SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu...
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim ja merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Paljunemine Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia
valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500.
Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulla pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. · Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Nende poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest.
Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine. Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus. Istutamine Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis-mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta
valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada [[muld|]]a pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Sümbioos Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest. Samblike ebatavaline vastupidavus on tingitud sellest, et nad koosnevad kahest elusorganismist - seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Seeneniidid on võimelised endasse imema õhuniiskust ja võtma ümbritsevast
valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. Arvatakse, et Eestis kasvavate liikide arv on umbes 2500. 5. Algloomad
valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru. Tavaline vetikas puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on üherakuline pleurokokk. 5
pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Vetikaid kasutatakse väetistena Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Samblikud olemus, ehitus ja paljunemine*. Samblike süstemaatika*. Samblike kasutamine põllumajanduses*. Sammaltaimed olemus, arengutsükkel ja süstemaatika*. Sammaltaimede kasutamine põllumajanduses*. Turbasammal*. Sõnajalgtaimed nende olemus, arengutsükkel ja süstemaatika.-
Kui meenub üks teadmise osa, aktiviseerib see temaga seoses olevad teadmised. Meeldejätmiseks (kodeerimiseks, omandamiseks) nimetatakse protsessi, mille käigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate teadmiste-oskuste vahel. Inimene töötleb infot ka erinevatel tasanditel (pindmised tunnused, sügavamad ideed ja seosed) ning viisidel (verbaalne ja visuaalne töötlemine). Pindmistel tasanditel töödeldakse meelelisi tunnuseid, sügavamatel tasanditel analüüsitakse info tähendust. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Meenutada saab seda, mida on õpitud ehk mällu salvestatud. Mitmed katsed on näidanud, et meenutamine on edukam, kui see toimub meeldejätmisega sarnastes tingimustes (nn kodeerimise spetsiifilisuse printsiip)
13. VETIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Vetikad sarnanevad taimedega, sest nad sisaldavad kloroplaste ja seetõttu ka fotosünteesivad. Kuid nad erinevad selletõttu, et neil puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Esineb nii üherakulisi kui ka hulkrakseid vorme. Nende hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad elavad enamasti mõne meetri sügavusel või mulla pindmistel kihtidel või samblikes ja teiste loomade küljes. Vetikat toestab ümbritsev vesi. Kinnituvad põhja haardkettaga. Vetikad paljunevad enamasti eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. Vetikad jaotatakse pigmendi järgi rohevetikateks, pruunvetikateks ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahela esimeseks lüliks. 14. VETIKATE RÜHMAD, NENDE ISELOOMUSTUS
nii minevik, tulevik kui ka olevik. Need moodustavadki universumid. Uus universum tekkib siis, kui sündmustes on mingi pöördepunkt, mingi muu võimalus. Kõik mineviku sündmuste võimalused eksisteerivad kõrvuti koos oleviku ning tuleviku kõigi võimalike sündmustega. Iga võimaluse jaoks on eraldi maailm ehk antud tööd kontsekstis, multiuniversum (Greene, 2011). Seitsmendas teoorias kirjeldatakse holograafilist multiversumit. See on tuletatud teooriast, mille järgi kosmose pindmistel aladel on võime jäljendada teisi alasid, koos sellega neid teisi alasid ka võimendada ja tekitada juurde uusi universumeid (Greene, 2011). Kaheksas teooria, mis on rohkem tuntud ulmekirjandusest, räägib simuleeritud multiversumist. Selle teooria kohaselt võib kogu reaalsus olla loodud mingi muu teguri poolt (Greene, 2011). Üheks võimaluseks on see, et reaalsuse on loonud arvutid. Reaalsus, mida inimesed arvavat olevat õige ei pruugi õigest reaalsusest erineda
8) kubeme piirkonnas vastu vaagna- luud; 9) põlveõndlas; Joonis 9.6. Tegutsemine arteriaalse verejooksu 10) hüppeliigese eespinnal. korral 144 esmaabi a b c d Joonis 9.7. Zguti panemine verejooksu peatamiseks avaldada Pindmistel torkehaavadel on sage- sidemele lisasurvet. li väga väike haava avaus. Haav võib Pindmiste marrastus- ja põrutushaa- olla seejuures sügav ja infitseerunud vade korral kontrollige, kas haavas ei ehk nakatunud. Esmaabiks tuleb ee- ole mulda, prahti ega muid võõrkehi. maldada haava tekitanud ese, lopu- Eemaldage saast ja võimaluse korral tada haava puhta veega ja katta haav
annaabi.ee 
