Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................
TREENINGU FÜSIOLOOGILISED ALUSED SPORTLIK TREENING -> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele. Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE - Spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele (= kohanemine mingile kindlale ärritajale)
Tallina Ülikool Terviseteaduse ja Spordi Instituut TREENINGU ANALÜÜS NR. 2 Referaat Koostaja: Juri Larionov Rühm: TK-1kõ Juhendaja: prof. Rein Haljand Tallinn 2011 Sissejuhatus Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud. Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi sõitmised linnast linna ja rasked treeningud. Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud
Üldkehaline treening Mis on üldkehaline treening? Üldkehalise treeningu eesmärk on treenida kogu keha. Üldkehaline treening on mõeldud erinevate lihasgruppide tugevdamiseks, kordinatsiooni, tasakaalu, vastupidavuse ja üldfüüsise parandamiseks mitte kindlal spordialal tulevuste saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja
Tallinna Ülikool SPORTLIKU TREENINGU PÕHITÕED Referaat MarinTiganik Juhendaja: Boriss Bazanov Tallinn 2016 Sisukord 1. Spordipedagoogika põhimõisted.....................................................................................3 2. Treeningu eesmärk..........................................................................................................5 3. Treeningu printsiibid.......................................................................................................7 4. Õpetamise vahendid ja meetodid..................................................................................10 Kasutatud allikad.................................................................................................................11 1. Spordipedagoogika põhimõisted Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend
Treeningu mõju inimese füsioloogiale Miks sporti tehakse? Et ennast vormis hoida Vabaaja sisustamiseks Kehaliste võimete arendamiseks Tervise tugevdamiseks Võimalus kohtuda uute inimesega (rühmatrennid) Lühiajaline mõju sporti tehes Pulsi sagenemine Hingamise kiirenemine Vererõhu tõus Pikaajaline mõju sporti tehes Lihaste tugevnemine Vastupidavuse suurenemine Kopsumaht suureneb Rasvkoe vähenemine Verevarustuse paranemine Aitab hoida noorena Ainevahetuse paranemine Pikaajaline mõju sporti tehes Paraneb rüht Ennetab haigusi Erinevate treeningute mõju Jooksmine Jõusaal *kõigi *teatud lihasgruppide lihasgrupi treenimine ja treenimine ja arendamine arendamine *mõjub ...
vähemalt 3 korda nädalas ja 30 minutit korraga Samas ei oleks soovitav teha järjest 2 treeningvaba päeva, sest siis hakkab organism oma positiivset treenivat mõju taas kaotama Kindlasti peaks aga alustades harjutama mitte tihedamini kui üle päeva, sest siis suudab organism piisavalt taastuda ning Sa alustad uut treeningut puhanult ja värskelt ning hea enesetundega. Et välja arvutada enda optimaalset treeningkoormust, selleks peaksid Sa arvestama nii oma treeningu intensiivsuse kui ka selle kestvusega Treenitusseisundi paranedes tuleks siiski esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust Esimesed edusammud peaksid olema märgatavad juba kuu-pooleteise möödumisel Kuidas alustada jooksutrenni? Jooksutreeninguid alustades on kõige tähtsam valida õige tempo ja hoida stabiilset pulsisagedust. Tempo on õigesti valitud, kui suudate joostes partneriga juttu ajada Korraga võiks joosta 30–45 minutit ja
TARTU ÜLIKOOL Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 KOFEIIN ................................................................................................................. 4 1.1 TOIMEMEHHANISM ................................................................................................................
häälestama hakata. Hindama peaks ka väsimusastet ja valima sellele vastav treeningstiil ja koormus. Just õhtul peale tööd sportima minna on enamasti kehas teatud kogus jääkväsimust sees ning sellega tuleb arvestada. Seos väsimuse ja vigastuse vahel on ilmselge. Kui tekib väsimus, siis: · halveneb sooritustehnika kvaliteet, · raske on keskenduda, · aeglustub reaktsiooniaeg, · häirub analüüsivõime. Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka
*sidelihaskude- koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest. Ül: siseelundkonna elundite liigutused *vöötlihaskude- a) skeletilihaskude- kinnitub kõõlustega toese külge ja võimaldab loomal liikuda b)südamelihaskude- genereerivad ja juhivad närvisignaale, tgades rakkude üheaegse kontsaktsiooni 4)Närvikude leidub kesknärvi süsteemis ja närvides. närvikoe rakud kannavad edasi närviimpulsse Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui hakkame lihaseid liigutama, siis selleks vajalik ATP saadakse 1. puhkeolekus lihastesse akumuleerunud ATP-lt (maks. pingutuse korral piisab 3 sekundiks) ja varuainest kreatiinfosfaadist sünteesitavast ATP-st (kokku piisab kuni 10 sek.) - ATP/KP süsteem Hapnikku ei ole vaja ja piimhapet ei teki (nim alaktaadiliseks anaeroobseks süsteemiks) 2
Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et
Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pole kindlat pinda edasisele arengule. Eesmärk ja ülesanne on teada saada aeroobse ja anaeroobse treeningu otsese tähenduse, kuidas need kasutuses on, nende omavahelist seotust ning kuidas need aitavad kehalisi võimeid arendada. Spordis kui valdkonnas on aeroobne ning anaeroobne töö vaieldamatult arendamise põhiline teadusvara, mida iga spordist huvituv isik peaks teadma treenimisel. Uurimisobjekt on laialdaselt levinud teadmuskoond, mis on teaduslikult tõestatav ja tõestatud. Kasutasin materjali kogumiseks raamatukogu eesti keelseid raamatuid ning internetti inglise keeles
omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore
· soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks) · soojuskiirguse teel. Treeningu füsioloogia Lihastel on kolm ATP allikat: · ATP, mis on kohe lihastes olemas. See tagab kiire energiaga varustamise ja võimaldab kohest liikumist. · ATP, mis tekib glükolüüsi käigus. Tekib ainult 2 ATP molekuli. · Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP. Aeroobsel hingamisel toimub näiteks glükoosi molekuli täielik lagunemine, mille käigus
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus.
tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon
järgi olenevalt mängijate võimekusest antud perioodil, on võimalik üles treenida sportlased kes arenevad jooksvalt igal aastal. Sisuliselt toimub vundamendi ladumine, mida rohkem 3 aastaid inimene seda laob, seda tugevam vundament tuleb. Juhul kui jääb teadlikus treeningus auk sisse siis pole ka vundament nii tugev. Käesolevas referaadis keskendun sihipärase treeningu ning suurte tulemuse saavutamise võimalustele võrreldes traditsioonilise harjutamisega. 1. Sihipärane treening Tihtipeale sportlased treenivad pikalt ilma, et toimuks areng. Treening nagu meie seda igapäeva mõistes võtame ei ole sihipärane treening. Traditsiooniline treening on kahjuks selline kus treener paneb maha harjutused ja käsib õpilastel teha ilma, et oleks kindel 4 arusaam, kuidas see aitab õpilaste arengule kaasa
väheneb. Häirub ensüümide talitlus. 13) Kaitse haiguste eest Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega(viirused,bakterid,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid- nahk, ripsepiteel, membraan, eritised. Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus- Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud. 14) treeningu füsioloogia Lihastel on 3 ATP allikat: 1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit) 2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit) 3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb, hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb. Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht
Kosmonaudid, nende treening, ettevalmistus eri riikides, koostöö riikide vahel Gertrud Kinna 12c · Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Sa...
natukene. Iga järgmise päevaga muutub jooksmine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada jooksmise maad. Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi. Nii on see igasuguste võimete arendamisel. Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu. Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu. Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini. Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega.
Good points · More energy If you are physically active you have more energy and you are less lazy · Better appearance If you exercise regularly, you keep fit. This means you decrease the amount of fat cells in your body and make your muscular cells grow bigger and you look more appealing. It also increases your confidence · Better mood If you are an active person and work out, then you will have a better mood and you are happier. · Longer life expectancy Regular exercise can also help you to live longer because it makes your body and whole organism tougher which also helps to lower the risk of potential infections and illnesses Bad Points · Over exercising Exercising regularly is a very good thing for your body, but it must not be over...
Vajadusel võib ta muuta klientide ja treenerite andmed. 1.2 Lausendid SH spordiklubi infosüsteemi iseloomustavad järgmised lausendid: Klient on kasutaja. Treener on kasutaja. Klienditeenindaja on kasutaja. Klienditeenindaja on töötaja. Treener on töötaja. Treener lisab uusi treeninguid. Treener määrab treeningute võimaliku osalejate arvu. Treener valib ruumi treeningu jaoks. Treener aktsepteerib broneeringuid. Klienditeenindaja teeb broneeringuid klientide nimelt. Klienditeenindaja tühistab broneeringuid klientide nimelt. Klienditeenindaja muudab kasutajate andmeid. Klient teeb broneeringuid. Klient kustutab broneeringuid. 3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid SH spordiklubi organisatsiooni eesmärk on:
Toitumise mõju lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud Energia taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused
11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine......................................................................
tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening: On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne. Psühholoogiline ettevalmistus
Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna. Kui nii, siis tuleks umbes pool tundi enne treeningut süüa üks banaan, energiabatoon või juua mahla, s.t süüa-juua midagi süsivesikuterikast. See hoiab vere suhkrusisalduse normaalse ja on jaksu mõnusalt trenni teha
PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntult – tundmatule“. Aktiivsus – aktiivne osavõtt treeningutest ja võistlustest, ühisüritustest. Näitlikkus – eeskuju kasutamine
2 Käesolevas töös uurib autor Street Workout'i tõhusust ning püstitas järgmise hüpoteesi: suudan oma kehalist võimekust Street Workout'i abil parandada. Vastavalt hüpoteesile seati eesmärgiks oma kehalist võimekust kuue nädala jooksul parandada. Uurimistöö referatiivses osas annab autor ülevaate treeningkavast ning Street Workout'i ajaloost ja kujunemisest. Uurimuslikus osas on ülevaade treeningu alg- ja lõpptulemustest. MIS ON TÄNAVATREENING Tänavatreening on füüsiline tegevus, mida tehakse peamiselt õues parkides või avalikes kohtades. See pärineb antiiksest Kreekast, aga muutus populaarseks kasutusalaks 3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire
kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi arenemise. Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite arendamiseks. Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused · kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi liigutusi juhtida · aastaringselt peaks kiiruse treening olema mitmekülgne · kiirus areneb puhanuna, treeningu alguses, hea motivatsiooni korral · väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks, korduv väsinuna harjutamine viib liigutuse stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening · väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut puhkust · oluline on intensiivsus mitte maht · vigastuste vältimiseks teha korralikult eelsoojendust, mida jahedamad treening tingimused seda enam teha
suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks. 15) Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes). Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks.
.............................. 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised............................................................................ 6 3Anaeroobne lihastöö............................................................................................. 8 3.1Anaeroobne treening...................................................................................... 8 3.2Anaeroobne energiatootmine.........................................................................8 3.3Anaeroobne lävi....................................................
Muhamed Ali ja Joe Frazieri ajal. Võimalused fitness-poksiga tegelemisel on erinevad, pakkudes nii väljakutseid, kuid samas olles ka lõbus ajaviide põhjus miks ta nii paljudele meeldib. Multifunktsionaalne tegevus, mis ühendab endas nii spordi kui vaba aja veetmise võimalused. Millisesed on arengusuunad tegeledes fitness-poksiga ning millistes suundades on võimalik end arendada? Huvitav on mõelda, millised võivad olla treeningu tulemused nii vaimselt kui füüsiliselt. Algus Fitness-poks nagu paljud teised spordialadki eeldaks alaga tegema asumisel mõningast eelnevat huvi. Muidugi võiks olla püstitatud ka juba mõne eesmärgid-ootused, kuid peamine on asi kätte võtta. Alustada võiks näiteks varustuse soetamisest, mis on väga vajalik et ennast treeningu käigus mugavalt tunda. Üks tüüpiline mure võib olla et ostetakse rohkem varustust
madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis. Lisaks eeltoodule väheneb ka soodumus või risk haigestuda. Inimesed, kes on alustanud spordi tegelemist võiks olla selles faasi ligi veerandi enda kogu treeningumahust, kuid elukutselised sportlased kasutavad seda võistlusteks taastumiseks. Põhivastupidavuse liigi all on selline seis, et inimene hingeldab, higistab, kuid saab veel vabalt juttu rääkida nii, et pause ei teki. Treeningu käigus toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. Halvas vormis ja treenimist alustanud inimesed võiksid selles faasis olla umbes poole endi kogutreeningust. Intensiivse aeroobse treeningu puhul tekib hingeldamine ja rääkides hingeldamispausid. Keha vastupidavus areneb tugevasti. Sellise treeningu käigus kasutab organsism ära kõik hapnikku, mis on kehas. Algajad peaksid seda sorti treeningut tegema
.......................................8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt võitlushimulised ja valmis peaaegu kõigeks, et oma eesmärkideni jõuda. Selline suhtumine võib aga kujuneda ohtlikuks, kuna spordialadel, mis nõuavad head välimust ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure
Seetõttu on võimalik, et kofeiin mõjub kesknärvisüsteemis adenosiini antagonistina, kuid võib mõjutada ka substraadi metabolismi ja neuromuskulaarset funktsiooni. Teadusuuringud kofeiinist laienevad kõigis valdkondades. On oluline mõista, et kofeiinil on laiaulatuslik mõju organismile, mis võib aga ei pruugi mõjutada tulemust. Kofeiini täiendav kasutus võib parandada sportlikku jõudlust, kuid see sõltub erinevatest asjaoludest sportlase seisundist, treeningu tüübist ja kofeiini annusest. Lisaks nimetatutele veel paljudest asjaoludest. Kofeiin ja kognitiivne võimekus Kofeiin võimaldab mitmeid erinevaid viise kuidas harjutust sooritada, sealhulgas suurendab see kõrge intensiivsusega meeskonnaalade aktiivsust ning jõusooritusi. Lisaks on uuritud kofeiini kasulikkust sooritades erilisi jõuharjutusi, mis on tavaline sõjaväelastele raskete perioodide ajal kus nõutakse valvsust ja ärkvelolekut. Mitmete uuringutega kontrolliti üle
Tehniline liigutusvilumus on õpitav ja arendatav ning ilma rakenduseta kustuv nähtus. Psüühiline valmisolek sõltub muu hulgas kesknärvisüsteemi funktsionaalsest seisundist, sotsiaalsest küpsusest ja omandatud tarkustest, nagu näiteks teadmised taktikast, vastastest, õpitud käitumistest. Füüsiline valmisolek eeldab omakorda kõikide organsüsteemide piisavat funktsionaalset suutlikkust ja omavahelist koordineeritud talitlust. Treeningu ja võistluste eesmärgid on erinevad. Sportliku töövõime arendamine toimub pikaajalisel kohanemisel treeningukoormustega. Võistlused realiseerivad saavutatud treeninguefekti. Järelikult erinevad omavahel tree- ningu ja sportliku vormi ajastamisele suunatud tegevused. VÕISTLUSTEKS VALMISTUMINE Treeningu loogika on kutsuda organismis kontrollitud tingimustes esile negatiivseid nihkeid, millest taastumine stimuleerib arengut
teevad selle vea, et hakkavad kohe alguses liiga suurte koormustega treenima ja siis on tulemus pigem halb kui hea. Levinumad tervisespordialad on jooksmine, suusatamine, jalgrattasõit ja käimine. Linn pakub inimestele spetsiaalselt tervisespordiga tegelemiseks mõeldud terviseradu. Organism kasutab energiaks esimesena süsivesikuid, kuid võib aja möödudes ning sobivates tingimustes lülituda ümber aktiivsemale rasvade kulutamisele. See, kui palju miskit kulub, sõltub aga juba treeningu iseloomust ja intensiivsusest. Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem süsivesikuid, kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit).
ÜLDISELT Vesiaeroobika... ...muusika saatel kehaline treening vees, olenevalt aeroobika liigist, kas madalas (rinnuni) või sügavas vees. Ujumisoskus ei ole oluline. Tavaliselt juhendab treener kuival maal, näidates ette harjutusi ning kombinatsioone, kuid ta võib ka vees olla, seda juhul, kui kõigile on harjutused tuttavad. Tavaliselt on tund 45 60 min. pikkusega. Vesiaeroobika treeningu eesmärgid ja mõju: · Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine · Lihasjõu säilitamine ja suurendamine · Vastupidavuse arendamine · Tasakaalu arendamine · Koordinatsiooni arendamine · Hingamiselundite ja südameveresoonkonna funktsiooni säilitamine ja parandamine · Liigestele mõjuva koormuse vähendamine · Kaalu alandav toime · Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine
· teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust. Üldise kehalise ettevalmistuse raames kindlustab mitmekülgne kehaliste võimete(jõud, kiirus, vastupidavus, osavus jne.)arendamine harjutajale: · hea tervise · küllaldase organismi funktsionaalse baasi keskmaajooksu erialase treeningu läbiviimiseks. Vastava treeninguga on haaratud tegevusse organism: lihastik, närvisüsteem, ainevahetus, südame-veresoonte ja hingamissüsteem, vegetatiivne sfäär jne. Kiirjooksu treeninguga on mõeldud sellise treeninguga, millede eesmärgiks on parimate tulemuste saavutamine kiirjooksus. Selleks arendatakse esmajoones absoluutset kiirust, mis on seotud peamiselt lihaste ja närvisüsteemi funktsioonide
Soojendus Iga treening peaks algama soojendusega. Kahjuks just soojendus on asi mis kippub tihtipeale ununema. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse tähtsus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks. Soojenduse eesmärgiks on treeningtulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre,mis omakorda soojendavad kogu keha. Keha temperatuur võib korraliku soojendusega tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus
organismi täisväärtusliku ettevalmistuse eesmärgil planeeritavaks tegevuseks, aga ka vahetult pärast töö põhiosa teostamist, et kindlustada organismi efektiivne üleminek kõrge funktsionaalse aktiivsuse seisundist puhkeseisundisse. Soojenduse ülesanne seisneb selles, et keha ja aju ette valmistada treeninguks. Alustades intensiivset treeningut ilma eelneva soojenduseta, suureneb oluliselt vigastada saamise tõenäosus. Korralikult läbiviidud soojendus tagab treeningu parema kvaliteedi ja vähendab sporditrauma saamise ohtu. Soome UKK-Instituudis läbiviidud uuringust selgus, et hüppe- ja põlveliigeste traumasid on aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit
Seega on rekurrentse võrrandi lahend: = I# 4 + I$ (-2) Leian I# ja c$ . I# 4# + I$ (-2)# = 1 4I# - 2I$ = 1 4I# = 1 + 2I$ I# = 0,25 + 0,5I$ I# 4 + I$ (-2) = 1 $ $ 16I# + 4I$ = 1 16(0,25 + 0,5I$ ) + 4I$ = 1 4 + 8I$ + 4I$ = 1 12I$ = -3 I$ = -0,25 I I# = 0,125 Vastus: = 0,125 4 - 0,25 (-2) ÜLESANNE 2 Koostan rekurrentse seose. Olgu An eri viiside arv, kuidas sportlane saab moodustada endale n- kilomeetrise treeningu. Uurin esialgu sportlase valikuid, milline tegevus valida kõige viimaseks. Eeldan ülesande lahendamisel, et kaks 1-kilomeetrist ringi sama tegevust ei ole sama mis üks 2- kilomeetriline ring, sest kahe 1-kilomeetrilise ringi vahel saab sportlane ka puhata või näiteks vett juua, 2-kilomeetrilise ringi peab ta järjest ära tegema. Sportlasel on lõpus kaks võimalust: ta valib kas 1- või 2-kilomeetrise ringi. Nii 1- kui ka 2-kilomeetrise
tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis.
hingamisel Energiaallikaks on: 1. Glükoos on energiaallikaks tavaliselt igapäevasel aktiivsuses, kui me oleme piisavalt söönud 2. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks 3. Valgud nälgimise ajal Muutused organismis lühiajalise pingutuse Muutused organismis pikaajalise treeningu korral tulemusena 1. Hapniku hulk väheneb Pideva treeningu käigus organism kohaneb 2. CO2 ja piimhappe hulk suureneb aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, 3. Kehatemperatuur tõuseb kopsudes ja lihastes. Muutuste ulatus sõltub 4. Veresuhkru ja glükogeeni hulk treeningu iseloomust. Lihaste kasv, väheneb kehakaalu langus 5
dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab veremahtu, suurendab lihaste kapillaaristikku ja energiavarusid, parandab psüühilist seisundit, tugevdab immuunsüsteemi ning aitab haiguseid eemal hoida
Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis Set anna = Shapes("anna") Set mesilane = Shapes("mesilane") Set päike = Shapes("päike") Set maa = Shapes("maa") Set taevas = Shapes("taevas") anna.Rotation = 0 anna.Left = 0 mesilane.Rotation = 2 mesilane.Left = 2 anna.Top = 1.5 * Shapes("maa").Top anna
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et
annaabi.ee 
