Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver? Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta poleks ainus, kes sellise pakkumise vastu võtaks. Ta ju ei teadnud, millised võivad olla tagajärjed. Loobumine Marist ei tulnud talle alguses isegi mõttesse, kuna ta polnud temasse kiindunud. Hiljem ta aga kahetses oma tegu ja taipas, et armastab Marit ja lepinguga nõustumine võis olla vale otsus, sest elu piimamehena polnud sugugi mitte lõbus- otse vastupidi. Ta jäi võlgadesse ja tundis armukadedust, sest samal ajal kui tema tegi tööd, sai Kremer nautida Mari seltsi
Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus. Siit saab aga Tõnule eneselegi ootamatult alguse saatuslik allakäik, mille lõpetab traagiline surm. Prillupi traagika sai alguse liigsest rahaahnusest, naiivsusest ning soovist saada ühiskonna jõukasse kihti. Ta arvas, et selline elu teeb õnnelikuks, aga tegelikkuses ei saabunud ei rikkust ega ka loodetud õnne. Otse vastupidi põrumine piimamehena ning ka teadmine, et peab naist jagama, viis Tõnu rusuvasse meeleollu. Kui alguses Tõnu arvas, et sai suurepärase pakkumise ning elu jookseb lõpuks rööpasse, siis tegelikkuses nii see ometi ei olnud. Tema senised väärtushinnangud muutusid ja ta avastas, et armastus ja hingeline rahulolu on materiaalsetest väärtustest palju olulisemad. Esialgu ei olnud Tõnul Mari vastu erilisi tundeid, aga ajapikku hakkab ta Maris nägema naist mitte eset
talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup mõistis, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, paraku taipas ta seda liiga hilja. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma, sest tema südametunnistus piinas teda kohutavalt. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Prillupi nn
Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüma, et sellest lahti saada. Ükskord tulid Kremerile külalised ja ta läks nendele oma valdusi tutvustama. Nad jäid ühte ilusat lehma vaatama. See ei meeldinud pullile ja pull ründas Kremerit, kes sai vigastada. Tõnu muutus aina tõsisemaks ja hakkas jooma. Mõisnik tahtis oma võlga tagasi saada aga Tõnul polnud raha. Levisid jutud Kremeriga sõlmitud tehingust ja Tõnu ning Mari üle naerdi.
Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Kui talupoeg oma viga taipas ja seda parandada püüdis, siis on juba hilja. Tõnu tahtis, et kõik oleks nagu enne lepingu sõlmimist. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles
pihta. Tõnu saab piimamehe lepingu ning talu. Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks. Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha Mari saatis nad kõik minema ning võttis lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga teatab ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri armuke. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Kui talupoeg oma viga taipas ja seda parandada püüdis, siis on juba hilja. Tõnu tahtis, et kõik oleks nagu enne lepingu sõlmimist.
pea eriti tööd tegema ning Maril veaks samamoodi, kui ta vaid jumala näppu tähele paneks. Mari vastas selle peale ,,Küll aga ea näpp, mis mulle veel t e i s t vanameest juhatab!" ja äkitselt ei osanud Prillup enam midagi öelda ja pidi diskussiooni lõppenuks kuulutama. Tõnu Prillup E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab lubama Prillup oma naisel Maril Kremerit lõbustamas käima. Teose jooksul avalduvad Prillupit valitsevad tundeküllased siseheitlused iseenda tunnete ja kavatsuste vahel. Prillup on teoses peategelane, kelle mõtted ja siseheitlused annavad aimu inimese psüühilisest pingeseisundist olukordades, kus himustatakse midagi suurt, kuid selle eest tuleb vastu anda ka midagi olulist. Prillup on teose alguses aus mees
taks. Ta ei mõista alguses kui suur on selle kõige hind. 4. Millise lepinguga on Kremer nõus Tõnule piimamehe koha andma? Soovis, et Mari käiks tema pool õhtuti teda lõbustamas. Tõnu oli nõus kõigeks, et piimameheks saada. 5. Miks ja millal Mari lepinguga nõustub? Kui ta kuuleb unes Tõnu sonimas mõisnikust ja siis peale seda, heina teo ajal Tõnu kukub kokku, siis ta lõpuks nõustub. 6. Kuidas Tõnu piimamehena toime tuleb? Keegi ei taha eriti piima osta ja kaupa, kuna enamikele meeldis vana piima- mees ja teda ei võeta omaks. Ta avastab, et polegi nii kerge olla piimamees. Viimaks mõistab ta ka, et tegi Mari suhtes vea. 7. Nimeta erinevaid põhjusi, miks Tõnu jooma hakkas. Kui ta mõistis, et Marile ta tegi siiski liiga ja tal Mari vastu tunded tekkisid. 8. Millal hakkab Tõnu suhtuma Marisse kui naisesse, mitte kolmandasse lapsesse?
Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma primitiivse mõtteviisiga ei osanud ta alguses selle plaani juurde midagi halba näha. Kui praktiliselt müüs ta maha oma naise, kaotas inimväärikuse ja südametunnistuse. Peale selle hakkas ta Marit nägema kui naist, mitte kui oma kolmandat last. Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Kui talupoeg oma viga taipas ja seda parandada püüdis, siis on juba hilja. Tõnu tahtis, et kõik oleks nagu enne lepingu sõlmimist.
vastu tegutseb. Hukatus saabub siis, kui Kremer ja Prillup sõlmivad lepingu, millele Mari vastu võitleb, sest tema eneseväärikus saab kannata, pole ta ju miski ese, millega kaubelda. Marile küll Kremer meeldib, aga lõpuks, ei armasta ta kumbagi meest, mistõttu sünnib pärast Prillupi surma kindel otsus, et Mari ei jää mõisniku juurde, vaid sõidab linna. Ehk nagu Mari ütleb: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrub, siis tundub see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Üks viib teiseni. Et kõrtsis ilkumisest rahu saada, mätsib ta külameeste suu õllega kinni, mis omakorda tähendab ka seda, et ta ka ise hakkab üha rohkem jooma ... Vilde tähtsus Oma ajaviitejuttudega pidurdas Vilde sentimentaalse tõlkekirjanduse levikut. 90-ndatel jõudis ta kriitilise realismini ja kujunes selle suuna kandvamaks autoriks
vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel. Ta ei hoolinud naisest ja sellest, kas too üldse tahab Kremeriga tegemist teha. Mari oli küll tugev naine, kuid Prillup käis talle palju pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub piimamehena ja mõistab siiski üsna pea, et tegi vea ja tahab oma nii-öelda mahamüüdud naist tagasi. Perekonnas vahetuvad positsioonid: Mari ei võta kuulda Prillupi palumist, et ta enam mõisa ei läheks. Ta püüdis olla sõltumatu ning hakkas meestele vastu. Kuid on liiga hilja ja Prillup langeb masendusse. Ta joob tihti ning jääb lõpuks külma käes vankril tukkuma ning külmub surnuks. Kremer pakub Marile, et annab Marile kõik, mis tal vaja on. Mari keeldub,
annaabi.ee 
