B7-vitamiin ehk süntees ● Kuiv nahk B8-vitamiin ehk koensüüm R ● rasvhapete ● Unetus süntees (sh ka ● Seborröaline nahk e pikaahelaliste tugevalt rasune nahk PUFA-de ● Langenud süntees) hemoglobiini tase ● hargnenud ahelaga aminohapete katabolism
4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsüüdid, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (hambapinnale kinnitumise inhibeerimine, , autolüsiini aktiveerimine, G+ bakteri seinasoleva peptidoglükaani hüdrolüüs, adhesiooni ja hapete moodustumise pärssimine, bakterite agregatsioon ja hävitamine) · Sülje peroksüdaas Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre
Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete estrid. G rasvhappejääk L Ü T S- rasvhappejääk E R O O L- rasvhappejääk Neutraalrasvad = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked. (neid nimetatakse loomseteks organismideks) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad. (õliseemnetes) Vahad Vahad on pikaahelaliste ühe hüdroksüüsete (üks OH ühik) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, vahalillede leht4edel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse
Sisaldab pakitud materjali mitteaktiivses olekus. o osakeste rakku transportimine Lüsosoomid - sisaldavad üle 40 hüdrolüütilise ensüümi, ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. o Ainete lagundamine Peroksüsoomid - väikesed ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid o dedoksifikatsioon o mikroorganismide hävitamine o pikaahelaliste rasvhapete lagundamine Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees
5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidid ehk neutraalrasv = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad). Küllastamata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õli seemnetes). Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vahad Vahad on pikaahelaliste ühehüdroksüülide (üks OH rühm) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, vahalille lehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha. Lipiidid Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks
- Ühes ringis tekib üks FADH2 ja NADH lähevad hingamisahelasse Rasvhapete transport mitokondritesse ja karnitiin - Atsetüül-CoA ei läbi vabalt mitokondrite sisemembraani ja seetõttu transporditakse atsüüljääk karnitiini (vitamiin B T ) abil mitokondritesse - See on karnitiini tähtis bioroll ja sellist transporti vajavad just pikaahelalised rasvhapped (need domineerivadki adipotsüütide TG-des) o Pikaahelaliste RH (rohkem kui 12 C) o CPT 2 (karnitiin-palmitüültransferaas) B-OX biokeemilis-meditsiinilised aspektid - Atsetüül-CoA TKT-sse ATP!!! o TKT koos hingamisahelaga toodab ATP - ENERGIA palmiithappe (16C) täielukil oksüdatsioonil (B-OX, TKT ja hingamiisahel) annab 129 ATP!!!!! - Ainuke ATP allikas glükoneogeneesile diabeedi korral ja nälgimisel
jooksul normaalsed, kuid siis ilmnevad haigusele iseloomulikud sümptomid – nõrkus, üldise ja vaimse arengu aeglustumine, nägemishäired. Vanuses 3-4 a lapsed surevad. Haigus on pärilik. Pompe haigus – puudub -gükosidaas, mis vajalik glükogeeni lagundamiseks. Peroksüsoomide struktuur, suurus, ehitus. Väikesed ühekordse membraaniga organellid (0,2-1 mikromeeter diameeter) Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? - Pikaahelaliste rasvhapete oksüdeerimine - Puriinide, prostaglandiinide katabolism - Hapniku radikaalide metaboliseerumine - Alkoholi jt toksiliste ainete lagunemine - Sialdavad flavoproteiinseid oksüdaase, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse?
b) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
normaalsed, kuid siis ilmnevad haigusele iseloomulikud sümptomid nõrkus, üldise ja vaimse arengu aeglustumine, nägemishäired. Vanuses 3-4 a lapsed surevad. Haigus on pärilik. Pompe haigus puudub -gükosidaas, mis vajalik glükogeeni lagundamiseks. Peroksüsoomide struktuur, suurus, ehitus. Väikesed ühekordse membraaniga organellid (0,2-1 mikromeeter diameeter) Loetlege, millised biokeemilised protsessid toimuvad peroksüsoomides? - Pikaahelaliste rasvhapete oksüdeerimine - Puriinide, prostaglandiinide katabolism - Hapniku radikaalide metaboliseerumine - Alkoholi jt toksiliste ainete lagunemine - Sialdavad flavoproteiinseid oksüdaase, mis oksüdeerivad orgaanilisi ühendeid hapniku kasutamisega - Vesinikperoksiidi lagundamine (katalaas) Kuidas peroksüsomaalsed valgud liiguvad tsütosoolist peroksüsoomidesse?
kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
küllastumata) membraani lipiidides sõltub membraani voolavus ja funktsionaalsus erinevatel temperatuuridel. Eukarüootide membraanides on steroolid (inimesel näiteks kolesterool), mis teevad membraani jäigemaks. Enamiku prokarüootide membraanides (v.a. mõned mükoplasmad ja metanotroofid) steroole ei ole. Selle asemel on bakterite (kuid mitte arhede) membraanidest leitud steroolitaolisi hopanoide. Arhedel on eeterlipiidid: glütserool on neis eetersidemega seotud pikaahelaliste süsivesinikega (isopreeni derivaadid, fütanool). Arhede membraan on kas ühekihiline (tetraeeterlipiidide puhul) või kahekihiline (dieeterlipiidide puhul). 39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uus toiteainete [c] jne.)
c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: *taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); *loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid 12 Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kašeloti ajus…) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Orgaanilised ühendid Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
b) ei ole hargnevad (enamasti); c) on kas küllastatud (ilma kaksiksidemeta) või küllastumata (kaksiksidemetega). Max 3 kaksiksidet. RH loomusest sõltub neutraalrasva olek: · taimedele on omased küllastumata RH-ga lipiidid st õlid (enamasti vedelas olekus); · loomi iseloomustavad peamiselt küllastatud RH-te esinemine lipiidis ja neile on iseloomulikud tahked rasvad (pekk) NB! Mõlemat tüüpi RH-d esineb nii taimedes, kui loomades. Ühtedes on ainult ühed ülekaalus. Vahad on pikaahelaliste alkoholide (18 ja enam C-aatomit) ning RH-te estrid. Nad on ensümaatilisele tegevusele küllaltki vastupidavad. On loomseid vahasid (villa kattev vaha, mis takistab märgumist, mesilasevaha, kaseloti ajus...) Ja taimseid (küpsete puuviljade pinnal takistab vahakiht mikroobide sissetungimist). Välismaised puuviljad on mineraalse vahaga kaetud, ei lagune organismis, võivad olla allergilised, isegi toksilised (ei soovitata beebidele).
kuulub tavaliselt 12-34 süsiniku aatomit. Kõige levinumad on 16 ja 18 süsinikuga rasvhapped, seevastu vähema kui 14 ja suurema kui 20 süsiniku aatomite arvuga ühendid on suhteliselt haruldased. Rasvhapped jagunevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvahapeteks. Küllastunud rasvhape on palmithape ja stearhape, monoküllastumata on olehape ning polüküllastumata linoolhape. Vahad – vahadena käsitletakse pikaahelalisi rasvhapete ja pikaahelaliste alkoholide estreid. Füüsikalis-keemiliselt omadustelt on vahad vees lahustumatud plastilised ühendite segud. Nende lahustamiseks tuleb kasutada alkohole, atsetooni või eetrit. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist ja keemilisest koostises on vahad enamasti tahked, tunduvalt harvemini vedelad. Vahade sulamistemperatuur on 60-100°C. Erinevalt rasvadest vahad sisuliselt ei rääsu. Mesilasvaha. Triglütseriidid – kujutavad endast kolmealuselise alkoholi glütserooli triestreid rasvhapetega
kestvalt suured üledoosid kiirendavad teatud tingimustes ateroskleroosiprotsesse ning võivad põhjustada DNA oksüdatiivseid kahjustusi. Lisaks tekib PUFA-de suurte koguste liigkasutamisel rohkesti nende peroksüdatsiooni produkte, millede elimineerimisel peab organism raiskama väärtuslikku antioksüdantset kaitsepotentsiaali. Kõik need sündmused koos DNA kahjustustega on soodsad kasvajate tekkeks ja arenguks. Eeltoodust ei tohi üheselt välja lugeda pikaahelaliste oomega rasvhapete kahjulikkust. Juba ammu panid arstid tähele, et rohkesti kala tarbivates inimrühmades on harvemini südame- ja veresoonkonna haigusi. Selle tõsiasja uurijad väidavad, et oomega-3 rasvhapped omavad järgmisi toimeid: vererõhu alandamine, vere viskoossuse vähendamine, vere lipiidisisalduse muutmine soodsas suunas, vererakkude (trombotsüütide) kleepumise takistamine, immuunvastuse tugevdamine, ateroskleroosiga kaasnevate põletike pärssimine jne. Mõned