Saint Pauli katedraali põhiplaan. Christopher Wren. Saint Pauli katedraal John Vanbrugh (1664--1726) Vanbrugh, kes oli peameister lossiarhitektuuri alal, oli võlutud Versailles' lossi majesteetlikkusest ja seda püüab ta saavutada ka oma ehitistes Blenheim Palace Howard Castle Inigo Jones. Tema ehitistest on säilinud Whitehalli lossi pidusaal. Jones oli mõjutatud Palladiost, kirjutas isegi mitu traktaati, kus ülistas Palladio laadi ehk antiigi täpset kopeerimist. Traktaatide tõttu hakatigi Inglismaal kasutama palju palladianismi. Kasutas ka rustikat. Whitehalli lossi pidusaal William Chambers (1723--1796) XVIII saj kuulsamaid meistreid Gigantse Somerset House'i ehitaja Londonis Somerset House William Kent (1684--1748) Arhitektina, veel rohkem aga aiakunstnikuna
Idamaadega. ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja Panganduse kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi teke. Itaalia uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele pankadele olid piilarile toetatud võlvidega .Hetkel on ta võlgu peaaegu kasutuses kontserdite korraldamiseks. terve Lisa enda valikul ajastu maal, nimeta kunstnik ja
suhteliselt lühiajaliseks. Inglise õugonna maitse pooldas barokkliku klassitsismi, aga rohkem itaalia kõrgrenessansi pärandit. Selle maaletooja oli Inigo Jones. Inigo Jones(1573-1652)(1) Ta oli arhitekt ja teatrikunstnik. Oli reisinud Itaalias ja oli vaimustatud eriti Palladio loomingust. Teda peetakse palladionismi rajajaks. Temalt telliti suure Whitehalli kuningalossi kavand(2), kuid sellest jõuti vähe valmis ehitada.(Säilinud ainulult Banqueting House e. pidusaal) Inigo Jones Banqueting House Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Maalijad Mandri-Euroopast Kuninga õukond kunsti telliti enamasti Mandr-Euroopa barokkstiili
aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Muuseumis nähtu. Kõige rohkem meeldis mulle pidusaal, mis oli ehitatud läbi kahe korruse, oma kaunistuste, mõtete ja värvidega (sinine, valge, roheline, kuldne). Seal sain ka teada, et sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused). Seinte ääres on vastastikku kaks ahju (vastasseinte ääres), mis sobivad oma kaunistustega väga hästi pidusaali, kuna ka saal on samade kaunistustega. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole. Kaminate kohal, mõlemal pool kartussi on pasunat puhuvad
kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel
Leht 6 / 24 Lorenzo Bernini kolonnaad Peetri kiriku ees, Roomas, mis on teostatud aastatel 1657–1667. 5. Nimeta barokkstiilis kuulsaid losse Euroopas (6-10). Siracusa toomkirik Sitsiilias Leht 7 / 24 Santa Agnese kiriku fassad Roomas Versaille’i loss Louis XIV poolt Leht 8 / 24 Louvre'i lossi idafassaadi kolonnaad 1665. Whitehalli lossi pidusaal (Banqueting House, 1619-1622) Leht 9 / 24 Linderhofi loss asub Lõuna-Saksamaal Leht 10 / 24 Neuschwansteini loss nähtuna Marienbrücke sillalt. Leht 11 / 24 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ? 1703.a asutas tsaar Peeter I soistele Narva jõe suudmealale ja peaaegu inimtühjadele saartele Sankt- Peterburi(eesti k Peterburg)
Peahoone juures paiknevad veel jääkelder, vesiveski ja möldri elamu. Jõe saarel on viinavabrik, kaugemal karjahoov, sepikoda jm. Paarkümmend aastat tagasi alustatud mõisahoonete korrastamine edeneb tasapisi. Osa hoonetest on saanud juba uue kasutuse. Tagamõisas on külalistemaja 27 kohaga. Ruumid on renoveeritud, säilitades kõiki ajaloolisi detaile. Endine tuvimaja korrastati 14 kohaga külalistemajaks 2005. aastal. Palmimajas paikneb 100- kohaline konverentsi- ja pidusaal, jääkeldris restoran ja baar kuni sajale külastajale. Vanasse tall- tõllakuuri on paigutatud saun koos peoruumiga kuni 25 inimesele. Ajaloolist sisseseadet saab vaadelda vanas vesiveskis ja töötavas sepikojas. Paisjärvel aerutamise ja jalgrattamatkade kõrval saab ka lihtsalt jalutada maalilises ümbruses. 8 5. Kokkuvõte
paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. Saksamaa kuulsamatest tolle aja ehitistest võib nimetada Belvedere lossi Viinis, losse Würzenburgis , Berliinis, eriti aga uhket peoplatsi, nn Zwingerit Dresdenis. Kiviparketiga peoplatsi ümbritsevad kolmest küljest galeriid, millel kerkivad nurgapaviljonid ja tornikesed. Inglismaal valitses palladianistlik laad. Otseselt Palladio eeskujule tugines Whitehalli lossi pidusaal, rangelt pidulik on kahe läänetorni ja nelitiskupliga Püha Pauli katedraal Londonis. Eestis oli Narva linn tüüpiline Põhja-Euroopa baroki näide, millest on alles ainult restaureeritud raekoda. 18. sajandi alguse Venemaal kutsus Peeter I kunstnikke Läänest ja saatis vene noori välismaale õppima. Uues pealinnas Peterburis käis vilgas ehitustegevus, sinna saabus arhitekte paljudest Euroopa maadest. BARTELOMEO FRANSESCO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee on tuntuim näide
hing ent on virge ja vaba, just nagu taipaks ta seda, mis tuleb talve ja hangede taga. Kolm unesoolot kuuldamatu kooriga Sinu andides, kirerangides, mõttetangides, vaevlevais, kaevlevais, aimlevais, raevlevais vangides elab edasi vabaduse ideaal. Olid ikka, oled ikka, jätkud ikka igal ajastul ja maal. Sügaval su sülelohus malbub iga ülekohus. Oled avaraim ja ahvatlevaim pidusaal. Oled tulihänna raksuv rünnak, suuri varandusi varjav seek, kihutab mu kihku sinu kämmal, mis on loitev loits ja libaleek. Vahel arvan, et ma sain su kätte ja võin lõpuks täita hingekruusi, kuid sa ühe mürgitad mu lätted, et ma avastama peaksin uusi. Ikka murrad sa just siis mu lille, kui ta hakkab maitsma puhkerõõmu, ja ma värisedes kummargille vajun vastu sinu uhket lõõmu, mis on ühteaegu tee ja teetus, kramplik keeldumus ja sundiv kutse.
Tänu millele on mustpeade maja jäänud siiani nii Tallinna, kui ka muu Eesti üheks silmapaistvamaks, rohkete detailidega tuntud renesansliku ehitusstiili näiteks.6 Juba enne mustpeade algatatud ümberehitust 1531-1532. aastal oli kaheruumilisel kaupmeheelamul erinevalt teistest omataolistest eeskoja peale ehitatud suur saal. wUuenduskuuri käigus pikendati ja kõrgendati hoone dornset (köetud eluruum), tänu millele saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Märkimisväärne tänapäeva ehituskunsti jaoks on kindlasti fakt, et hoovi tugev kalle Pühavaimu tänava suunas tingis saali lõunaosale huvitava ehitustehnilise lahenduse: rippkorrusena toetus see kahele faasitud servaga kandekaarele ja kaheksatahulisele kivisambale nende vahel. Tänapäevase väljanägemise sai hoone fassaad alles 1597. aastal, kui
puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis
Palladio loomingulisele pärandile tuginev laad. Palladiaanliku suuna esimeseks viljelejaks oli arhitekt I. Jones ( 1573 - 1652 ), keda võib õigusega pidada inglise arhitektuurikoolkonna rajajaks. Jonesi looming paistab silma puritaanliku rangusega. Kuninglik Villa Greenwichis ( 1635 ) on horisontaalse jaotusega kahekorruseline hoone, mida ilmestavad esimese korruse tagasihoidlik rustika ning terrassi ja katuseääre rahulik balustraad. Suurejoonelise lihtsusega köidab Whitehalli lossi pidusaal ( Banqueting House, 1619 - 22 ) Jonesi laadist said innustust ka teised inglise arhitektid 17,saj. II poolel tõusis juhtivaks ehitusmeistriks C. Wren ( 1632 - 1723 ) kes, saanud koolituse Prantsusmaal, rakendas lisaks Jonesilt saadud impulssidele ka Prantsusmaal kogetut. Wren on tuntud kirikute ehitaja ( ainuüksi Londonis ehitati neid tema projektide järgi 54 ), millest kõige tuntum on Püha Pauli katedraal Londonis (1670 - 1710 ). Võtnud kaudseks eeskujuks
annaabi.ee 
