Verejooks Levinuim 25-50 haiglaravi/100000 Forresti klassifikatsioon Ia pritsiv verejooks Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoone ots, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc hematiintäpid haavandi põhjas III puhas valge haavandi põhi Äge massiivne verejooks - kuni 15% letaalsus Diagnoosimine Veriokse ja veriroe Aneemia Endoskoopia 12-24 tunni jooksul Jätkuva verejooksu tunnused: Äge verejooks Nähtav veresoon Hüüve või pigmendilaik haavandi põhjas Ravi 80% kliiniliselt väljendunud verejooksudest lakkab spontaanselt Endoskoopial näha korduva verejooksu tunnused 50% retsidiiv paari järgneva päeva jooksul Alustada/jätkata kolmikravi Endoskoopiline ravi jätkuv verejooks või korduva verejooksu tunnused Langetab verejooksu kordusriski umbes 15% Endoskoopilise ravi meetodid Termilised - Elektrokoagulatsioon - Argoonlaser - Heater probe Injektsioonmeetod - Adrenaliin - Sklerosandid
Feodaalsuhete lagunemine Muudeti kolooniateks Euroopasse toodi uusi kultuure mais, tomat, kartul, Indiaanlaste arv vähenes tubakas, küüslauk, maapähkel, kakao Euroopasse toodi uued haigused süüfilis 1. Enamik teadlasi arvad, et indiaanlased on pärit Aasiast, sest: 2. Indiaanlaste kehaehituses ja näojoontes on mongoliidseid jooni. 3. Indiaanlastel on pigmendilaik, nn. "mongoli laik", mis on omane asiaatide lastele. 4. Indiaanlastel ja asiaatidel on sarnased usulised kujutelmad 5. Arheoloogilised leiud on sarnased 6. Pole leitud vanemaid luustike kui 3000 aastat 7. Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa oli omavahel ühendatud jääkilbiga, mida mööda sai Aasiast jahiloomade kannul tulla Ameerikasse inimene 8. Ühised ja erinevad jooned asteekide, maiade ja inkade kultuuris.
värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid Samuti sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. RAVI Kirurgiline ravi kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega Keemiaravi kasutatakse kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse Kiiritusravi kasutatakse kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse Samuti kaugelearenenud kasvaja korral iseseisva ravimeetodina kui siirded on näiteks ajus või luudes Immuunravi
Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi - kas olemasolevad ,,sünnimärgid" on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike. 3
säilitusained, lõhnaessentsid. Lõhnaõlid, lõhnaveed neid kasutatakse nii iseseisva vahendina kui ka lisandina kosmeetikavahendites. Tuntumad allergeenid on iirise-, bergamoti-, lavendli-, nelgi- ja sidruniõli. Eriti tugev reaktsioon tekib siis, kui lõhnaõli või -veega niisutatud nahale lasta päikest. Päikesele avatud kehaosadel (näol, kaelal, kõrva taga) tekib punetus, põletikuliste nähtude möödudes jääb kahjustatud piirkonda pigmendilaik. Küünelakid põletikuline kolle võib asuda küüne lähedal olevas pehmes koes, kuid protsess võib kanduda üle ka põhikoldest eemal olevatele nahapindadele (käsivartele, kaelale, kõrva taha). Laki koosseisu kuuluvate keemiliste ainete toimel võib organismi tundlikkus suureneda. Nikliallergia põhjustajaks on ehetes (kõrvarõngad, kaelaehted, käevõrud jm), aga ka näiteks kellarihma pandlas või prilliraamides leiduv nikkel. Kui süüdi on kõrvarõngad, tekivad
Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka olemasolevast sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav, muutuv pigmendilaik. Oluline on teada, milline on tavaline sünnimärk ehk neevus ja milline võib kasvada melanoomiks. 13 Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda värvi. Pahaloomulisusele viitab ka sünnimärgi sügelus ja kirvendus. (Niin 2009.) Sünnimärgi muutumine pahaloomuliseks võib olla tingitud tema vigastamisest või pidevast ärritamisest hõõrdumisel
Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal. Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi kas olemasolevad sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike. 4.2 Melanoomi riskitegurid Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas
meeste pärusmaa. Esimesed reaalsed ülestähendused niburõngastest on pärit vaid 25 aasta tagusest ajast. Liigub kuulujutte, et Viktooria-ajastu kõrgklassi naised kandsid niburõngaid, kuid see on siiski kuulujutu tasemel. Ehte paigutus on sama nii meeste kui naiste rinnanibude puhul ning paigutus ise on äärmiselt tähtis. Ebaõige paigutus võib viia koledate armide ning piinarikka paranemiseni. Auk tuleb teha täpselt rinnanibu ja areola (see pruun pigmendilaik) vahele. Kui auk tehakse sügavale, võib paranemine väga pikale venida ja põhjustada ka armistumist ning rinnanibu ümberpaigutumist 29 ebanormaalsesse asendisse. Kui auk tehakse liiga nibu otsa, on väga suur tõenäosus, et ehe kasvab välja. Kui aug tehakse õigesti, hoiab ehe rinnanibu kenasti kikkis ja pisut suuremana,
Olid antud kromosoommutatsioonid kirjelda mis muutustega on tegemist. 4) prognoosküsimus: kirjelda ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge kui maailmast kaoksid õik mutatsioonid. 5) mis on mutageen, milliste mutageenidega (vähemalt 2) puutud sina potentsiaalselt kokku. 6) kes on mutandid, kuidas nad tavalisest isendist erinevad. 7) võrdlusküsimused: mutatiivse ja modifikatsioonilise muutlikuse võrdlus. 8) situatsiooniküsimus. Raseduse viimasel kolmandikul tekib naisel pruun pigmendilaik nahale. Kas sündival lapsel on samas kohas laik või mitte, põhjenda. 9) miks on mutatsioonid evolutsiooniprotsessis olulised. Kombinatiivne muutlikkus. Homoloogiline kombinatiivne muutlikkus: Omavahel kombineeritakse homoloogseid sarnaseid struktuure. Esineb kolmel alatasandil: 1) kromosoomide ristsiire ehk krossingover meioosi esimeses profaasis. 2) homoloogiliste ümberkombineeritud kahekromatiidiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine meioosi esimeses anafaasis
funktsiooni muutust, 3) ühte tunnust määrab mitu geeni, ühe geeni muteerumisel kompenseerivad teised geenid selle toime. 4) heterosügootsus retsessiivse alleeli muteerumisel surutakse selle avaldumine alla dominantse alleeli mõjuga. 5) haploidse elujärgu osakaalu pidev vähenemine evolutsiooni vältel. 6.17. Taimedel: ühes kasvukohas kasvavad kased erinevad üksteisest suuruse poolest. Loomadel: täiskasvanud karud erinevad üksteisest kaalu poolest. Inimesel: elu jooksul tekkinud pigmendilaik 6.18. Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus 1. Mittepärilik 1. Pärilik 2. Põhjustatud keskkonna teguritest 2. Põhjustatud muutustest pärilikkusaines Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom 6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F. 6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused pärilikkusaines. 6.21
funktsiooni muutust, 3) ühte tunnust määrab mitu geeni, ühe geeni muteerumisel kompenseerivad teised geenid selle toime. 4) heterosügootsus retsessiivse alleeli muteerumisel surutakse selle avaldumine alla dominantse alleeli mõjuga. 5) haploidse elujärgu osakaalu pidev vähenemine evolutsiooni vältel. 6.17. Taimedel: ühes kasvukohas kasvavad kased erinevad üksteisest suuruse poolest. Loomadel: täiskasvanud karud erinevad üksteisest kaalu poolest. Inimesel: elu jooksul tekkinud pigmendilaik 6.18. Modifikatsiooniline muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus 1. Mittepärilik 1. Pärilik 2. Põhjustatud keskkonna teguritest 2. Põhjustatud muutustest pärilikkusaines Näide : erinev pikkus ühe vanuselistel lastel Downi sündroom 6.19. Kitsa normiga tunnused: B, C, E ja laia A, D, F. 6.20. Ei, kuna see on elu jooksul omandatud tunnus, mille aluseks ei ole muutused pärilikkusaines. 6.21. Ühemunakaksikud: ühest sügoodist kujuneb kaks loodet.
annaabi.ee 
