2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare. 6) Kuramaa piiskopkond juhiks Kuramaa piiskop ja keskuseks Piltene, Läti. *) Kolm suurimat linna olid Tallinn, Tartu, Riia. -) Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad: Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu. *) Neli kuulus Hansaliitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. -) Liivi sõdade perioodil muutusid alade omanikud: 1) Tartu piiskopkond kuulus Moskvale.
Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus 5) Saare - Lääne piiskopkond - juhiks oli Saare-Lääne piiskop, aga keskus vahetus: kõigepealt oli Lihulas, aga Lihula linnust pidi piiskop jagama orduga ja seetõttu toodi Lihulast keskus ära ja viidi Vana-Pärnusse. Seejärel viidi üle Haapsalusse ja kõige lõpuks viidi keskus hoopis Kuressaarde. 6) Kuramaa piskopkond - juhiks Kuramaa piiskop, keskuseks oli Piltene. Olid veel teatud iseseisvad piirkonnad, mis enda üle valitsesid, Vana Liivimaa kolm suuremat linna olid iseseisvad: 1) Riia 2) Tartu 3) Tallinn LÄÄNISTAMINE enamasti oldie need, kellele mada läänistati, pärit Lääne-Euroopast, aga nad ei pruukinud olla tingimata aadlisoost. Nende seas oli ka eestlasi - endiste eesti ülikute järeltulijaid Läänimeeste seas oli eestlasi rohkem põhja poool. Eestlased sulandusid sakslaste sekka - saksastusid. Maaisanda maa jagunes kaheks:
Siinseted keskused Rauna ehk Raneburg ja Koknest. Kogusuuruseks oli u 18 000 km2. Üsna pisike võrreldes ordugariigiga. Lisaks ilmalikule võimule omas ka vaimuliku võimu. Hõlmab Marienburgi ja Latgalite idaosa ja Väina jõest lõunasse,endiste seelide aladele. Riia peapiiskop oli ülimuslik ka kõikide teiste Liivimaa piiskopide üle. Kolmas riik , oli Kuramaa piiskopkond, riik. Jagunes kolmeks osaks : kõige suurem oli Kuramaa poolsaare põhjatipus. Piltene piirkond, sinna rajati kõige võimsam linnus, alatine asukoht kuramaa piiskopil. Teine oli vastu leedu piiri , kuramaa lõuna osas, Aizpute, ja kolmas kõige väiksem , Liibamist põhjapool, Durbe jõe lõuna osas. Pole jälgitav allikate puudumise tõttu. Piiratud võim, 13 saj lõpuks s, kuramaapiiskop määras kuramaapiiskopi, täitis nende tahet. Saavutati ka sama asi toomkapiitli liikmetel, ordu otsustas. Kuramaapiiskopi riigi territoorium oli 5000 km 2.
väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad - maahärrad Vana-Liivimaa riigid: Riia peapiiskopkond (Riia) Tartu piiskopkond (Tartu) Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu) Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) läänistas vähe Taani kuninga valdused (Tallinn) Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond läänistas palju Kuramaa piiskopkond (Piltene) Kindla keskvõimuga riiklik korraldus polnud Eestis veel välja kujunenud, on põhjust näha kristluse põhilise maaletoojana iseseisvalt tegutsenud võõramaist misjonit. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine võiski osalt tuleneda sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi suurt huvi. 12. sajandi lõpukümnenditel Väina (Daugava) äärsetel liivlaste ja latgalite aladel alguse saanud
asus Tartus. *) Teine piiskopkond oli Saare-Lääne Piiskopkond, eesotsas Saare-Lääne piiskop. Tema keskus oli algselt Lihulas, kuid seda linnust pidid nad jagama Liivimaa Orduga ning seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene. * Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad: -) Riia -) Tartu -) Tallinn * Läänistamine ehk maaisand andis talupojale maad ning talupoeg läks vajadusel maaisanda sõjaväkke. * Algselt oli nende seas, kellele maad läänestati, ka eestlasi, kuid ajajooksul nad saksastusid. * Maa, mis kuulus maaisandale jagunes kaheks: maaisanda domeen ehk tema enda maa ning teine osa oli läänid, kuid mõlemat harisid talupojad.
Tehakse ühine otsus loss õhku lasta. Lossikirikus peeti jumalateenistust ja 6.septembril pärast ühist armulauda lastakse lossi püssirohutorn õhku. Kaitsjad võtavad sellega endalt elu, mis oli parem võimalus kui lasta seda tsaaril teha. Tsaar liigub edasi, võtab üle Valmiera. Kõik, kes kätte saadakse, hukatakse. Magnusel leidis, et tal tuleb tsaari teenistusest lahkuda, leiab varjupaika poolakate juures. Ülejäänud elu elab Kuramaal Piltene lossis. 1583 Magnus sureb. Taanlased müüvad Kuramaa poolakatele. Poolakad liidavad selle ülejäänud Kuramaaga ning see läheb Kettleri võimu alla. 1665.aastal Magnuse haud avati ja viidi Roskildesse, kuhu kõik Taani kroonitud pead on maetud. 1578.aastal Stefan Batory võtab Liivimaa vallutamise süstemaatiliselt ette. Kuna Johan III oli talle hõimlane, siis püüab sõlmida Johaniga liitu, aga Johan loobub. Aga see ei tähenda, et nad ei tee koostööd
võimuaparaat üksnes kubermangu tasandil (Saaremaal provintsi). Piirid riigivõimu ja seisusliku võimuaparaadi vahel polnud selged, üks isik võis olla mõlemas süsteemis. Aja jooksul riiklik võimuaparaat joonistus selgemalt välja, eristus seisuslikust omavalitsusest. Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat. Rüütelkonda kuulumise eelduseks oli rüütlimõisa omanikuks olemine. Rüütlimõis on mõis, mis kuulus aadlikule. Rootsi ajal said teatud tingimustel rüütlimõisa omanikuks ka mitteaadlikud. Rüütelkond polnud Rootsi ajal kindlapiiriline ja liikmelisuse kohalt oli teatav hägusus
l Eestimaa kubermang (Lääne maakond, Harju maakond) l Liivimaa kubermang l Saaremaa provints - omaette seisev haldusüksus. l Tallinn l Riia Riiklik võimuaparaat: Riiklik valitsemine, kõige tähtsam roll oli kubermangul. Seisuslik- Kõrgemad seisused valitsevad madalamaid seisuseid (Aadlid > Talupojad). Rüütelkondade (Seisuslik) omavalitsus. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadli korporatsioon, mis täitis omavalitsus ülesandeid maa piirkondades hiljem ka linnades. Valitsemise kui ka kohtupidamisvõim. Kuulumise kriteeriumiks oli rüütlimõisa omamine, rüütlimõis on tavaline aadlimõis. Hiljem tehti kitsas ring, sest mitte aadlikud said rüütlimõisade omanikeks. Hakati koostama aadlimartikleid (1728 Eesti), perekondade nimekirjadega, kes kuuluvad rüütelkonda
Riiklik võimuaparaat: Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli riiklik valitsemiskorraldus/aparaat. Nende kahe erineva valitsusorgani vahelised piirid ei olnud eriti selgelt paigas. Tihti asjad kattusid teemad, samuti isikud olid tihti mölema valitsusorgani poolel tööl. Rüütelkondade omavalitsus: Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond Kuni asehalduskorrani balti erikorra hiilgeaeg. Esialgu vene pool tegeles ainult süjaväliste üksuste küsimustega balti provintsis, samuti ka maksudega veits. Küik ülejäänud küsimused maapiirkondades olid aga rüütelkondade ehk aadlikorporatsioonide kontrolli all. Täitis maapiirkondades nii valitseja kui ka kohtu positisiooni. Rüütelkonda kuulumise aluseks oli aadlimõisa omamine. Kapitulatsioonid nägid ette privileege, kuid polnud täpselt aru saada, kellele
( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber koonduda oli Plettenbergi ajal( 1494-1535)
annaabi.ee 
