mikroskoopilised võrrandid (SI-süsteemis): kus: · on laengu ruumtihedus, · on voolutihedus. Lineaarsetes keskkondades on elektromagnetvälja mugav kirjeldada nn. makros- koopiliste võrranditega: · f on vabade laengute ruumtihedus, · on vabade laengute voolutihedus, · on elektriline induktsioon, · on magnetvälja tugevus. Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust Sotimaa põlisasukad olid piktid. 82. aastal tungisid Sotimaale roomlased, kuid ei suutnud kogu Sotimaad vallutada. 122128 ehitati Tyne'i ja Solway suuete vahele Hadrianuse vall. 142144 ehitati 60 km pikkune Antoninuse vall, millest põhjapoole jäänud ala nimetati Kaledooniaks. 503. aastal saabusid Iirimaalt Sotimaale keldi hõimud. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla. 1296 anastas Inglismaa kuningas Edward I Sotimaa, kuid juba 1297. aastal lõid
skandinaavlased võtsid vastu ristiusu. Selle vastuvõtmine käis käsikäes ka riikide tekkega, sest kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks. Taani, Rootsi, Islandi ja Norra riigi tekkimine leidis keskmiselt aset umbes 1000 aastat tagasi. Ka Britannia sai varakeskajal oma tänaste rahvaste emamaaks. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tungisid saarele germaanlased, põhiliselt anglid, saksid ja jüütid. Varasemad kohalikud keldid ja piktid suruti põhjaossa. Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt
Tätoveerimine Põhja-Ameerika gruppides, nagu arapaho, mohave, cree ja eskimod, on samuti juurdunud vaimsesse maailma. Antropoloogid üle maailma on esitanud näiteid tätoveeringute kohta. Tätoveering pidi: Välistama valu, kaitsma kuulihaavade eest, ravima haigusi, andma üliinimlikku tugevust, säilitama noorust, meelitama juurde head õnne, kaitsma nõiakunsti eest, aitama uppumist vältida, välja ajama deemonid jne. Šotimaa põlisasukad piktid värvisid või tätoveerisid oma nägusid, kehasid ja jäsemeid, kuna nad tahtsid näidata, et olles kaugel põhjas, on nad suutnud säilitada oma esivanemate antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (paljud uurijad on arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis tätoveerimine olla keldieelne, pärandusena eelrauaajast. Hilisematel Gaeli müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid
kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif islami usujuhi tiitel. Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus. Anglosakside vallutused algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi
viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k. ,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud.Germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid,kes saabusid Suurbritanniasse ja jäid sinna elama. Milaano edikt-oli proklamatsioon,mis kehtestas ristiusu Rooma Riigis sallitud usuks. Misjonär-on kristluse levitaja. Katedral-Linnas asuv jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool-kateeder,millest ongi tulnud piiskopikiriku nimetus.
Ametnikud, kes olid riigi teenistuses riietusid sinisesse. Roomlased suhtusid sinisesse halvustavalt, eriti sinistesse silmadesse, mis olid omased barbaritele, kõigil korralikel Rooma kodanikel olid pruunid silmad. Paracelluse järgi oli sinine kahjulik hingele ja tervisele. 400- aastate Euroopas kandsid lapseootel naised sinist salli ümber kaela, et vältida haigusi. Vana inglise kombe kohaselt oli mõrsja riietuse juures siniseid paelu ning sõrmuses sinine safiir. Piktid, kes elasid Shotimaal kuni 800-aastani maalisid enne lahingusse minekut oma kehad siniseks, et hirmuäratavamad välja näha, ka tegid nad omale siniseid tatoveeringuid. Piktid on ilmselt selle põhjuseks, et Rooma keisririigis peeti sinist barbarite värviks. Heebrealastele on sinine Jehoova värviks. Sinine domineerib ka paljudes mosaiikides. Kristlikus roomas tuli sinine taas ausse, kui värv, mis sümboliseeris ristiusu võitu paganate üle
Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda". Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol. 2.Suurbritannia rahvaste kujunemine Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus- ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid. Keldid Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad. Keldid tungisid üle Alpide ka Itaaliasse, kus vallutasid etruskide linnu ja rajasid oma asulaid. Osaleti ka Rooma ja etruskide sõdades. Ida poole liikuvad keldid jõudsid L-Poolasse ja Musta mere rannikule Keldi asustus levis ka Prantsusmaa aladele, kus neid hakati nim gallialasteks. Niisiis olid keldid enda kätte haaranud suure osa Kesk- ja Lõuna- Euroopat.
Benefiits Martelli aegne feood e lään 11.saj Inglismaale rekonkista käigus Hispaaniasse 13.saj Eesti aladele rendihärrus talupojad maksid maa kasutamise eest renti mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi sunnismaised talupojad pärisorjad; võimalus linna pageda, muidu maa-alalt ei tohtinud lahkuda 5. Suurbritannia rahvad indoeurooplased piktid keldid 10.-6.saj eKr üle kogu Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa ja Kesk-Euroopa belgid sisseränne kuni 1.saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul)
Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksu aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6.saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Sotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. · Rooma vallutused: Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik Julius Caesar Gallia vallutamise perioodil 55-54 eKr. Pärast Gallia lõplikku vallutamist alustasid roomlased keiser Claudiuse (41- 54 pKr) valitsusajal aastal 43 pKr uut ekspansiooni. Keldi hõimude vastupanu ja ülestõusud suruti maha ning vallutatud aladele rajati uus provints Britannia (nimetus pärineb Inglismaal
aladel La Tène`i kultuur). I at keskel eKr olid keldi hõimud asunud elama Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa), Britanniasse ja Iirimaale (alates 7-6. saj eKr), Hispaaniasse, Põhja-Itaaliasse ning liikunud üle Balkani poolsaare Väike-Aasiasse. Briti saartele ja Iirimaale sundis kelte asuma üha suurenev germaani hõimude surve ning hõimude omavahelised tülid. Briti saartel varem elanud rahvad (nt piktid Sotimaal) sulandusid järk-järgult keltide hulka. 1.2. Rooma vallutused: Esimese katse Britanniat vallutada tegi Rooma väepealik Julius Caesar Gallia vallutamise perioodil 55-54 eKr. Pärast Gallia lõplikku vallutamist alustasid roomlased keiser Claudiuse (41- 54 pKr) valitsusajal aastal 43 pKr uut ekspansiooni. Keldi hõimude vastupanu ja ülestõusud suruti maha ning vallutatud aladele rajati uus provints Britannia (nimetus pärineb Inglismaal elanud ning
· Ajutiselt suutis riigi ühtsuse taastada Vladimir Monomahh 1113-1125, kes abiellus Bütsantsi keisri tütrega · Tema surma järel riik lagunes · 13-sse sajandisse läks Vene riik killustatult SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE! · 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega · u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid, saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa)
sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve. Kuninga immuniteedikirja alusel võis senjöör vasalli üle kohut pidada ning makse koguma. Selle aluse kuningavõim nõrgenes ja tekkis suurem poliitiline ebastabiilsus. Benfiits- lääni nimetus Karl Suure ajal SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE - 3.at. eKr indoeurooplaste sisseränna - 2.at. eKr uus sisseränna - Piktid Algkodu oli Ida-Pransusmaa, Põhja-Sveits, Lõuna-Saksamaa. Nad levisid Itaaliasse, üritasid Roomas, Lõuna- Itaalia Sitsiilias, Austia, Tsehhi, Slovakkia, Poola, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Prantsusmaa. Nende majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne läbi lõigata ning raudvikatiga sai heina varuda). Terast peenendatiringiaetavae käsikividega. KELDID ~10saj eKr ~6saj eKr intensiivne siseränna
annaabi.ee 
