tee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Esimesed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamises astuti 1918. a jaanuaris. Moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asus pealetungile, aktiveerusid baltisakslased, enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Päästekomitee liikmete poolt Eesti Vabariigi ajutine Valitsus. Loeti ette ka Iseseisvusmanifest ning sellega oligi Iseseisev Eesti Vabariik sündinud. Kuid Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Tuli Saksa okupatsioon. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele
määrab Eesti Asutav Kogu ning selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamlased Maapäeva jõuga laiali, kuid kokkusaamisi jätkati. 1918 jaanuaris moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale ning loodi kontakte suurriikide saatkonnaga Petrogradis. Saksamaa asub pealetungile Peale riigipööret aktiviseerusid ka baltisakslased. Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks, neid arreteeriti ning saadeti välja. Samal ajal katkesid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18.02 algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast. Iseseisvuse väljakuulutamine 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit
> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb
riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42) Sama aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamise poole- loodi kontakte välisriikide saatkondadega Petrogradis ja moodustati välisdelegatsioon. Ka baltisakslased olid aktiviseernunud ning enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra, algas mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine. Samal ajal algas Saksa armee üldpealetung. Vene sõjavägi oli lakanud olemast, Punaarmee oli aga liialt nõrk, et sakslastele vastupanu osutada. (Laur 1997: 42) 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts juhina, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Samuti koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Iseseisvusmanifest
koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis. Peale seda aktiviseerusid ka baltisakslased, kellelt abi paluti. Nad kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. 19. veebruaril moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esimest korda iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 23. veebruaril loeti seda ka esimest korda avalikult ette Pärnus ,,Endla" teatri rõdul. Korra pidamine pealinnas läks üle Omakaitse kätte, mis loodi vabatahtlikest. 24. veebruaril moodustati
-1918 jaanuarist astuti esimesed sammud: *Loodi kontakt Vene, SB, USA, Pr saatkondadega Petrogradis *Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asub pealetungile -Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased. -Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra. -18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. -Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril. -Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk. Iseseisvuse väljakuulutamine -19. veebruaril moodustati erandkorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms.
15(28?).nov. 1917 kogunes Maapäev Toompea lossis koosolekule ja kuulutas end kõrgemaks võimuks (volitused vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised, kehtestasid piiramisseisukorra ja saatsid mitmed baltisakslased Siberisse. Väljakuulutamine : 1918 algul oli Saksama sooviks tagandada Venemaa sõjast ning võita sõda Läänes enne Ameerika vägede prantslastele-inglastele appi tulemist. Enamlased kasutasid läbirääkimistel venitamistehnikat, lootes Saksamaal revolutsioonile. Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi hõivati osa Valgevenest, Ukrainast (rünnati Eestit, Lätit). Vana Vene armee ei avaldanud vastupanu, algas üldine põgenemine. Maapäeva
a. enamlased) Eesti iseseisvuse toetamiseni. Enamlased esitavad Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) projekti. ETK on Venemaa Nõukogude Vabariigi autonoomne osa, mis omab täit iseseisvust kohalike küsimuste otsustamisel. Enamlaste poolt Vene garnisonid ning Tartu, Tallinna ja Narva töölised. Kõik teised jõud on koondunud enamlaste vastu; enamlased on valimiste selged kaotajad (67:37) ning Asutavat Kogu kokku ei lubata. 27. I 1918 enamlased kuulutavad välja piiramisseisukorra. Enamlaste tegevus: · terror (revolutsioonilised tribunalid) · tsensuur · majade natsionaliseerimine · kirikud rahvamajadeks · maa kommuunidele · baltisakslased lindpriiks 18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile 25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21
Umbes 500 nimekamat baltisakslast ja paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta! 15 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20
Riigipööre oli läbiviidud Tallinnas. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Lindpriiuse dekreet: Millega kaasnesid piiramisseisukorra väljakuulutamine, Eesti Asutava Kogu valimiste katkestamine ja ulatuslikud repressioonid Revolutsioonilised tribunalid: Tribunali liikmetel puudusid õigusalased teadmised, kohtuotsused anti vastavalt tujule. Tribunal tegeles poliitiliste süü asjadega. Kriminaale lasti vabaks soovitusega lõpetada oma senine elu ja minna kaasa sotsialismi loomisega. Poliitilised kurjategijad mõisteti vangi või ühiskondlikele kasulikele töödele (Teatud raha summaga võis ennast vabaks osta).
annaabi.ee 
