Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega.
A. Ei mõjuta B. Sõltuvalt keskkonnast võib vähendada või suurendada jahtumiskiirust C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response Feedback A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response Feedback A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12.
C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus Student Response B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12.
C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, ku vesi Score: 0/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega.
C. Õli jahutab kiiremini kui vesi D. NaCl 10% vesilahus on kiirema jahutusvõimega, kui vesi Score: 4/4 10. Millised on terase karastusviisid? Student Response A. Ühes keskkonnas karastus B. Katkendkarastus C. Astekarastus Student Response D. Allajahutuskarastus E. Isotermkarastus Score: 4/4 11. Mis on pindkarastus? Student Response A. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu B. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist C. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu D. Pindkarastamisel karastatakse detaili kogu pind või üks osa pinnast (väntvõll) kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Score: 2/2 12.
Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
Küsimus 10 (4 points) Millised on terase karastusviisid? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ühes keskkonnas karastus b. Katkendkarastus c. Astekarastus d. Allajahutuskarastus e. Isotermkarastus Score: 4/4 Küsimus 11 (2 points) Mis on pindkarastus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pindkarastamiseks loetakse ainult kogu detaili pinna karastamist, kus siis südamik ei karastu b. Pindkarastuseks loetakse detaili ühe koha kogu ristlõike karastamist c. Pindkarastus tekib läbikarastamatuse tõttu d
Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187...241HB 48...53HRC Tabel 1.1 4.2 Süsinikteras C40E(40) Teine valik on süsinikteras C40E(40). Sisaldab kuni 0,44% süsiniku ja on väga kulumiskindel. 4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus Karastamine 845 oC, kõrgnoolutus 550 oC juures, hammaste pindkarastus ja seejärel madalnoolutus 200 oC. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.2. Materjal C40E(40) Tinglik voolavuspiir N/mm2 350 Tõmbetugevus N/mm2 565 Katkevenivus A% 17 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 180...190HB 50...56HRC Tabel 1.2 5
algtemperatuurist kõrgemal temperatuuril (250...350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust, kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivad termopinged, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik karastatud terase järgneva töötlemisega noolutamisega parandada.
mahajahtu-miseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeer-terastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist käsutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koor¬musele. Sel eesmärgil käsutatakse ka termo-keemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Noolutamine Terase karastamisel saavutatakse suur kõvadus, mis on ka karastuse põhieesmärk. Jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonidele. Neid omadusi aga on võimalik
aeglane jahutus) 6.2. Alaeutektoidterase (C45) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, optimaalset noolutamist? A -> M, kõvadus 60 HRC 6.3. Uleeutektoidterase (C110) struktuur ja k6vadus HRC peale karastamist, madalnoolutamist? A -> M+T, kõvadus umbes 45...65 HRC 6.4. Kuidas karastatakse teraseid (Tp, valik koos p6hjendusega)? Liigid: tava- (kuumutamine kogu detaili ulatuses) ja pindkarastus, laus- (jahutamine kogu detaili ulatuses) ja kohtkarastus Tavakarastus: · Terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3, et tagada austeniidi teke · seisustamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke · jahutamine kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket
Struktuuri muutmiseks detaile kuumutatakse vajaliku temperatuurini, seisutatakse kuni toimuvad vajalikud struktuurimuutused ja jahutatakse teatava kiirusega. Seega termotöötluse tulemus on määratav ja kontrollitav kahe suurusega – aja ja temperatuuriga. Struktuuri saab muuta detaili või tööriista kogu ristlõike ulatuses või ainult pinnakihis, säilitades südamikule esialgsed omadused (pindkarastus, termokeemiline töötlemine) Terase termotöötlus põhineb terase faasimuutusel, mille temperatuure saab määrata Fe- Fe3C faasidiagrammilt arvestades asjaolu, et struktuurimutuste toimumine nõuab teatud aega. Terase põhistruktuurideks on: Perliit – tasakaalustruktuur madalatel temperatuudisel (alla A 1 ), mis koosneb ferriidi ja tsementiidi segust;
400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga - kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine - järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ..
..350 °C) seisutusega kuni austeniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Karastusvead... Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel
Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik - ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ..
normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke. Jahutamine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem, et vältida austeniidi laguproduktide (F ja T) teket. Levinuim jahutuskeskkond karastamisel on vesi. Vesi jahutab intensiivselt nii 650..
on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste. Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt. hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades, ehk vahelduva koormusega detailidel. 17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele. 18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed. Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine. 19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine. Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre. Hõõrdejõu arvutamiseks tuleb leida kokkupuute pinna projektsioonpind ja siis arvutada : Fh=N*f , kus N on reaktsioonjõud ja f hõõrdetegur. 20.Kulumise mõiste, liigid. Pindade kulumispüsivuse tõstmise teed. Kulumiseks nimetatakse detailide tööpindade kuju ja/või mõõtmete järk-järgulist muutumist hõõrdumise tagajärjel.
Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400C-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. 5. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur.
Läbikarastuvus – karastunud kihi sügavus. Pinnakiht jahtub kiiresti. Csisalduse ↑ 0,8%-ni läbikarastuvus ↑, Csis.edasisel ↑ läbik. aga ↓. Cteraste läbik. 10-20mm piires. Legeerel-did ↑karastamisel allajahutatud A püsivust ja ↓ vk, sellega ↑läbikar-st. Kriit.läbimõõt – antud marki terasest detaili ristlõike suutim läbimõõt, mis karastub täielikult, sellest suurema läbimõõduga detailil jääb südamik karastumata. 17. Terase pindkarastus termokeemiline töötlemine Et detaili pinnakiht saaks suure kõvaduse, tugevuse ja kulumiskindluse samas säilitades pehme ja sitke südamiku. See saadakse pindkihi kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Meetodid: a) Leekkarastus - pind kuumutatakse atsetüleenhapnikuleegis ja kohese jahutamisle veejoaga. Meetod on lihtne, seda kasutati varem, puuduseks on kuumutusT ja karastatud kihi sügavuse reguleeritavus. b) Kõrgsageduskarastus - detail asetatakse
keskosas asuvat tappi nimetatakse vahetapiks ehk kaelaks. Võlle ja telgi valmistatakse enamikel juhtudel keskmise süsinikusisaldusega termotöödeldud konstruktsioon- või legeeritud terastest. Materjalide termotöötluseks on parendamine või pindkarastus. Liugelaagrites kiiresti pöörlevad võllid vajavad tappide suurt kõvadust. Neid valmistatakse tsementiiditavatest terastest 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.
mahajahtumiseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termokeemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e. kõrgsagedusvooluga, c) elektrolüüdis, d) sulametallis või -soolas, e) laser- või elektronkiirega. Terase noolutus Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensiidiks, saavutatakse suur kõvadus see on ka karastuse põhieesmärk. Ühelt poolt jahtumisel tekkivate termopingete ja martensiidi tekkest tingitud faasipingete olemasolu, teiselt poolt martensiidi suur kõvadus tingivad
Alajahutamisega karastamise korral ei paagutata detaili mitte kohe karastusvedelikku , vaid jahutatakse enne teatud aega õhus. Seda tehakse sisepingete vähendamise eesmärgil või juhtudel, kui detaili kuumutustemp ületab tunduvalt terase karastustemperatuuri. Isotermkarastus Ehk beniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse temperatuurist Ma kõrgemal temperatuuril ( 250-350 kraadi) seisutusega kuni austenniidi lagunemiseni ferriidi ja tsementiidi seguks (beniidiks). Terase pindkarastus Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis tagab suure kulumiskindluse. Samal ajal säilib sitke südamik, mis tagab ka detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Samal eesmärgil kasutatakse termokeemilist töötlust, kuid viimasega võrrelds on pindkarastus märksa lühema kestusega. Kuumutamine võib toimuda a) Atsetüleeni- hapnikuleegiga, b) Induktsioon- ehk kõrgsagedusvooluga, c) Elektrolüütides ja sulametallides või- soolades,
suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koormusele. Sel eesmärgil | K a r a s t a m in e | | N o o lu t a m in e | kasutatakse ka termokeemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. Sele 1.33. Terase astekarastus T s e m e n t iit im in e o o
b) c) d) a) Sele 14.3. Võllide ja telgede tapid. a) – silindriline, b) – kooniline, c) – kael, d) – aksiaaltapp. Võlle ja telgi valmistatkse enamikel juhtudel keskmise süsinikusisaldusega termotöödeldud konstruktsioon- või legeerterastest. Materjalide termotöötluseks on parendamine või pindkarastus. Liugelaagrites kiiresti päärlevad võllid vajavad tappide suurt kõvadust. Neid valmistatakse tsementiiditavatest terastest 15Cr3, 20MnCr5, 14NiCr14 jt. 90 14.1. Võllide ja telgede tugevusarvutus Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja
Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad).
Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti kuni 400ºC-ni ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda. Niimoodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik- ja legeeritud terastest valmistatud detaile. Karastamine kõrgsagedusvooluga. Karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille sagedus on vahemikus 8000...16000 Hz. Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda. Seega kuumeneb ainult pinnakihti. Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250ºC. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad).
tsementiidi seguks beiniidiks. Pindkarastamist kasutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koor- t musele. Sel eesmärgil kasutatakse ka termo- keemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem. | Karastamine | | Noolutamine | Sele 1.34. Pindkõvendamine tsementiitimisega - 26 - Põleti Pinnakihi kuumutamine võib toimuda a) atsetüleenihapnikuleegiga, b) induktsioon- e
annaabi.ee 
