenguteele ja võib öelda, et sellega on kolm aastatuhandet kestnud rauaaeg lõppenud ja alanud on küberajastu. Ka TTK-s on toimunud viimastel aastatel kiire areng, kus kasutusele on võetud kaasaja uusimad CNC tööpingid. 1 EESMÄRK... ... on valmistada detail, mis vastab joonisel etteantule kuju, mõõtmete, pinnakareduse või muude parameetrite järgi. JA SISU... ... on a) erinevate pindade, rangelt tehnoloogilise protsessi skeemi järgi, järjestikune töötlemine. b) toimub vajaliku töötlemisvaru eemaldamine erine vatelt töödeldavatelt pindadelt. 2 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS? See on terve kompleks materiaalset- ja inimresurssi. · Inimene (motivatsioon, tahe, tervis, teadmised, oskused,
kvantefekt oomi korral; - kolmas protseduur seisneb materiaalmõõdu rakendamises etalonina. Etaloniga seotud standardmääramatus on alati seda etaloni kasutades saadud mõõtetulemuse liitmääramatuse komponent. Sageli on see komponent väike võrreldes liitmääramatuse teiste komponentidega. Suuruse väärtus ja mõõtemääramatus peavad olema määratud etaloni kasutamise ajal. Rahvusvaheline etalon - etalon, mida tunnustavad rahvusvahelise lepingu allkirjastajad ja mis on mõeldud ülemaailmseks kasutamiseks. Riigietalon - etalon, mida pädev asutus tunnustab riigis või majanduses toimiva alusena vaadeldud liiki suuruse teistele etalonidele suuruse väärtuste omistamiseks. Primaaretalon - etalon, mis on sisse seatud primaarse tugiprotseduuri alusel või loodud lepinguliselt valitud artefaktina. N:
Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite määramine teljele............................................................................... 4 1.4Kokkuvõte............................................................................................................... 5 1.5Järeldused............................................................................................................... 5 1.6Viidatud allikad.................................................................................................
1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE. Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge U=Ig, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja
2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tooriku valik...............................................................................................................................3 Marsruuttehnoloogia................................................................................................................... 3 Töötlemisvarude ja operatsioonimõõtude määramine................................................................ 5 Ajanormide arvutus.....................................................................................................................6 Tehnilis-majand
sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla pikkusega lõigul l (lähe) või pinnakonaruste keskmise kõrgusega Rz . Eelistatavam on Ra profiili hälvete aritmeetiline keskmine. 9. Esitage konaruste suuna tähistuse näiteid . 10. Esitage näiteid pinnakareduse märkimise kohta joonisel. 11.Mida mõistetakse ava- ja võllisüsteemi all? Võllisüsteem on istude kogum, kus sama nimimõõtme ja täpsusega liite moodustamisel jäävad võlli piirmõõtmed muutumatuks. Erinevad istud saadakse ava piirmõõtmete muutmisega. Võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine - märgiga. See tähendab võlli tolerantsitsoon toetab vastu nulljoont altpoolt. Sellist võlli nimetatakse põhivõlliks.
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Markus Põder TEHNOLOOGIA MÄÄRAMINE PROJEKT Õppeaines: LÕIKETÖÖTLEMINE JA LÕIKERIISTAD Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo Kangru Tallinn 2015 SISUKORD 1. Ülesande sisu ................................................................................................................................4 2. Lintsaag Bomar STG275 ..............................................................................................................5 3. Treipink Haas TL-1 ......................................................................................................................6 4. Puurpink Bench Mount Drill Press ..............................................................................................7 5. Materiali ja tooriku andmed ...................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
