köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja vana teksti sai kriidiga katta, et sinna uuesti kirjutada. Pärgamendi valmistamiseks söövitati nahka esmalt lubjavannis, seejärel kraabiti raamile paigutatud nahk kraabiti vastava noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati. Õhe korraliku raamatu valmistamiseks kulus umbes 60 talle nahk. · 930 a vana William Vallutaja maakataster, Inglismaa vanim säilinud pärgamentköide. Euroopas kasutati ka puu- ja vahatahvleid, mis oli tunduvalt odavam vahend kui pärgament
metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik joonkujund paberilehes, mis on eriti hästi nähtav vastu valgust, sest vesimärgi kohal on paber pisut õhem ja läbipaistvam. 45. Mis on ex libris ? ; kunstiliselt kujundatud väikegraafiline omanikumärgis, mis kleebitakse raamatu esikaane siseküljele.
Jalavann peaks olema küllalt sügav (põlvedeni), ka see toetab raviefekti. Et ümbritsevat nahka mitte liiga tugevalt pehmendada ja vereringet ülemäära koormata, sobib jalavanniks 35-38C vesi. 4 liitri sooja vee jaoks tuleks võtta 20g vannisoola. Tugeva sarvestumise korral kontsentratsiooni kahekordistada ehk siis 4 liitri vee kohta 40g vannisoola ja leotusaeg 20-25 minutit. Koduses kasutamises on peale jalavanni sarvestunud nahka kerge eemaldada raspli või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine. Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga. 3.2.Sooda Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt leeliselises keskkonnas (vastupidiselt ülejäänud keha kergelt happelisele nahale). Meditsiinilises kasutamises soodustab sooda sarvnaha pundumist
Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Nii on teada, et muistsed egiptlased kasutasid kosmeetikas 21 sorti taimeõlisid, millest suur osa on tänapäevani kasutuses. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Saleduse hoidmiseks, tervise ja ilu säilitamiseks pidas Egiptuse valitsejanna Kleopatra õunaäädikat tähtsaimaks vahendiks. Suurte pidude ajal valitsejanna ei piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates
hamam'i. Karvad eemaldati mitte ainult säärtelt ja kaenlaalustelt, vaid keha kõikidest uuretest, isegi ninasõõrmetest ja kõrvadest. Selleks määriti end kõrvetava salviga, mis mõne aja pärast jõekarbi terava servaga maha kraabiti. Kui kümblejad olid tundide kaupa leilitatud , küüritud ja masseeritud, kolisid nad üle puhkeruumi, kus jõuti kümblemismõnude tõelisse tippu. Seal hõõruti naised pimsskiviga üle ja masseeriti neid veel kord. Kõrvalruumis uhuti neid taas ja saadeti patjade najale lebama. Hamam oli ka koht, kus naised üksteiselt mõõtu võtsid ning rõõmuga kupeldajaks said. Kümblussaal polnud mitte ainult paik, kus naised meelelisi kihusid välja elasid, vaid ka nende isanda teatav erootiline meelelahutus. Ent kümblushoone erootika polnud ainult isanda ja käskija pärisosa. Naistele, kes oli kasvatatud naudingut valmistama ja kes
Pärgament on töödeldud kitse- või vasikanahad. Neid kasutati varasemal keskajal, nad olid niiskuskindlad ja säilised hästi. Nimi on pärgament saanud Väike Aasias asuvalt Pergamoni linnalt, seal sai valmistamine alguse Kõigepealt söövitati nahka lubjavannis, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati 21. Millest võib paberit toota? Paberit valmistati esmakordselt, umbes 2 000 a. tagasi, meie ajaarvamise II saj. algul, Hiinas. Teated paberivalmistamise tekkimise kohta ei ole küllaldaselt kindlad. Tavaliselt omistatakse paberi leiutamine hiina ülikule Tsai Lunile (m. j. 105
tõlgete hulk) 4. Millised on antiikkirjanduse meieni jõudmise allikad? papüürused, pärgamentkäsikirjad 5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Homeros, Hesiodos 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Sophokles, Euripides, Aristophanes 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Menandros, Theokritos, Aratos 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Lukianos, Athenaios, Plutarchos 11
Järgmisel päeval, enne vanni või dusi alla minekut eemaldada surnud kude tüügastelt küüneviili või pimsskivi abil. · Majapidamisteip. Tüüka majapidamisteibiga katmine võib samuti aidata, sest see ärritab tüügast ning nahka selle ümber, mis paneb organismi seda ründama. Tüügas katta kuni nädalaks majapidamisteibiga. Siis teip eemaldada, leotada tüügast vees ning hõõruda seda õrnalt küüneviili või pimsskiviga. Hoida tüügas üleöö katmata ja korrata siis tegevust kuni tüüka kadumiseni. Kui see meetod ei ole kahe kuu pärast mõjunud, tuleks pöörduda muu ravi leidmiseks oma arsti poole. · Kantaridiini manustamine . Selle ravi puhul peitsib arst preparaati tüükale. Enamik inimesi ei tunne aine manustamisel valu. Mõningat valu ja kõrvetust on tunda umbes 3 kuni 8 tunni jooksul. Pärast ravi kantaridiiniga kaetakse tüügas sidemega. Sideme võib
Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgamendi eeliseks papüüruse ees oli tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Lisaks oli võimalik kirjutada lehe mõlemale poole ja teksti sai maha kraapida. Värsket kirja sai pärgamendilt koguni kustutada, vana kirja sai ainult pimsskiviga maha hõõruda. Pärgamendist tehti luksusväljaandeid, lihtväljaanded kirjutati papüürusele. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Kreeta - minoiline kultuur. Umbes 2200-1600 ekr. Ei olnud indoeurooplased. Naised olid olulised, tähtsamad olid jumalannad. Tähtsad ka härjad. Valitsejad võisid olla naissoost. Nad oskasid kirjutada - lineaarkiri A. Ei osata lugeda tänapäeval. Mükeene periood- alates 1600 ekr
kliimast tekkinud otsesest vajadusest sõltuv. Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased
kliimast tekkinud otsesest vajadusest sõltuv. Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased