Pindpinevus (0)

1 Hindamata

Wyoming
Referaat

Wyoming
Sissejuhatus:   Wyoming  [waiouming]   on  Ameerika   Ühendriikide   osariik   1890.   aastast.
Wyoming   piirneb   põhjast   Montana ,   idas  Lõuna-Dakota  ja  Nebraskaga,   lõunas  Colorado,
edelas
Utah'

ja

läänes
Idahoga.
Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km.
Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid
seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal.
Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala  crow’d ehk vareseindiaanlased, šošonid,
ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad.  Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga
USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal
valmis Wyomingi läbid  Union Pacific Railroad’i  raudteelõik. 1869. aastal   anti Wyomingis
esimesena   USA-s   naistele   valimisõigus.   1892.   aastal   peeti   Johnsoni   maakonnas
suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda( Cattle war)
Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab ’suurte korterite
juures’.  Hüüdnimed:  The   Equaliti   State  ’võrdõiguslikkuse   osariik’,  Big   Wyoming  ’suur
Wyoming’ ja Cowboy State ’kauboiosariik’
. Moto : Equal Rights ’Võrdsed õigused.’
Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890
Pealinn: Cheyenne
Lipp :
Vapp:
Lind: lääne-niidutrupiaal
Puu: kallaspappel
Vääriskivi: nefriit
Pindala: 253 325
2
km
Pinnamood : Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn , Teton,
Wind River ja nendevahelised kuivad alad. Wyomingi idaosa ulatub Suurtasandikule. Osariiki
läbib Põhja-Ameerika mandri veelahe , kust algavad Missouri lähtejõed, palju on järvi. Tihti
on maavärinaid, eriti lääneosas.
Kõrgeim koht: Gannet Peak (Fremonti maakond), 4207 m üle merepinna .
Madalaim koht: Belle Fourche River (Crooki maakond), 945 m üle merepinna.
Suuremad jõed: Yellowstone , Powder, Green , Snake ja North Platte.
Suuremad   järved:  Yellowstone,   Bighorn,    Jackson ,   Flaming   Goye,   Pathfinder,   Seminoe
Reservoirs.
Suuremad linnad: Cheyenne, Casper, Laramie ja Gillette.
Rahvaarv: 515 000 (2006)
Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest
2
km (2000)
Haldusjaotus: 23 maakonda
Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate
(1999)
Majandus:  Põhiharu   on   mäetööstus.  Tähtsaim    saadus    on   nafta,   olulised   on   ka   maagaas,
kivisüsi, raua- ja uraanimaak . Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja
6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba,
põldheina,   otra,   kaera   ja   kartult.   Tähtis   majandusharu   on    turism    (aastas   üle   7   miljoni
külastaja).
Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music
Festival
.Huviväärsused:   Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne’is asuvad  Wyoming State Art
Gallery ja Wyoming State Museum .
Yellowstone’i

rahvuspark
Pindala:   9000
2
km 1871.   Aastal   sai   Yellowstone’ist   maailma   esimene   rahvuspark.
Yellowstone’is   leidub   kanjoneid,   järvi,    kuulsaid    geisreid,   kuumaveeallikaid   ja   ka   keevaid
mudatiike.   Loodusharulduste   varud   on   lõputud:    mustast    klaasist   mägi   Obsidian   Cliff,
Fountain Paint Poti keevad mudatiigid, suhkrut meenutavad klatsiiditerrassid, Yellowstone’i
suur    kanjon    (Grand   Ganyon),   mille   põhjas   voolab   arvukaid   jugasid.    Vulkaanilise    tuhaga
kaetud   Specimen    Ridge ’i   kivistunud   puud,  Yellowstone’i   suurim   kuumaveeallikas   Grand
Prismatic. Geiser Old Faithful paiskab iga 90 minuti järel 60 meetri kõrgusele võimsa kuuma
vee ja auru joa. Veelgi vägevamini purskab geiser Steamboat, aga selle pursete vaheaeg võib
olla viiest päevast viie aastani. Riverside’i geiser paiskab Firehole’i jõe kohale kuuma veeauru
rõngaid.   Kogu   selle   ilu   jõuallika   osa   täidab   seejuures   ligemale   viie   kilomeetri   sügavusel
maapõues peidus olev vedela kivimi mull. Siit pärineb kuumus, mis muudab sügavamale
nõrguva vee auruks ja paiskab õhku vägevaid veejugasid. Umbes 600 000 aasta eest põhjustas
see viitsüstikuga pomm katastroofilise plahvatuse, mis mattis suure osa Põhja- Ameerikast
tuha alla. Tekkinud vulkaaniline tühik varises kokku ja järele jäi hiiglaslik kaldeera . Selle
põhjas toimus veel hulk väiksemaid purskeid, täites kaldeera laava ja tuhaga.Tänapäeval on
kogu see kompleks taas õhku lendamas. Seni on aga kõik need  vaatamisväärsused huviliste
päralt.   Jalakäiate   sillad   ja   hästi   tähistatud   rajad   juhivad   läbi   geoloogiliste   eksponaatide
laburündi.
Devil ’s Tower
Vanus: 50 miljonit aastat.Torni kõrgus: 265 mTorni laius: 100 mAsub Wyomingi osariigi
kirdeosas. Aluskivimist kõrgemale kerkinud vulkaaniline laava värvus muutub vastavalt kella-
ja aastaajale. Monoliit tekkis umbes 50 miljoni aasta eest, kui sula laava tardudes ja kokku
tõmbudes   hakkas   moodustama   vertikaalsetest   kuusnurksetest   sammastest    koosnevaid
kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi
ümbruskonna kohal kõrguv torn.Kohalikud kiowa hõimuindiaanlased usuvad, et torn sündis
sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama. Kalju tõusus kõrgusse, et karu
neidusid kätte ei saaks, karu aga kraapis oma tugevate küüntega kaljusse vaod. Viimaks karu
suri, neidudele sai aga osaks igavene elu plejaadide tähtkuju seitsme tähena.
Grand Teton
Rahvuspargi   asutamine:1929.a.   laiendatud   1950.a.Kõrgeim   tipp:   Grand     Teton   (4197
m)Asutati   selleks,   et   kaitsta   mõningaid   USA   kõige   hämmastavamaid   ja   kaunimaid
mägimaastikke. Loomariik on rikkalik. Suurematest imetajatest võib näha piisoneid, põtrasid,
vapitisid,   harksarvikuid,   kopraid   ja   mustkarusid.   Grislikarusid   leidub   pargi   põhjaosas,
lumelambaid

kõrgematel

mäeosadel.

Linnuliikidest

onpaljaspeakotkas,
kalakotkas ,valgepelikan ja trompetluik.
Mammoth Springs
Mammoth springs’i (mammutiallikad)  moodustavad umbes 50 värvikat kuumaveeallikat, mis
toovad Yellowstone’i rahvuspargi kriiti sisaldavast aluspõhjakivimist tulist vett maapinnale.
Tuline aurav vesi lahustab sügaval maa all aluspõhjakivimit ja kannab selle maapinnale, kus
see   pärast   vee   jahtumist   sadestub   valge   mineraalina,   mida   imetatakse   allikalubjaks.
Sadestunud mineraal annab igale allikale ainulaadse kuju ja välimuse ning senikaua , kuni
kuum vesi voolab, muutub ka iga allika välimus. Allikalubi on sadestudes valge, aga allikates
elavad kuumust eelistavad bakterid ja vetikad annavad terrassidele säravkollase, pruuni,või
rohelise   värvi.   Mammoth   Springs’i   vesi   pärineb  Yellowstone’i   nõlvadele   ja   kaugemalegi
langevatest vihmadest ja lumesulamisveest, mis nõrgub sügavale maapõue ning kuumeneb
seal sulast magmakehast eralduva soojuse mõjul enne maapinnale tõusmist.
Kasutatud kirjandus:
Tiit Kuningas ,,USA. Ameerika ühendriigid’’ 2001 lk. 257-259
Michael   Bright   ,,101   looduse    imet    mida   elu   jooksul   peab   nägema’’  2006   lk.   68,70-72,
74http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
http://people.uwec.edu/ERICKSKM/yellowstone-canyon-with-falls-5.4.jpg
http://frozenbreak.files.wordpress.com/2009/01/yellowstone20national20park20wyoming.jpg
ht
  tp://en.wikipedia.org/wiki/File:Devils_Tower_CROP.jpg ht
  tp://www.photoseek.com/04WY-
0400-TetonSunriseSchwabacher.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cd/Mammoth_Hot_springs_02.jpg