Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"piirkonnis" - 12 õppematerjali

Okasmetsad-konspekt
2
docx

Okasmetsad (konspekt)

Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene.

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
OKASMETSAD
4
docx

OKASMETSAD

 Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood  Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel.  Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik  Leedmullad  Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid.  Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont.  Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik  Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid.  Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised.  Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all.  Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad.  Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata.  Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks.  Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg.  Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad

Geograafia → Parasvöötme metsad ja rohtla
17 allalaadimist
Sven Hedin-rootsi maadeavastaja
10
docx

Sven Hedin, rootsi maadeavastaja

võimsa ahelmäestiku Himaalajast põhja pool, mille ta nimetas Transhimaalajaks. [2] Rootsi maateaduslik selts asutas Hedini-nimelise kapitali geograafiliste uurimiste toetamiseks ja rida nimekamaid Euroopa ülikoole austasid Hedini audoktoriks valimisega. Reisi teaduslike tulemustena valmis 12-köiteline teos ,,Southern Tibet". [1,3] Maailmasõja ajal ei saanud Hedin ette võtta kaugemaid uurimisreise. Ometigi ei püsinud ta ka kodus, vaid rändas sõjategevuse piirkonnis, eriti keskriikide poolel, külastades lääne- ja idafronti ning Palestiinat, Süüriat ja Mesopotaamiat, kuid ka Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad ja Luksemburgi. [7] Hedin oli maailmasõja ajal äge keskriikide pooldaja ning avaldas rea poliitilisei brosüüre, milles hoiatas eriti Rootsit Venemaa eest. [1,3] 1923. aastal sooritas Hedin ümbermaailmareisi läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi, mille kohta on avaldatud teosed ,,Pekingist Moskvasse" ja ,,Grand Canyon". 1927-

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
Keemiarelv
16
pdf

Keemiarelv

Norra sügavaveelises piirkonnas Arendali lähedal; Skagerrakis, mis asub Rootsi sadama Lysekili lähedal; Taani saare Fyni lähedal; Skageni, Taani põhjapoolseima punkti läheduses. Kuue piirkonna merepõhjas on kokku 302 875 tonni mürkaineid ja ligikaudu viiendik üldkogusest on ründemürgid. Lisaks sellele on üle 120 tuhande tonni keemiarelvi uputatud kindlaks määramata Atlandi ookeani eri piirkonnis ja La Manche väina lääneosas. 2.2 Keskkonna ohustamine5 Suurimat ohtu keskkonnale esindab ipriit, millest suurem osa muutub aja jooksul mürgiseks 4 BBC uudiste arhiiv, video. 2003. ,,Teadus ja keskkond. Science and environment", Tallinn, kirjastus TEA 5 National Audit Office, 2008. ,,Operating in Insecure Environments." Paperback 10 tükkis tarrendiks, mis sadestub merepõhja

Sõjandus → Riigikaitse
57 allalaadimist
Geografia - majandus- kalandus-metsandus-energia-
4
docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Suurimad kasutajad Saksamaa, Jaapan, Usa, Itaalia, Prantsusmaa. Tuuleenergia ­ varud on suured, on selle energialiigi kasutamine alles ees. Kasulik ainult nendes piirkondades, kus keskmine tuule kiirus 6 m/s. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, Usas, Taanis ja Indias. Tuulikute mõju keskkonnale ­ tekitavad müra, takistavad lindude lendu, rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia ­ maa siseenergia. Saab kasutada neis piirkonnis, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused enamasti laamade äärealadel. Termaalvett ja ­auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivide soojust, sealt vett läbi pumbates. Kasutus ­ Usa, Island, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia ­ saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel)

Geograafia → Geograafia
102 allalaadimist
Referaat idamaade kõrgkultuurid
16
doc

Referaat idamaade kõrgkultuurid

maaviljelus. Hiljem hakati sõnaga kultuur tähistama kõiki inimese ainelisi ja vaimseid saavutusi, mille hulka kuuluvad nii tööriistad, tarbeesemed, ehitised, riietus, ehted kui ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne. 3 Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus, mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Bioomide kirjeldus
10
docx

Bioomide kirjeldus

igikelts vajaliku niiskuse eest suvel. Juulikuu keskmine temperatuur ulatub 13-14º-st põhjapiiril kuni 18-Ig-ni lõunapiiril. Külmavaba periood kestab põhjapiiril 75-90 päeva, lõunapiiril 100-120 päeva. Talvetemperatuurid on kohati madalamadki kui tundras, sest tingimused on mandrilisemad; nii paikneb põhjapoolkera külmim piirkond Verhojanski ümbruses taigavööndis. Madalad talvetemperatuurid ja õhuke lumikate kontinentaalseis piirkonnis tingivad igikeltsa püsimise. Tsonaalseks koosluseks selles vööndis on okasmets, mille edifikaatoriteks on mikrotermsed okaspuud. Puurinde võrade all olevad taimed moodustavad enamasti hõreda põõsarinde ia hästi väljakujunenud puhma-rohurinde ning samblarinde. ökoloogiliselt on suures ülekaalus mesofüüdid, ainult alumistes rinnetes leidub õrnalehelisi hügrofüüte. Elutsükli kestuse

Geograafia → Biogeograafia
103 allalaadimist
Külm sõda
13
doc

Külm sõda

õigustades NSV Liidu ja NLKP kogu varasemat poliitikat. Gorbatsovi administratsioon püüdis esialgu laveerida kõigi suundade vahel, ajapikku kaldus rohkem toetama mõõdukaid konservatiive · 1988-1989 muutus NSV Liidu välispoliitika: Nõukogude väed toodi välja Afganistanist, normaliseeriti suhted Hiinaga, reguleeriti rida regionaalseid konflikte maailma eri piirkonnis. 1987 jõuti kokkuleppele hävitada lähi-ja keskmaaraketid Euroopas. 1988 nõustuti tuumarakettide vähendamise ja hävitamise rahvusvahelise kontrollprogrammi sisseseadmisega · 1988-1989 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane rahvarevolutsioon, millesse Nõukogude Liit jõuga enam ei sekkunud · enam-vähem ühtemoodi arenesid sündmused Poolas ja Ungaris, kus 1989. aasta kevadtalvel

Ajalugu → Ajalugu
695 allalaadimist
Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

peamiselt poolsaarte keskosas, ning Kõrvemaa maastikurajoonis. Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel. Avatud maastik on iseloomulik peamiselt klindipealsele lavamaale, kus Kolga-Uuri-Muuksi-Tsitre ning Vatku-Tõugu-Võhma piirkonnas paikneb maailma võrdluses Lahemaa kõige haruldasem ja ainulaadsem ökosüsteem ­ loopealsed. Neis piirkonnis on 6 iseloomulik ka nii põllu- kui rohumaade püsivus rohkem kui 100 aastat. 3.1 Maastik Eesti maastikuteaduse rajaja Johannes Gabriel Granö eristas 20. sajandi algul Lahemaana Põhja-Eesti rannikumadaliku kõige enam liigestatud osa, millest rahvuspargi piiresse jääb nelja suurema poolsaare ja lahtedega ala. Tänane Lahemaa rahvuspark on oluliselt suurem tookordsest

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
Inimõigused
188
ppt

Inimõigused

rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada kogu maailmas). Euroopakeskne mõtlemine pani ka indoeuroopa keeltele nende paremust rõhutava rolli. Oma ajas oli pigem tegemist siira teadusliku lähenemisega, kuigialgusest peale jäi puudu muidugi sallivusest ja humanismist. Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Rassismi ja ksenofoobia ajalugu (järg 3) Rassism oma olemuses oli olemas juba ammu enne seda, kui sõna ise 20. sajandi alul tarvitusele võeti. Oli ka enne seda, kui teadlased 18. sajandil rasside mõiste valja mõtlesid. Rassism tekkis 17. sajandil ja võimendus 18. sajandil (irooniliselt küll oli samal ajal tegemist niiöleda Valgustusajaga)

Õigus → Inimõigused
166 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Rassism tänapäeva mõistes tekkis 17. sajandil ja võimendus 18.-19. sajandil. Rassismi peetakse euroopalikuks fenomeniks (ehk ainult India kastisüsteem on võrreldav). Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Algselt põhineb euroopalikel ilu- ja kombeideaalidel ning väärtuskriteeriumitel (ristiusk, eurooplaste edukas vallutustejada maailmas). Raskekujulisemad rassismi vormid kujunesid välja piirkonnis, kus oli vaja õigustada orjandust (Ameerikas), või tulla vastava propaganda kaudu võimule (fasistlik Saksamaa). Võimalus ühiskonnas esinevat stratifikatsiooni seletada on nn Olemise Suure Ahela läbi. Ahel on maailmavaade ­ mõõdupuu ­ millega euroopalik mõte aastasadu arvestas ning mille kaudu euroopalikud eelarvamused ja bioloogilise determinismi teooriad vastastikku üksteist võimendasid. Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur:

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi "kaigast tõstmata", "ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". See on, muidugi hüperbooliseeritud info, aga mitte eriti. Nagu ma jutustasin esimesel loengul, Egiptuses olid olemas majanduse arendamiseks vajalikud toorained; puudus ainult metall, mida leidus Egiptuse naaberaladel: Nuubias ja Araabia kõrbes (Punase mere lähedal) ­ kulda, Siinai poolsaarel ­ vaske jne. Neis piirkonnis elunesid alles barbaarsusstaadiumis olevad suguharud. Nad ei saanud olla Egiptusele võrdväärseks vastaseks. Seepärast ei olnud kulla hankimiseks Nuubiast või vase hankimiseks Siinai poolsaarelt vaja mingisugust organiseeritud kaubandust ja kaubaagente, kes oleksid vedanud Egiptuse teravilja Siinai poolsaarele, et seda vahetada vase vastu; selle tooraine hankimiseks jätkus mõnest relvastatud ekspeditsioonist (aga ikka relvastatud!) või pigem röövretkest...

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun