Laur Langeproon Veeuputus Kui laev oli valmis saanud, käskis Jumal Noal ja tema perel laeva minna. Noa pidi kaasa laeva võtma loomi ja linde ning toitu nende tarbeks. Seda kõike selleks, et kõik looma ja linnuliigid saaksid pärast neljakümne päeva pikkust suurt vihmasadu uuesti paljuneda maa peal. Kõik olendid, kes maapeale jäid pidid hukkuma. Noa tegi nagu kästud. Kõik läksid laeva ning peadselt hakkas ka vihma sadama. Sadu kestis nelikümmend ööpäeva. Kõik elu maapeal oli hävitatud, ainult Noa ja need kes temaga laevas olid jäid ellu. Vesi oli maa peal juba sada viiskümmend päeva. Jumal saatis kõva tuule, et vesi hakkaks alanema. Kolme kuu pärast hakkasid paistma mägede tipud. Noa lasi tuvi välja vaatama, kuid too ei leidnud kuiva maad ja pöördus tagasi laeva. Seitsme päeva pärast lasi Noa uuesti tuvi välja, kuid tuvi ...
Heletumedus "PÜHA BONAVENTURA SURIVOODIL" "NATÜÜRMORT SIDRUNITE JA APELSINIDEGA" o MURILLO Idealiseerimine "MADONNA JA LAPS" "NOOR KERJUS" o Peter Paul RUBENS Flandria suurmeister "ÕLGKÜBAR" "LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE" Hea haridus, reisis palju Kasutas õpilaste abi, sest töid palju Erinevad teemad: piiblilugudest portreedeni · Antiikmüütide teemad Flandria maalikunsti toonud suure formaadi o DYCK Portretist Paraadportree rajaja Portreteeritavad juhuslikus poosis, lisaks näole tähtis käte kuju ja asend Enamus portreid Charles I õukonnas O JORDAENS Rahvalik suund Talupojad pidutsemas, karikatuurid. Olustikumaalid
Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks....
kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi. · Müsteeriumid- kestsid mõnikord terve nädala. Lähtuti piiblilugudest aga täiendati kaasaja temaatikaga.( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja Eva pattu langemine, oluline tegelane oli Kurat. · Tsunftid- käsitööliste organisatsioonid, nende kätte läks ka etenduste korraldamise õigus. Et näidata oma jõukust muutusid ka etendused suurejoonelisemateks. · Müsteeriumide vennaskond- loodi 15.saj., see ühendas proffessionaalseid
indica) ja ameerika kanep (C. sativa var americana). • Sõna JAH-Kuningas Jamesi Piiblis on Jah Elohimi, El Shaddai ja teiste kõrval üks Jumala nimedest.. Rastale on Jah tajutav kõikjal maailmas, igas isikus ja igas objektis. Nii või teisiti kasutavad rastad ja rastadest reggae-artistid sageli sõna Jah ja nõnda on seda sõna hakanud tarvitama ka paljud jamaikalased, kes ei ole rastad. Babylon-Babylon pole rastadele üksnes linn piiblilugudest, vaid see on reaalsus, millega puututakse kokku iga päev. Babylon on termin, millega tähistatakse valgete poliitilist jõustruktuuri, mis on rõhunud musta rassi sajandeid. Taaveti täht-See kabalistide kasutatud ning 17. sajandil judaismi sulandunud sümbol näitab sidet H.I.M. Haile Selassie ja kuningas Saalomoni ning Kuningas Taaveti vahel. Võitmatu lõvi ja tall (The Conquering Lion And The Lamb)- Lõvi sümboliseerib võimsust, vastupidavust ja uhkust
Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj)
Ta on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid. 2. Uuri Dresdeni pommitamise lugu Teises maailmasõjas. Mis olid selle eesmärgid, kes selle toime pani, mis tagajärjed sel olid. Dresdeni pommitamise eesmärk oli murda sakslaste vastupanutahe, kuid see hoopis suurendas viha vaenlaste vastu ja ajendas sakslasi kibeda lõpuni võitlema. Selle panid toime Ameerika ja Briti pommitajad. Dresdeni pommitamise tagajärjel suri ligikaudu 25000 tsiviilisikut ja sõjapõgenikku. 3. Uuri piiblilugudest Soodoma ja Komorra hävitamislugu. Miks Jehoova need hävitas? Miks ta päästis Loti ja ta pere? Mis juhtus Loti naisega? Millise seose võib leida K. Vonneguti teosega? Jehoova hävitas Soodoma ja Gomorra, sest need olid tõelised patupesad. Jehoova päästis Loti, sest Lott oli nõus oma külaliste päästmiseks tütred linnaelanikele andma. Ta pidas külalislahkust tähtsamaks kui oma tütarde au. Loti naine eiras inglite käsku mitte tagasi
ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiikajal oli kunstis tähtis inimkeha ilu ja harmoonia. Keskaja filosoofias oli käibel seisukoht, et keha on ajutine ning tähtsad on hing ja vaimsus. Keha kui selline polnud
Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist
alamkiht e talupoeg. Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja. Dialoog Piibliga viib kultuurinormi kinnistumiseni. Piiblilugudest said metatekstid. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Laulud ühendavad kogudust, laulud teevad koguduse jutluse osaliseks. Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne.
Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse „ideoloogia“ pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu 7 alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, „teise“, mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ 18. ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus
kuidas on need seotud klassivõitlusega? Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse ,,ideoloogia" pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast. * sooline ebavõrdsus ei tulene bioloogilisest erinevusest, vaid on seega kultuurilise konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete
LAULMINE, KÜÜNLATE SÜÜTAMINE JNE). RELIGIOOSSED INSTITUTSIOONID ERINEVAT TÜÜPI ORGANISATSIOONID USKLIKELE (KIRIKUD, MOSEED, KABELID JMS). RELIGIOONI TAGAJÄRJED MORAALSETE VÄÄRTUSTE KOGUM, MIS SUUNAB/MÕJUTAB USKLIKE IGAPÄEVAELU KÄITUMIST (KÜMME KÄSKU PIIBLIST). 110. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? PIIBEL KUI ÜHISKONDLIKU ELU MÕJUTAJA: INIMESTE OMAVAHELISED SUHTED EHK EESKUJU PIIBLILUGUDEST; PIIBEL ELU KESKPUNKTIS: KESKAJAL OLI PIIBLILUGEMINE VAID VÄHESTE EESÕIGUS; PIIBEL KUI KUNSTI MÕJUTAJA: KIRJANDUS, MUUSIKA, ARHITEKTUUR, KUJUTAV KUNST, IKOONID, TEATER JA FILMIKUNST 111. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? ,,secular" mitte religioosne Tähendas algselt kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimist riigi poolt, kirikuomandi ja -õiguste võõrandamist. Praegu tähendab protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid,
mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks: 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 108. Millele ja kuidas on religioon veel mõju avaldanud? · Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund; · Piibel elu keskpunktis: keskajal oli piiblilugemine vaid väheste eesõigus. Toimus pidev võitlus piibli-tõlgendamise ainuõiguse pärast. · Piibel kui kunsti mõjutaja: kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi,
enamasti tegu naissoost kaunite olenditega, kes teevad vastsündinutele kingitusi ja/või ennustavad/määravad nende tulevikku, aga ka aitavad oma väljavalituid (ristilapsi) hädas (“Okasroosike”, “Tuhkatriinu”). Muinasjuttudes toimub ka haldjate kohandamine kristlusega – nad seotakse Kirikule tähtsate sündmustega, nagu ristimised ja pulmad. Võib tõmmata paralleeli lugude, mis räägivad haldjas-ristiemadest (fairy godmother), kes tulevad lapse ristsetele kingitusi jagama, ja Piiblilugudest tuttava Jeesus-last kummardama ning talle kingitusi üle andma tulnud kolme targa loo vahel. Muinasjuttude sügavaid juuri näitab Keightly “The Fairy Mythology”, kus kirjeldatakse “Okasroosikesele”9 väga sarnast Prantsuse romanssi “Le petit roy Oberon” ( eesti k väike kuningas Oberon), mis räägib Julius Caesari ja Peidetud Saare Leedi (Lady of the Hidden Island) pojast, haldjate (feede) kuningast Oberonist, kelle sündi olid kutsutud tunnistama mitmed haldjad
Eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane
tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad. Samuti jagatakse religioon vastavalt hingepäästmise iseloomule, milleks 1) valitakse passiivne (müstitsism) või aktiivne (asketism) tee; 2) hinge päästmine toimub kas selles või teises ilmas. 135 18.1.11. Religiooni mõju veel: - Piibel kui ühiskondliku elu mõjutaja: inimeste omavahelised suhted ehk eeskuju piiblilugudest, 7-päevane nädal juutlusest, kirikupühade tähistamine, ajaarvamine, mis tänapäeval on seotud Jeesuse sünniga, inimeste nimed, meeste ja naiste õiguslik seisund; - Piibel elu keskpunktis: keskajal oli piiblilugemine vaid väheste eesõigus. Toimus pidev võitlus piibli-tõlgendamise ainuõiguse pärast. - Piibel kui kunsti mõjutaja: kirjandus (taeva ja põrgu kujutamne, usuga seotud küsimused, nt Lev Tolstoi, Dostojevski jpt on oma teostus otsinud vastuseid Piibli
annaabi.ee 
