Kultism ja kontseptism – 17. sajandi Hispaania barokk-kirjanduses, eriti õpetatud luules omavahel võistelnud stiilid. Kultismi peaesindajaid on poeet Luis de Góngora (1561 – 1627). Tema peateos on poeem „Soledades“ („Üksildused“). Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645). Kontseptismi peateoreetik, samuti selle stiili rakendaja ilukirjanduslikus proosas on Baltasar Gracián (1601 – 1658). conceptism cultism, culteranism, gongorism Kultism ahk kulteranism ehk gongorism on eriti peen, erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sis...
ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega. Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 16-leheküljelist manifesti
22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli
kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud
tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks olid need filosoofid ja kirjamehed, kelles Aristophanes nägi traditsiooniliste eetiliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Pidevalt tögas ta Europidest, ka pärast viimase surma lavastatud komöödias ,,Konnad". Komöödias pilved naeruvääristas ta Sokaratest, keda kujutas kaasaegsete intellektuaalide kõigi nende vaadete levitajana, mida ta pidas hukutavaks. Vana-atika komöödiale järgnes nii nimetatud keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud vaid fragmente
jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid 7 tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka
jooksul mitte ei suurenenud, vaid teatav osa riigile müüa. 1965. aastal vähenes. 1958. aastal moodustasid need pisipõllud kokku väljakuulutatud peagi saabuv 3,1% haritavast maast, aga andsid toiduainete küllus, mis pidi kätte 40% Eesti kartu- litoodangust ja 60% jõudma 1965. aastal, muutus aasta- köögiviljatoodangust, mis ühtlasi aastalt üha enam pilkeobjektiks. illustreeris kolhoosipõllunduse 1961. aastal julges oma aja kohta äärmist ebaefektiivsust. väga vaba- ja edumeelne ajakiri 1960. aastate teisel poolel Eesti “Noorus” märkida: Entusiasm on põllumajanduse kogutoodangu hea, kuid entusiasmi eest ei anta mõõdukas kasv jätkus, nii et see kauplustest midagi [—] Kui meie riik ületas kümnendi algupoole
H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Müüt
kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. pastišš - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastišš pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus.
millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve zanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastiss - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad
Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav zanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine, kahemõttelised ja erootilised naljad. Eelkõige poliitiline pilge ja satiir. Argoon peategelaste sõnasõda, parabaas tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus. Suurmeister Aristophanes peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. ,,Ratsanikud", ,,Linnud", ,,Pilved"(Sokrates), ,,Konnad"(Euripides) Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid
kuulub neiu ellu ka rõõm ja olemasolu nautimine. Rõõmu toob koosviibimine ja kunst, laulu ja tantsu vahendatud otsene ja positiivne kontakt teistega. Kosilastesse suhtutakse äärmuslike tundeväljendustega.Naise suhtumine oma kehasse ja erootilisse mõjuvõimu tundub olevat vahetu ja realistlik. Naine tunneb rõõmu oma ilust, kuid ei karda tunnistada oma puudusi. Suurim hirm on hirm vanatüdrukuks jääda. Vallalisele naisele sai peres osaks teenija funktsioon ja külas oli ta pilkeobjektiks. Vaikiv Eros Teadlased on arvanud, et otsekohene ja avalik armastuslaul on olnud vanas talupojakultuuris enne 19.sajandi lõpu murrangut otse käitumisnormide vastane . Erootikasse negatiivselt suhtuva kiriku õpetused olid selgelt suunatud nende tunnete vaoshoidmiseks. Runo " Kui minu tuttav ju tulekse" kuulsus hakkas aga levima, kui seda esitati rootsi kultuurirändurile A.F. Skjölkebrandile ja tema itaallasest kaaslasele Giuseppe Acerbile noore soome
Meieni on jõudnud terviklikult 7 tragöödiat. Kolmas suur atika traagik Euripides (480-406) kujutas inimesi niisugustena, nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Euripidese tähelepanu oli pööratud inimloomuse avamisele, tunnete ja kirgede näitamisele. Tema menu oli kõikuv. Euripidese tragöödiate ideeline sisu ja dramaturgilised uuendused leidsid Ateena konservatiivseis ringkondades teravat hukkamõistu ja olid pilkeobjektiks 5. saj. lõpu komöödias, hiljem ta populaarsus uuesti tõusis. Euripidese teostes käsitleti väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid. Antiikaja kriitika nimetas teda filosoofiks näitelaval. Tema kirjutatud 92 näidendist on meieni jõudnud 18. Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi. Armukade Medeia tapab kättemaksuks truudust murdnud