üle 3 miljoni inimese. Joonis Vesuuv Vesuuvi kuulsaim purse 24.aug.79 kell 13:30 Purskele eelnenud mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedalasuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti 1 kummaliselt- koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud.Lõpuks 24. Augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutu plahatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20.km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Ehhki Pompeid sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumist eõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes
1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944). Purskele eelnev ja purske algus 79. aasta purskele eelnes mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedal asuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti kummaliselt – koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal, kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Öö saabudes paistis Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materjali,
See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina. Koostiselt rüoliidi ja basaldi vahepealseid kivimeid nimetatakse datsiidiks ja andesiidiks. Vulkaaniliste kivimite loetelu sellega ei piirdu, kuid ülejäänud neist esinevad oluliselt harvem. Vulkaanilise kivimi koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast. Kui tegemist on ookeanis paikneva vulkaaniga, siis on peamiseks purskeproduktiks aluseline basaltne laava (ookeanis paiknevad kuumad täpid)
Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena. Obsidiaan Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt. Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest
mõnest sentimeetrist ühe meetrini ja enam. Kasutatakse fosforiidimaagina fosforväetiste valmistamiseks. PIMSS Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim. Pimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas. Pimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud. Pimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit. PURDKIVIMID On tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. Nad koosnevad keemiliselt säilinud tard-, sette- ja
eelkõige püroklastiliste kivimite ja vulkaanilise tuha väljapaiskumine. Tegemist ei ole millegi muu kui magma või kividega, mis on gaaside poolt pihustatud või purustatud ja vulkaanist jõuga välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus saime väga palju uut teada, näiteks, et lumelaviinide kiirus võib ületada 500 km/h ja tornado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Samuti saime teada, et maavärinad esinevad peamiselt laamade äärealadel, Eesti laama äärealal ei asu, selle pole meil ka maavärinaid. Töö oli väga huvitav ja omavahel oli hea koostööd teha. Nüüd oskame ka paremini
Kipsi kasutamine siseehitusel: Käsimasin krohvis kipsplaat kipspahtel elektritöödeks mõeldud kips kuivaluspõrand töötlemine kiire, lihtne, lihtsad tööriistad, vähene prügi hulk, ei sõltu aastaaegadest Täitematerjal ja tema ülesanded vähendavad krohvi mahukahanemist kuivamisel, suurendavad krohvi tugevust ja võimaldavad kokku hoida sideaineid. Kerged täitematerjalid Pimsi ja keramsiidi puru, saepuru, puusüsi, Külmimist pidurtatavaiks lisanditeks on kusttamata pulberlubi, potas ja keedusool need võimaldavad krohvida -5 kraadi juures Tardumis kiirendid tardumis kiirenditeks on kips, kustutamata pulberlubi, kiirkivistuv portland tsement Tardumis aeglustid tardumis aeglustiteks on kustutaud lubi, savi, loomsed ja taimsed liimid Igal lisandil on oma põhitoime mis liigitatakse klassidesse: plastifikaatorid(vee vajadust vähendavad)
Tuhk muudab mulla väga viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti tõõdeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parendavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim puhta pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6.sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimispoleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali.
Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Osa laavavoolusidki mureneb suhteliselt kergesti ja võib juba mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks. Lõunamaiste kultuuride viljelemisel on mõnikord osutunud kasulikuks katta laava mullaga, sest kestev soojuse juurdevool sügavusest on taimede kasvule väga soodus. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6. sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Kui aga arvata juurde veel muistse vulkanismi purskeproduktid, nõuaks neist tähtsaimate loetlemine koos nende mitmesuguste
See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina. Koostiselt rüoliidi ja basaldi vahepealseid kivimeid nimetatakse datsiidiks ja andesiidiks. Vulkaaniliste kivimite loetelu sellega ei piirdu, kuid ülejäänud neist esinevad oluliselt harvem. Vulkaanilise kivimi koostis sõltub peamiselt vulkaani asukohast. Kui tegemist on ookeanis paikneva vulkaaniga, siis on peamiseks purskeproduktiks aluseline basaltne laava (ookeanis paiknevad kuumad täpid).
..2,5 1,5 -0,4...+0,2 -0,2 7...9 8 Looduskivi vt.m.6 0 -0,4...+0,7 +0,1 3...12 7 Märkused. 1. Lõplik roometegur = c/l , kus c on lõplik roomedeformatsioon ja l = /E. 2. Niiskuspaisumise või mahukahanemise juures näitab miinusmärk lühenemist ja pluss pikenemist. 3. Savile ei ole seda väärtust võimalik anda. 4. Kehtib pimsi ja keramsiidi kohta. 5. Kehtib kergetele täitematerjalidele, va.pimss ja keramsiit. 6. Väärtused on tavaliselt väga väikesed. Seina keskkohal ühe viiendiku kõrguse pikkusel alal võib ristkülikulist ristlõiget kontrollida avaldisega NRd = mAfk / M , kus tegur m määratakse joonisel 4.2. toodud diagrammi abil Roome ekstsentrilisus ek võetakse null kõikidele seintele, kui seina saledus (h)
ballooni suudmik), ballooni kuumenemine mingi soojusallika poolt, mille tagajärjel gaasi rõhk balloonis võib tõusta lubatust suuremaks. Vene järgi värv sinine, AGA Atsetüleeniballoonid on samuti valmistatud külmalt tõmmatud terasest silindrilise kujuga, põhi ümar ja sinna on kinnitatud ballooni king. Nad erinevad hapniku balloonidest selle poolest, et nad on täidetud urbse massiga. Selleks on aktiveeritud puusüsi, pimsi ja diatomiidi segu, mis on läbi immutatud atsetooniga. EN järgi on täidetud süsiniku pulbri ja asbesti seguga ja samuti läbi immutatud atsetooniga ( CH3COCH3 ), milles atsetüleen hästi lahustub. Atsetoonis lahustunult ja urbse massi boorides asudes muutub atsetüleen plahvatuskindlamaks ning seda võib hoida balloonis rõhu all 2,4...2,9 Mpa maksimaalselt. Ballooni ventiili avamisel eraldub atsetüleen atsetoonist ja voolab läbi reduktori ning vooliku põletisse
annaabi.ee 
