Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Sander valetas, et ta oskab raamatuid kirjutada, aga tegelt ei oska.
võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära tegi. Nüüd leiab Sander pääsetee: Piibelehel on kodus kritseldatud valmis geniaalne teos, mida ta ei ole avaldanud, ja Sander tahab temalt selle ära osta, klassivend on nõus. Nutikas Piibeleht ei jäta aga seda asja nii, ta hakkab Sanderilt veelgi rohkem raha nõudma kahtlase tehingu näol, sest on armunud ja tahab oma tulevasele äiapapale meele järgi olla. Sündmustekeerises selgub, et Piibelehe tulevane on Sanderi naiseõde. Kui lõpuks kogu lugu välja tuleb ja Vestmann sellest
(Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi
Piibeleht lubab ,,Pisuhänna" saladuse lauale panna, mis paneb Sanderi täielikku patiseisu. Ta on shokis sõbra julmas käitumises. Ta palub, et sõber mõistusele tuleks, ent samal ajal tahab talle kätega kallale minna. Saadab sõbra juba uksest välja, ent ss teatab, et on nõus ikkagist asja arutama. Piibeleht räägib, et ta on leidnud ühe kullaaugu, täpsemalt ühe krundi ning ta kavatseb selle ära osta. Tuleb välja, et see on see sama kullaauk, kus Vestmangi tahab hakata raha tegema. Piibelehel raha ei ole, nii et ta tahab peamiselt, et Sander Vestmani enda raha eest Peterburis olles, selle krunfi Piibelehe nimele ostaks. Sander on nördinud, ent jääb nõusse. (Eesriide.) KOLMAS VAATUS Ajalehed ja raamatud on istmetelt ja laudadelt ära koristatud. (Vestman ja Laura mõlemad üleriieteta, kuid viimasel muhv käes; astuvad eeskojast sisse; nende kannul ilmub uksele Liina.) Laura on endaga kaasa toonud, kenast muhvi sisse pakitud, kassipoja. Sander on Peterburist tagasi jõudnud
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile;
"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval
juba kooliajal oli olnud Sandrile abiks. Ta oli kaval ning oskas enda eest seista. isegi kui olud ei olnud tema kasuks, oskas ta need enda kasuks pöörata, näiteks nõudis Sanderilt, et ta aitaks Vestmannile muljet avaldada, et Laurat endale saada, muidu räägib tõe välja, et tema on õige raamatu autor. Vestmann poleks kunagi endale väimeheks sellist tühjade taskutega meest tahtnud, aga Piibelehe kavalus avaldas ka Vestmannile muljet. Piibelehel oli veider välimus- kulunud ülikond, eri värvi sokid, pahupidi taskud. Suhtus teistesse abivalmilt ning teised temasse ka, v.a Sander, kes üritas teda ära kasutada raamatu väljaandmisel. Piibeleht polnud auahne, ta soovis vaid rahulikku ja idüllilist elu. Laura- noor neiu, tihti raamatutes ninapidi või omas mõttemaailmas ja unistustes. Teistesse suhtus lugupidavalt ning väljapeetult, üritas ka Sandrile abiks olla romaani kirjutamisel
Sander ja Mathilda peaaegu olematud ning tõsiselt võetamatud. Kui rääkida üldisest emotsionaalsest hoiakust , mis näidendis on, siis võiks öelda, et Pisuhänd realiseerib intelligentsi soovi kujutluse sellest, et küll me neile lollidele rahatõusikutele näitaksime kui ainult viitsiks. Selline tegelane võimaldas Vildel kirjanduslike arvete õiendamist. Kui rääkida puht näidendi põhiselt , siis mitmesugused pohheemlaslikud maneersused, mis Piibelehel on. Tema ettekirjutataud aeglane kõne,presodo muree, mida ta kasutab, sihvkade söömine ning erivärvilised sokid. Need kõik tunudvad pigemini rõhutavat Piibeleha lavalist kontrasti teistele soliitsetele tegelastele. Seda võib pidada võtteks, et alguses tunduv kerglase olemise ning mitte tõsiseltvõetava karakteri hilisem võti või saavutus efektsem tunduks. Laura tegelaskuju juures on huvitav kokkulanegmus teisenäitemängu läbi, mis on kirjutataud
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3.
10.08 Pisuhänd E. Vilde Tallinn, 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ludvig Sander on ametilt insener, kuid ta naine soovis, et Ludvig kirjutaks romaani. Ludvigil ei olnud väga kirjaniku annet, siis ta palus oma vanal klassivennal, Piibelehel, romaan tema eest kirjutada. Sama Piibeleht oli päästnud Ludvigi naise õe, Laura, auto eest. Ludvigi juures nad kohtusid uuesti ning armusid. Kui ,,Pisuhänd" oli avaldatud ja auhinnatud, siis tuli Piibeleht Ludvigilt küsima teenet. Piibeleht soovis abielluda Lauraga, kuid Vana Vestman ei oleks olnud nõus Laurat kunagi Piibelehele andma. Piibeleht tahtis varastada äriidee Vestmanilt, et Vestman tahaks varandust jagada ning lubaks abielluda Lauraga
erakordne haruldane, harukordne. Neiu Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. erakordne ilu Nõudis kahju eest hüvitist erakorraline mittekorraline. Erakorraline istungjärk. Riigis kehtestati erakorraline isik üksikinimene, üksikisik; juriidikas: seisukord õiguse või kohustuse kandja. Isikut tõendav dokument. Ameti-, eraisik. eri erinev; eraldi, omaette olev. Piibelehel Füüsiline ja juriidiline isik olid jalas eri (= erinevat) värvi sokid (üks isiksus psühholoogias: iga inimene, kellel üht, teine teist värvi). Me töötame eri on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Õpetaja tubades isiksus. Isiksuseomadused eri- (liitsõna esiosa) eriline, spetsiaalne. Erijuhtum, -luba, -olukord ja on sidesõna erinev erisugune, isesugune, see, mis jaa = jah on rõhumäärsõnad (jaatussõnad).
jätkuvale aktuaalsusele. Nendeks probleemideks on ühiskondlikul pinnal ühe noore väikerahva kibelus end mõne kunstigeeniuse kaudu maailmas tuntuks teha ning isiklikumal pinnal oma ande piiride äratundmise ja nendega leppimise vajadus. Üldisemalt on näidendis palju ülearust tekstivoha ning rohkelt tegelasi, mis muudab teose mõnevõrra staatiliseks. "Pisuhänd" (tr. 1913) seisab seevastu kõigepealt leidlikul intriigil, kus valenime all avaldatud romaan laseb rahatul Piibelehel kosida suurärimees Vestmanni tütre. Sügavamal tundetasandil realiseerib näidend nõnda vaimuinimeste veendumuse, et küll nad neile ärituusadele näitaksid, kui viitsiksid. "Pisuhänna" karaktereid on palju kiidetud, samuti Vilde oskust kasutada murdekeelt. Vilde kolmas näidend "Side" (tr. 1920) tundus juba tolle ajastu kontekstis ja suundades vanamoelisena. Vilde näidendid jõutsid põhiliselt lavale "Estonias" (Pinna ja Altermanni hiigelrollid). 14
sokkidest on must ja teine punane, harjumusi- Piibeleht hakkab vestlemise ajal päevalilleseemneid suhu pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest
arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks.
"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama, kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval
annaabi.ee 
