Allikas: Internet Google search Pildil on valesti mehe istumis asend ja tooli asend- õige peaks olema : Nurk keha ja reie, reie ja sääre vahel peab olema suurem täisnurgast; töötooli põhi võiks olla veidi kaldu ning serv peaks olema kumer. PILT 5 Allikas: Internet Google search Pildil on kõik valesti, esiteks väike laps on süles,arvuti kuvar liiga lähedal, töölaud on kõrgel. Laud peaks asetsema istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui laud on liiga kõrge, pingutuvad liigselt õlavöötmelihased, seetõttu tuleb kasutada jalatugesid. Kuvar peaks asetsema 50-70 cm kaugusel silmadest. Ekraan peab olema veidi tahapoole kaldu. Küünarnukk ja ranne peaksid olema ühel tasandil.
suhteid peegeldav. * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju
Anduriga käsi peab olema südame kõrgusel, alati ühtemoodi. Vererõhku peab võtma siis, kui inimene on rahulikult istunud 4-5 min. Vere liikumine veresoontes Vere liikumine arterits ja veenides toimub erinevatel põhjustel. Arterites liigub veri pidevalt tänu arteriseinte elastsusele ja nende elastus saavutatakse tänu elastsete kiudude olemasolule. Süstoli ajal arteri ja arteriooli sein venivad välja. Elastsed kiud seintes pingutuvad. Diastolis aga elastsed kiud lähevad tagasi endisesse asendisse ja avaldavad arterites ja verele survet ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1. Veenides seintes pole elastseid silelihaseid, mis avaldaksid seina kaudu veenides olevale verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2
Seal on rikas limaskest, mis on varustatud tundenärvilõpmetega. Iga võõrkeha kutsub tänu sellele esile köhatuse või läkastuse. 2. Kõrivatsake selle seinas on palju seroosnäärmeid, mille nõre niisutab häälepaelu. 3. Häälekõrialune õõs läheb üle hingetoruks. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasaabil. Hingamisel on häälepilu avatud, kõnelemisel häälekurdude servad pingutuvad ja häälepilu aheneb. Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja sealt tekibki heli. HINGETORU trachea 9-15 cm pikkune, 1,5-2,7 cm laiune torujas elund. Algab kõrist 6.-7. Kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes kaheks peabronhiks. Seda jagunemise kohta nimetatakse trahhea bifurgatsiooniks. Hingetoru ette jäävad keelealused lihased, kilpnäärmekitsus, rinnakupide. Taga asub söögitoru. Hingetoru koosneb 16-20 kõhrelisest
rikkalikult varustatud tundenärvilõpmetega. Igasugune võõrkeha ärritus kutsub reflektoorselt esile köhatamise või läkastuse ja võib põhjustada kõri limaskesta turset. Kõrivatsakese seintes on rohkesti seroosnäärmeid, millede nõre niisutab häälepaelu. Hääl tekib kõri keskosas nn. Kõrikitsuse seinas moodustuvate sagitaalsete häälekurdude kaasabil, mis piiravad häälepilu. Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Kõnelemisel häälekurdude servad (häälepaelad) pingutuvad ja häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib heli - hääl. Häälepaelte pingutamine ja lõõgastumine, samuti häälepilu laienemine ja ahenemine sõltuvad kõrilihaste tegevusest. Kõrilihased on vöötlihased ja jagunevad häälekurdude pingulioleku reguleerijateks, kõriahendajateks ja -laiendajateks. Hääle artikuleerimine häälikuteks (kõneks) toimub suuõõnes keele, suulae ja huulte abil
Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum).
9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17 korda. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Sissejuhatus psühholoogiasse 20 Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos)
kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2)„Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: *Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. *Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju
49 * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju 50 Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks: * Trummikile (~55 mm2) on suurem kui esikuaken (~3.2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) 51 Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala
Mis on staatiline lihastöö ja mis on selle tulemuseks? Staatiline lihastöö on koormav ja ei toimu lihastes nähtavat liigutust, vaid need pingutuvad oma pikkust muutmata. Lihas vahepeal ei lõdvestu ja vereringe nõrgeneb. Staatilise lihastöö tagajärjeks on lihaste kiire väsimine, lihaste
Parimaks kütuseks peetakse vesinikku, kasutegur kuni 100%. · Ergomeetria, inimese võimsus. o Ergomeeria lihaste mehhaanilise töö ja võimsuse mõõtmine. Inimene suudab lühiajaliselt (0,2 s) arendada võimsust 5 hj. (1 hj 1 s jooksul tõustakse joostes kõrgemale 1 m.) · Lihaste staatiline töö, ergomeetrid. o Staatiline koormus on silmale nähtamatu dünaamiline töö. Raskuste hoidmisel lihased pingutuvad ja lõtvuvad väga kiiresti ca 100 korda sekundis, seega inimene väsib ilma mehhaanilist tööd tegemata. o Ergomeetrid veloergomeeter, lint-kaldtee. · Soojuse mehhaaniline ekvivalent. o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma kuju mõjuvate jõudude lakkamisel.
Eemaldada ratas rummult. Eemaldada kaas ja splint. Keera kroonmutter lahti. Eemalda rattarumm koos laagritega teljelt. Pese rattarumm, laagrid ja telg hoolikalt kütusega puhtaks. Määri laagrid ja täida nendevaheline ruum rattarummus määrdega. Määret peab olema pandud küllaldaselt. Paigaldada rattarumm tagasi laagritele . Rattarummu pidevalt pöörates pinguta kroonmutrit kuni laagrid pingutuvad nii, et rumm pöörleb raskelt. Pööra mutrit kuni 1/6 pööret tagasi, niiet splindi ava teljes jääks kohakuti kroonmutri vastavate piludega. Lukusta kroonmutter splindi abil. Määri kroonmutri ümbrus korralikult määrdega ning pärast seda paigalda kaas. Paigalda ratas rummule. Õige reguleerimise korral peab rattarumm pöörlema vabalt, ilma takistuseta ja ei tohi loksuda. Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt
sh päraku sfinkter tõmbuvad tahtmatult kokku · Platoofaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus levib alakõhule, reitele, tuharatele; käte & jalgade lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, tekib hingeldus, süda peksleb, vererõhk tõuseb Suguelundites · Erutuse kasvu faasis - Kõdisti suureneb, tekib limaeritus tuppe, tupp pikeneb & laieneb, emaka kael & keha pingutuvad & tõmbuvad vaagnaõõnes tagasi · Platoofaasis - Kõdisti tõmbub tagasi, tupeesiku piirkonnas ahenevad veresooned Väljaspool suguelundeid · Orgasmifaasis - Rinnanibude erektsioon & rindade suurenemine kestavad, seksuaalne õhetus lõpeb järsult; käte,jalgade & keha lihased tõmbuvad tahtmatult kokku, hingeldus kestab, süda peksleb kiiremini, vererõhk tõuseb veelgi · Lahenduse faasis - Kõik eeltoodud reaktsioonid nõrgenevad kiiresti, tekib higistamine Suguelundites
annaabi.ee 
