· Õukondade ja kuningate kunst · Olemuselt pidulik, uhke ja toretsev · Levinuim katoliiklikes maades Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal · Esimene kunstistiil, mis levis ka Euroopast kaugemale Rõivastus Louis XIV valitsemisajal muutus prantsuse õukonna mood. Mehed kandsd mundrikuube, vesti ja põlvpükse. Rõivastus oli suurejooneline, uhke ja ülekuhjatud. Mehelikust rõhutas vägev parukas. Naised kandsid kitsa pihiku ja järellohiseva sabaosaga kleiti. Soengud olid uhked ja kõrged, püsides üleval traadi ja paelte abil. Tähtsal kohal olid siidisukad, kindad ja lehvikud.
sõnaga, mida iseloomustab) 1 tulp). Seejärel grupeerige värvid toonide kaupa (n punased: purpur, heleroosa, roosa), iga värv üks kord, ning lõpuks kirjutage, mida värv sümboliseerib. Tekstinäide värvide Värvitoonide Mida värv Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib natuke rohekashalli valgust Roheline: Kõige rohkem punase pihiku selga Rohekashall sümboliseerib elusloodust sinised püksid jalga ümmarguste mustade helmestega Oliiviroheline ja rohelisi taimi Ta lumivalge pea taga roheline taevas Toas oli nii valge Punane: Armastuse värv, samuti ka heledat kullakarva valgust Helepunane energia ja aktiivsuse värv. rohelisi retorte
60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha". See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna ,,julge": pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele
tikanditega kinnitatud kleidi pihikule. Guarnello on lükatud üle tema käte, et oleks mugavam ja tema vasak õlg on kaetud, et moodustada õlarätt, mis lisab veel elegantsust tema riietusele. Leonardo kasutas mitmeid kihte glasuuri, et edasi anda imelist läbipaistvust sellel hapral looril. Mona Lisa riietuse varrukad on kleidist eraldatud kuid nad on kinnitatud kleidi külge õlgadelt. See loob ilusa efekti kus valget kombineed, mis on kleidi all on näha pihiku ja varrukate vahelt. Kui rääkida kompositsioonist, siis voldid varrukatel näivad mimikeerivat looklevat rada taustal. Sild jätkab joont Mona Lisa vasakult õlalt. Paigutatud kõrgemale pruuni maa ala, annab tunnistust inimese olekust loodusmaastikul. Kaared sillal ulatuvad tuulisele jõele, mis nagu looklev rada vasakul, mis tõmbab vaataja pilgu maali sügavusse, mägede poole, mis on piiritletud veega. Punakaspruun ala vihjab kergelt kaldus mäele. Tehnika põhiselt on see osa palju
tingitud viljakuseihalusest sõja ajal, mil palju mehi sai surma. Prantsusmaal kanti eraldi seelikut ja pihikut või seelikut ja kleiti. Need olid sageli tehtud ühest materjalist. Avar seelik oli kroogitud või volditud vööpaela külge ja oli tihti tagant veidi pikem. Üksteise peal kanti mitut seelikut. Et seelik oleks võimalikult kahar, kanti puusade ümber lopsakat puusapatja. Seeliku peal kanti puusadeni ulatuvat pihikut või maani ulatuvat kleiti. Mõlemad olid eest lahti käivad. Pihiku või kleidi eesääred olid kinnitatud eraldi detaili esitüki (rinnalapi) külge. Esitükk võis olla kinnitatud korseti külge või olla täiesti eraldi detail. Esitükk ulatus allapoole vöökohta, selle alumine ots oli kas nurkne või ümar. Enamasti oli esitükk rikkalikult kaunistatud pitside ja paeltega. Dekoltee oli sügav ja nelinurkne. Pihiku või kleidi varrukad olid ülalt väga laiad (õlad pidid olema
kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid raskepärane. nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park Mood Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued,vestid, põlvpüksid kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas. Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit, uhked ja kõrged soengud, siidsukad, kindad, lehvikud. Rokokoo aegne sisekujundus ja mood Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Kergem, õrnem, mänglevam. Tekkis prantsusmaal, levis Saksamaal Sisekujundus - siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega kummutid
POPI JA HUHUU 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle
Sel hommikul tõusis Isand väga vara. ning selle taga roheline taevas. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti Popi seisis mõne hetke kinnise ukse taga, pea viltu, üks kõrv pahupidi, ja köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kuulatas. Kuid ta ei kuulnud enam midagi. Siis pöördus ta tagasi. kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ei too täna liha, mõtles ta pettunult. Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid
Sel hommikul tõusis Isand väga vara. ning selle taga roheline taevas. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Ta kuulis, kuis Isand aeglaselt üle õue oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. läks, värava lukust lahti keeras ja jälle lukustas. Siis jäi kõik vait. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti Popi seisis mõne hetke kinnise ukse taga, pea viltu, üks kõrv pahupidi, ja köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kuulatas. Kuid ta ei kuulnud enam midagi. Siis pöördus ta tagasi. kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ei too täna liha, mõtles ta pettunult. Juba mitu päeva pole ta toonud. Kuid
tõmmati ja äärele laotati pleegitamiseks. Aga nägu jäi serva alla varju. Nii äädikaga niisutades ja päiksega pleegitades püüti saada blonde juukseid. Siis üks hea kuid kahjuks poolik retsept juuste blondeerimiseks oli veel sisalikud, mesilsed ja midagi veel kuivatada ja pulbriks. Segada miski ainega ja siis see möga pähe. Eriti moekas oli naine kel oli pihik ja seelik ning nende juurde sobivaid ära käivaid varukaid mitu paari. Paar mis sobis pihiku paar mis sobis seeliku ja mine tea veel mis sobivusega varukad siis. Saksa Mood on demokraatlik. Luther viib läbi reformatsioooni. Kirik viiakse lähemale rahvale. Reformatsioon tehakse jõuga, kirikuvarad, väärismetall ja pildid hävitatakse. Saavad alguse uued usulahud, mis eksisteerivad tänaseni.
Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz. Esimesena tõmmati 40
Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Vahel võis näha veel kolmnurkset vahetükki, kuid see oli nüüd lühem ja pehmem. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud. Piha ja seelikuosa ühenduskohta rõhutati endisest vähem, sajandi keskpaike hakati kleidi ülaosa või pihiku sees kandma tugevdajaid metallist, puust või elevandiluust ribakesi. Varrukad lühenesid, ulatudes nüüd küünarnukini, ning olid viimistletud rikkaliku pitsmansetiga. Versailles` daamid kandsid korraga kolme seelikut, millest pealmisel võis olla nõnda pikk vedik, et seda pidi kandma daami järel kõndiv paaz. Esimesena tõmmati 40
Härra de Calan näiteks kandis kolmnurkset lipukest, Jean de Chäteaumorant suurt lippu, härra de Coucy ka suurt lippu ja see oli rikkalikum kui ühelgi teisel, välja arvatud vahest Bourboni hertsog.,. Ah, kui kurb on mõelda, et see kõik kord olemas oli, nüüd aga mitte enam.» Armastajad ei kuulanud auväärt lese juttu. Phoebus nõjatus uuesti mõrsja tooli seljale, kus tal nii mõnus oli olla, sest ta liiderlik pilk võis siit kergesti tungida kõigisse Fleu'r-de-Lysi pihiku avaustesse. Neiu kaelus oligi parajal määral avanenud ja laskis nii suurepäraseid asju näha, sama palju veel juurde aimata, et siidiläike-lisest nahast uimastatud Phoebus enesele ütles: «Kuidas võib armastada kedagi peale blondiini!» Mõlemad olid vait. Neiu tõstis vahetevahel Phoebuse poole oma veetlevad mahedad silmad ning nende juuksed segunesid kevadpäikese kiirtes. «Phoebus,» ütles äkki Fleur-de-Lys tasa, «me abiellume kolme kuu pärast. Vanduge
annaabi.ee 
