Mõisted VITIS VINIFERA- METSIK VIINAMARJATAIM PHYLLOXERA- VIINAMARJATÄI BOTRYTIS- VÄÄRISHALLITUS CHATEAU- VEINIMÕIS BORDEAUX`IS CLOS- VEINIMÕIS BURGUNDIAS DOMAINE- VEINIMÕIS HISPAANIAS MIS EN BOUTEILLE- VILLITUD MÕISAS CRU CLASSE- KÕRGEMAD KVALITEETKLASSID CUVEE-SEGATUD VIINAMARJASORTIDEST VEIN VILLAGE- VEINIKÜLA VENDAGE TARDIVE- HILINE VIINAMARJAKORJE RESERVA- TAMMEVAADIS HOITUD MIINIMUN 3-4.A
distilleries in Scotland. http://www.brown-liquor.com/douche-bags-guide-to-tasting-single-malt-scotch/ History Scotch whisky evolved from a Scottish drink called uisge beatha. First Scotch whisky distiller was named John Cor. Whisky production was first taxed in 1644. Two events that helped to increase whisky's popularity: 1) A new whisky production process 2) The Phylloxera bug destroyed wine and cognac production in France. Irn- Bru Scotlands second national drink. First produced in 1901 in the town of Falkirk.
Tsiili veinid on tuntud ka väga hea hinna ja kvalieedisuhte poolest ning samuti hinnatakse kõrgelt Tsiili kvaliteetveine.Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci
sobivad kuldsete ja aromaatsete dessertveinide ( Vendange Tardive) valmistamiseks. Tavaliselt kasvavad viinamarjad Sveitsis 450-800 meetri kõrgusel merepinnast, aga Heida ehk Paien ( prantsuse Savagnin ) kasva isegi 1100 meetri kõrgusel, mis on kõrgemaid veiniaedu Euroopas. Itaaliakeelne Sveits See hõlmab veinipiirkonna Ticino ( 900 hektarit ). Ajalooliselt kasvatati seal Piemonte sorte, nagu Barbera ja Freisa ( punased ) . Pärast Phylloxera`t on katsetatud Ameerika päritolu hübriididega. Teise maailmasõja lõpuks oli Merlot kodunenud, algul toodeti kerget lauaveini, seejärel kolisid sinna aga mõned Ida-Sveitsi inimesed, kes hakkasid harrastama Bordeaux stiilis veinivalmistamist. Praegu toodab see piirkond pehmet ja marjast Merlot`d , mis on ka maailmas tuntud.Tähtsaim kohalik sort on Bondola. Mida juua? 98% Sveitsi veinist joovad sveitlased ise ära. Hinna tõttu ( ka kõige lihtsam talupojavein
2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt mõistliku kvaliteediga kanged veinid, eriti odavat Küprose serrit, ehkki saare parim saadus on vana hea siirupine Commandaria.Oma töös nimetan firmad,kes tootavad Küprose veine. AJALUGU Ajalooliselt on see saar hellenistiliku maailma tähtis osa, kus legendi järgi sündis
Tempranillo (siinse nimega Tinto Fino) annab dramaatilisi, sügavaid ja väljakutsuvaid veine, mis mõjuvad uuenduslikult ja samas rõhutatult nagu Gehry metallpööris Bilbao Guggenheimi muuseumis. Rioja piirkond Rioja piirkond on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond, mis asub kolme Hispaaniat mõjutava kliimatüübivahemerelise, atlantilise ja kontinentaalse kokkupuutepunktis. Rioja esimene kuulsus jääb XIX sajandisse. Pärast seda kui Phylloxera oli Bordeaux` s laastamistöö toime pannud, kolisid paljud veinimeistrid Riojasse. Taas läks Rioja moodi alles 1970ndate tesiel poolel. Investeerijad ja spekulandid olid bordooveini hinnad lootusetult üles kruvinud ja diktaator Franco surm avas huvilistele praktiliselt põhjatu Hispaania veinituru, mille tippveinid olid kättesaadavad mõistliku hinnaga. Sellest ajast tänaseni on Rioja toodang mitmekordistunud. Väga paljud Rioja bodegad on ümber ehitatud viimase kümne aasta jooksul
Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi,
valgeid ja rose veine. Rioja paikneb Põhja-Hispaania keskosas. Rioja piirkond jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: Rioja Alta; Rioja Alavesa ja Rioja Baja Rioja veinivalmistamise traditsioon ulatub 2000 aasta taha. Modernseid veine hakati valmistama aga 19. saj. keskel. Paljud veinikeldrid võtsid kasutusele uudsed veinivalmistamise tehnoloogiad. Riojale sai omaseks veini kääritamine suurtes tammest püttidest ja selle harimine väikestes 225 l tammevaatides (barricas). Kui Phylloxera veinihaigus laastas Põhja-Euroopat alustasid veinikaupmehed uute veinide otsingut. Nad avastasid Rioja veinid ja olid vaimustuses sellisest "kohe saadaval olevast" kvaliteetveinide piirkonnast. Rioja on üks konservatiivsemaid piirkondi Hispaanias ja hoiab tugevalt kinni traditsioonidest seetõttu on Rioja ainus Hispaania D.O.C. (Denominacion de Origen Calificada), mis väljendab selle piirkonna rangemaid reegleid (piiranguid) veinide valmistamisel.
regioonide konjakeid, kusjuures Grande Champagne konjakite osa peab olema üle 50 protsendi Napoleon - konjaki klass, mis on laagerdunud kauem kui VSOP ja vähem kui XO. Puudub ametlik fikseeritud definitsioon. Paradis - koht, kus konjakimaja hoiab oma kõige vanemaid konjakivarusid Part des anges - inglite osa (The Angels Share): nii kutsutakse seda kogust konjakist, mis aurustub laagerdumisprotsessi käigus läbi vaadi seinte (2,5 - 3% aastas) Phylloxera - putukas, mis laastas Charente regiooni viinamarjakasvandused 1870-ndatel aastatel. Viinamarjakasvandused taastati kasutates Ameerika viinamarjapuudega ristatud taimi, mida kasutatakse tänapäevani Rancio - täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse - kvaliteet, mis saavutatakse peale 20-25 aastast konjaki laagerdumist vaadis, tuntakse ka Madeira aroomina (kuivatatud puuviljade ja ürtide segu)
reginoonide konjakeid, kusjuures Grande Champagne konjakite osa peab olema üle 50%. NAPOLEON- konjaki klass, mis on laagerdunud kauem kui VSOP ja vähem kui XO. Puudub ametlik fikseeritud definitsioon. PARADIS- koht, kus konjakimaja hoiab oma kõige vanemaid konjakivarusid. PART DES ANGES- inglite osa ( The Angels Share): nii kutsutakse seda kogust konjakist, mis aurustub laagerdumisprotsessi käigus läbi vaadi seinte (2,5- 3% aastas). PHYLLOXERA- putukas, mis laastas Charente regiooni viinamarjakasvandused 1870-ndatel aastatel. Viinamarjakasvandused taastati kasutades Ameerika viinamarjapuudega ristatud taimi, mida kasutatakse tänapäevani. TROIS ÉTOLIES- kolm tärni: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat). Üha tihedamini kasutatakse selle kohta VS (Very Special) RANCIO- täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse- kvaliteet, mis saavutatakse
annaabi.ee 
