Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Piima ja piimatoodete kasulikkus - sarnased materjalid

laktoos, kaltsium, bakterid, mesoole, haigustel, ilimine, eritoidud, leiduv, kooslus, henemine, karamellistumine, happesus, piimaga, ilib, rate, mesooles, veesisaldus, energiaallikas, vida, hapupiimatooted
thumbnail
11
ppt

Piima ja piimatoodete ressurss ja tarbimine

Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, ko

Piimatoodete tehnoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Piim ja piimatooted

2 PIIMA JA PIIMATOODETE LIIGID Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima. Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on:  Täispiimatooted  Fermenteeritud piimatooted  Juustud  Või ja võitooted  Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted  Piimapõhised magustoidud 4 3 PIIMATOODETE OMADUSED

Toiduained
23 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Piim ja piimatooted

Piim ja piimatooted Piim on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt:  87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad;  rasva on lehmpiimas 2-6%;  valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab;  piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut;  mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi  kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C

toiduainete sensoorse...
12 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Piim ja hapupiimatooted

kasulikkus • Lõhustavad laktoosi, valke, lipiide- MEIE EEST • Piimhape kalgendab piimavalgud kergemini omastatavad • Kaitse tõvestavate mikroobide eest Jogurt •Jogurtit valmistatakse erinevate loomade piimast: • Kaamli • Pühvli • Hobuse • Lamba • Kitse • Lehma •Jogurti valmistamisel kindel bakterikultuur: Streptococcus thermophilus; Lactobacillus bulgaricus Jogurti koostis: • Laktoos: võrreldes toore piimaga on jogurtis laktoosi sisaldus väiksem • Piimavalktäisväärtusliku valgu allika – Ka kergesti kättesaadav • Jogurti rasvad: – Sõltuvalt rasvasisaldusest jagunevad jogurtid • Rasvavaesed (0,1-0,3%) • Piimajogurtid (1,5-3,5%) • Koorejogurtid (10%) • Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Piim ja piimasaadused

PIIM ja PIIMASAADUSED Piim on kõrgeväärtuslik toiduaine, mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained.Need on sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Sisaldab täisväärtuslikke valke, millest tähtsam on kaseiin, vähemal hulgal on albumiini ja globuliini, mis kalgenduvad piima kuumutamisel. Rasvasisaldus on piimal 3...5%, min.ainetest Ca, P; K,Mg. Vitamiinidest on A;D;B;E rühma vitamiine, suvises piimas on C ja A rohkem, fermente on rohkem äsjalüpstud piimas Kõrvuti lehmapiimaga kasutatakse veel kitse-, pühvli-, kaameli, põhjapõdra, hobuse piima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim, kõige süsivesikuterikkam hobusepiim. Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tegevuse tõkestamine ja kasulike arendamine soovitud suunas. · Jahutamine- pärast lüpsmist · Filtreerimine ­ mehaaniliste lisandite eraldamine · Pastöriseerimine ­ kahjulike mikroobide ja fermentide hävitamine, piima säilivuse

Toitumisõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest. PIIMA VITAMIINID Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Piima satuvad vitamiinid söötadest, samuti toimub mõningate vitamiinide süntees lehma vatsakeses mikroorganismide poolt.

Piimatoodete tehnoloogia
148 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Happekohupiima valmistamine

TÖÖ PEALKIRI: Happekohupiima ja sõira valmistamine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on valmistada kohupiima ja sõira happemeetodil. KATSE KÄIK: Piim pastöriseeriti 80°C juures. Kui piim oli jahutatud 26°C-ni, lisati 2%-line juuretis ja jäeti seisma toatemperatuuril. Piim hapnes öö otsa. Piim kuumutati. Mõõdeti temperatuuri, poti seina juures oli see 76°C. Kui saavutati 50°C, siis pidi temperatuuri hoidma 20-30 min. Pärast 30 min pandi kohupiim nõrguma (õige oleks olnud ka jahutada, aga puudusid vajalikud tingimused). Sõira tegemisel pandi hapupiim nõrguma, köömned pandi vette ligunema. Klopiti lahti 3 muna, kuhu kõigepealt lisati 1 tl soola (tegime tavalise soolaga, aga õigem oleks olnud teha meresoolaga). Seejärel kuumutati vesivannil 2 l piima 90°C-ni. Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt

Piimatoodete tehnoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Piima elltöötlemine

TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi. Jahutatud piimas adsorbeeruvad rasvakuulikeste pinnale vadakuvalgud, mis kutsub esile rasvakuulikeste liitumise. Liitunud rasvakuulikeste pinnalekerkimise kiirus on märksa suurem kui väikestel rasvakuulikestel. Juba mõnetunnise seismise järel tekib piima pinna

Piimatoodete tehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

3 PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi. Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest. Otsekohe vähendavad need ka

Toiduainete õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Toiduaine õpetuse

PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises. Pikaajaline kaltsiumivaegus võib tekitada hilisemas elueas luude vaevusi. Kuidas mõjuvad piim ja piimatooted inimese soolestikule? Soolestikule vajalikud bakterid saab hapupiimast, jogurtist ja teistest hapupiimatoodetest. Otsekohe vähendavad need ka

Kokandus
107 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kasulikud toiduained

südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi. Magneesium on südamele ja veresoontele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C

16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

- Kõrgpastöriseeritud piim - UHT piim - Steriliseeritud piim Tehnoloogiline protsess: Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine puhastamine ja separeerimine standardiseerimine homogeniseerimine pastöriseerimine jahutamine 4-6 °C villimine, märgistamine, pakendamine säilitamine (mitte üle 6 °C), realiseerimine 8. UHT piima tehnoloogiline protsess Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 °C juures 1-3 sek. Hävivad kõik bakterid ja bakterite spoorid, selliselt töödeldud toote säilivus pikeneb märkimisväärselt. 1. Piim kuumutatakse keskmiselt 70 °C-ni. 2. Piim segatakse auruga, tänu millele piim saavutab lühikese aja jooksul soovitud (135-145 °C) temperatuuri. Toote kvaliteedi seisukohast on oluline, et piima temperatuuri tõus oleks kiire ning kogu piim saavutaks soovitud temperatuuri ühesuguse kiirusega, siis on selle negatiivne mõju piima koostiskomponentidele väiksem

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA
64 allalaadimist
thumbnail
10
doc

PROBIOOTILISED PIIMATOOTED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... MIS ON PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.......... MEIE LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED POODIDES........................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................... Georg Badasjan Probiootilised piimatooted SISSEJUHATUS 1905. aastal avastas bulgaaria teadlane Stamens Grigoro

Pagar-kondiiter
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tiheduse määramine

TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures Allkiri: Ku

Piimatoodete tehnoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Juustud

Juustud Juustu ajalugu Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta. Sellest ajast, kui arheoloogid leiutasid meetodi, kuidas vanadelt potikildudelt uurida, mida neis kunagi hoiti, oleme saanud teada, et Egiptuses söödi juustu juba 5000 aasta eest. See võis olla kas kitse- või lambajuust. Mõlematest sortidest on juttu ka Piiblis. Nii purskub oma Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuida

Piimatoodete tehnoloogia
34 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

sünteesiahel on viieastmeline. · Glükoos ise tekib glükoneogeneesi käigus maksas peamiselt propioonhappest · Laktoosi loome toimub näärmeraku Golgi aparaadis ensüümi laktoosi süntetaas (mille üheks koostisosaks on -laktalbumiin) abil. See ensüüm liidab glükoosi ja galaktoosi molekulid laktoosi molekuliks. Laktoosi tekkeks vajalik galaktoos moodustatakse piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim · Vee osmoosi vakuoolidesse põhjustab eelkõige laktoos, mistõttu sünteesitud laktoosi kogus määrab rasvavaba piima veesisalduse vakuoolis ning ühtlasi piima koguse.

Veisekasvatus
99 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Probiootilised piimatooted

T11K TALLINNA TEENINDUSKOOL T11K PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe 2010 1 T11K SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 MIS ON PROBIOOTIKUMID?................................................................................................. 3 KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?.......................................................................................... 3 LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape).............................................................................

Toiduainete õpetus
38 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Esmavajalikud toiduained, Piimatooted

Toiduvalmistamine Esmavajalikud toiduained Piimatooted TEKO Piimatooted Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest Piimatooteid on väga palju erinevaid Rõõsk koor Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? ­ Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eritumist, toniseerib s�

Toiduvalmistamine
20 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ­ ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ­ ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid ­ luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Juustutehnoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud toode, milles vadakuvalkude ja kaseiini suhe ei ületa nende suhet piimas. 2. Juustude liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi. Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane

Piimatehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Taimsed piimad

Taimsed piimad Euroopas tuntakse taimset piima ammusest ajast, mandlipiima näiteks teati juba keskajal. Esimene teraviljapiim pärineb Aasiast ning seda tehti riisist, kuid põhimõtteliselt sobivad piima valmistamiseks kõik teraviljasordid. Taimset „piima“ nimetatakse piimaks vaid tema piimasarnase välimuse pärast. Õigem oleks seda nimetada taimejoogiks, teraviljadest toodetud jooki ka teraviljajoogiks. Mitmesugused taimsed „piimad“ on suurepärased lehmapiimaasendajad neile inimestele, kes piimasuhkrut (laktoos) ja -valku (kaseiini) ei talu, ning taimetoitlastele. Levinumad on mandli-, pähkli-, riisi-, kaera-, kookose- ja sojapiim. Taimseid piimasid valmistatakse üha enam ka kodudes, seda on lihtne teha. Valmistatakse ka kartulipiima, kanepipiima, hirsipiima, kastanipiima, quinoapiima, gluteenivabast kaerast valmistatud piima, päevalillesemne piima. Teraviljajookide tööstuslik valmistamine Enamuse teraviljajookide valmistamin

Toiduaineõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4 2.3 Zearalenoon..........................

Toiduohutus
29 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Piimatooted

seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid. Piim kui toiduaine Piim klaasis Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima kogutakse inimese toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjazenka).

Bioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Kui aga vorst poelettidel ei näeks enam välja nii ilus ja roosa, vaid oleks kergelt hallikas või jäätis oleks nii kõva, et selle küljest tuleks sügavkülmast võttes kirvega tükki raiuda või kas pruunikskuivanud aprikoosid näeksid välja isuäratavad... Suur hulk lisaaineid lisatakse toidu välimuse "müügikõlblikumaks" muutmise pärast, inimene sööb ju ka silmadega. Säilitusaineid kaustatakse peamiselt toidu riknemise vältimiseks. Toiduainetes arenevad bakterid, pärm- või hallitusseened võivad põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Säilitusaineid kasutatakse tihti tootja huvides, et toodet võimalikult kaua müüa saaks - nii ongi lisatud säilitusaineid pea kõikidesse meie igapäevastesse toodetesse - sinkidesse, saiadesse, juustudesse, jogurtitesse, mahladesse jne. Poest leiab küll mitmeid tooteid, mille pakendi peale on tootja suurelt kirjutanud "ei sisalda

Toitumine
51 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad

Toit ja toitumine
103 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur); · sahharoos (peedi- või roosuhkur); · laktoos (piimasuhkur); · tärklis (taimne varuaine); · glükogeen (loomne varuaine); · polüoossed kiudained (pektiin - veeslahustuv ja tselluloos - vees lahustumatu). Süsivesikud on koos rasvadega organismi peamised energiaallikad (sealjuures võivad nad üksteist asendada). Optimaalseks süsivesikutest saadud energiakoguseks peetakse 52......60% üldisest energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal 1g rasva annab 9 kCal

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus
66 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Piim

1. PIIM Toorpiima koostis: 1. Vesi (87%) 2. Laktoos (4,7%) Koostis: Lac=Glc+Gal (Beeta-1,4-glükosiidside) 0,1 mM Glc, 0,2mM Gal Vähelahustuv suhkur (25 kraadi juures 17,8g/100g) 3. Piimavalgud (3,3-3,5%) 1. Kaseiin (fosfoproteiin) (2,7%)- Mitselli diameeter 10-300 nm. Koosneb hüdrofoobsest tuumast ja k-kaseiiniga rikastatud pinnast. 2. Vadakuvalgud (beeta-laktoglobuliin, immunoglobuliin, alpha-laktalbumiin, seerumalbumiin, laktoferriin) Kaseiinide eraldamine vadakust:

Toiduainete mikrobioloogia
84 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused

Seejärel külvatakse juuretist 10% piima massist, segatakse ning inkubeeritakse mõni tund temperatuuril 40 ­ 45 °C termostaadis või termospudelis kuni kalgendi tekkimiseni. Võib lisada teisi lisaaineid maitseomaduse parandamiseks. 6) Iseloomustada köögiviljade hapnemist põhjustavat mikrofloorat ja nn. piima- ja teeseent liigilise koostise ja liikidevahelise suhete aspektist. Köögiviljade hapnemist põhjustavad piimhappelise käärimisega bakterid. Piimhappebakterid on reeglina liikumatud, spoore mittemoodustavad, Gram-positiivsed mikroorganismid, mis kuuluvad perekondadesse Lactobacillus, Leuconostoc, Streptococcus, Pedicoccus. Tuntud ja laialdaselt kasutatavad piimhappebakterid on Streptococcus lactis, Lactobacillus bulgaricus, Lactobacillus plantarum jt. Piimhappebakterid võib jagada kahte suurde gruppi · homofermentatiivsed bakterid - käärimisel produtseerivad peamiselt piimhapet ja vaid tühises

Biotehnoloogia
245 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia

1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit

Spordibiokeemia
19 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid ­ jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud.

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
110
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp

1 PIIMA KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS Vesi Piimas on umbes 87% vett, milles on lahustunud piima erinevad koostisosad. Vesi on universaalne lahusti, mis lõhub lahustuva aine molekulide vahelised keemilised sidemed ning tekkivaid ioone hakkab ümbritsema hüdraatkiht. Vesi on ise nõrk elektrolüüt, ent siiski on ta seotud happe ja aluse vahelise tasakaaluga. (ETTS, 2012, lk 13-21) Vesi esineb piimas vaba ja seotud veena, sealjuures enamik on vaba vesi. Vabas vees on lahustunud laktoos, mineraalsoolad ja happed ning kolloidlahusena valgud. Seotud vett on piimas 3–3,5%. Seotud vesi ei külmu ülalpool –40 °C. (Ibid) Valgud Lehmapiima valgusisaldus on keskmiselt 3,5%, kuid see sõltub suurel määral lehmade tõust. Piimavalk koosneb kaseiinist, albumiinist ja globuliinist, mis omakorda jagunevad fraktsioonideks. (Ibid). Kaseiin Kaseiin moodustab keskmiselt 80% piimavalgust, st selle sisaldus piimas on 4–5 korda

Toidukaubaõpetus
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun