keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna veel lamama, kujutledes, et talle lasti kuul k�htu. Holden j��b siiski l�puks magama ning kohtub hommikul teatris Sallyga, kellele ta r��gib oma raskustest koolis, kuid Sallyt ei huvita see. Holden r��gib, et ta tahaks p�geneda ning Sallyga abielluda ja koos elama hakata, kuid Sallyt hirmutab see ning nad l�hevad t�lli. Holden tahaks minna koju ja r��kida oma nutika �e Phoebega, kuid ta ei taha kohtuda oma vanematega, kartes nende pettumust ja vihastamist. Holden hiilib ikkagi �htul koju, tema �nneks on vanemad ��sel v�ljas ja ta kohtubki vaid Phoebega. Phoebe taipab, et Holden on koolist j�lle v�lja visatud ning saab samuti Holdeni peale vihaseks. Vastuseks Phoebe k�simusele, kelleks Holden saada tahab, �tleb ta, et tahab p��da rukkip�llul m�ngivaid lapsi, et need kuristikku ei kukuks (sellel
Ta läks ,,veritseva haavaga" telefoniputkasse ning tahtis Jane`le helistada. Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le. Peale kõnet läks ta WC-sse, tegi pea märjaks ning istus radiaatorile soenema. WC-s kohtas ta klaverimängijat. Baarist lahkunud läks ta Tsentraalparki vaatama, kas pardid on veel tiigis alles. Pargis läks tal Phoebe`le mõeldud plaat katki. Oma märja pea tõttu kartis ta kopsupõletikku jääda ning ära surra. Ta otsustas koju hiilida ning Phoebega kohtuda. Kahekümne esimene peatükk Kui Holden koju jõudis hiilis ta vaikselt Phoebe tuppa, kuid teda olnud seal. Holdenile meenus, et õele meeldis magada D.B. toas, kui venda kodus ei olnud. Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kahekümne teine peatükk Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust
Ta läks ,,veritseva haavaga" telefoniputkasse ning tahtis Jane`le helistada. Tegelikult helistas ta hoopis Sally`le. Peale kõnet läks ta WC-sse, tegi pea märjaks ning istus radiaatorile soenema. WC-s kohtas ta klaverimängijat. Baarist lahkunud läks ta Tsentraalparki vaatama, kas pardid on veel tiigis alles. Pargis läks tal Phoebe`le mõeldud plaat katki. Oma märja pea tõttu kartis ta kopsupõletikku jääda ning ära surra. Ta otsustas koju hiilida ning Phoebega kohtuda. Kui Holden koju jõudis hiilis ta vaikselt Phoebe tuppa, kuid teda olnud seal. Holdenile meenus, et õele meeldis magada D.B. toas, kui venda kodus ei olnud. Holden hiilis venna tuppa ning kohtaski Phoebe`t. Ta andis õele plaadi tükid. Phoebe sai peagi aru, et Holden on koolist välja visatud. Holden käis elutoas ning võttis endale sigareid. Kui ta Phoebe juurde tagasi tuli jätkasid nad vestlust. Holden seletas, miks talle Pencley kool ei meeldinud
väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega pole tal head suhted, sest ta kukub pidevalt koolist välja ning isa ja ema ei ole rahul sellega, samas aga kellegi vanemad poleks. Holdenil on väga soojad suhted oma venna D.B.-ga ning õe Phoebega, neid ta austab ning armastab kõige rohkem. Ta arvab, et D.B. On väga andekas, kuid muus selle ande maha, minnes Hollywoodi. Oma vennaga ta ei suhtle palju, sest nad on väga kaudseks jäänud. Phoebe, kes on oma vanuse kohta väga tark ja taibukas, on Holdeni suur jutukaaslane. Pencey'st välja kukkudes, igatses Caulfield kõige rohkem jutuajamisi oma väikese õe Phoebega. Lõpuks ta jõudiski koju ning palus Phoebelt abi ning raha, mille ta ka sai. Ta õde on äärmiselt abivalmis ning
prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma tüdruksõbrale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja taskaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Salyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.
Holdeni iseloomustus. Holden Caufield on New Yorgis elav 17 aastane ameeriklane. Holden on kõhn, pikk kasvu ja siilipeaga elava fantaasiaga poiss. Poiss ise nimetab end ateistiks. Ta on pärit korralikust perest. Ta elab koos koduperenaisest ema, advokaadist isa ja väikese õe Phoebega. Üle kõige maailmas armastab ta oma väikest õde. Läbisaamine vanematega ei ole väga hea. Samuti on tal suur vend D.B, kes on kirjanik ja temast 2 aastat noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest
masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma vanale tuttavale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega. Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Ta pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et
mingisugust vaba inimese tunnet. Holdenil oli suur kiindumus laste vastu, talle meeldis neid kaitsata, ta ei tahtnud, et lapsed rikuksid enda maailma roppude sõnadega täpselt nii, et lapsed kasvaksid suureks, ja näeks mida elul on pakkuda täiskasvanule. Arvatavasti Holden tänu sellele ei tahtnutki saada täiskasvanuks. Tal oli endal õde Phoebe kellega ta sai kõige paremini läbi, talle meeldis, et Phoebega sai räägida täiskasvanulikult ja et Phoebe oli väga arenenud mõttemaailmaga. Eriti meeldis talle temaga tantsida, sest tema arvates oli Phoebe inimene kes tantsib kõige paremini. Suur kiindumus oli ka Holdenil muuseumide vastu, kuna seal olid kõik asjad alati ühekoha peal, ega muutunud kunagi midagi eriti. Holden vihkas täiskasvanuid kuna need ei võtnud teda kuulda, kui tal olid probleemid, arvatavasti ei saanud ta ka oma isaga läbi ja sellepärast tundis ta end üksildaselt.
Holdenil polnud kuhugi ööseks minna ja ta otsustas helistada oma vanale õpetajale mr Antonilinile. Sinna läks ta ka oma ööd veetma, mis kahjuks lühikeseks jäi, kuna poole une pealt ärkas Holden üles ja mr Antonini silitas kahtlaselt tema pead. Holden jooksis kiiresti minema ja veetis ülejäänud öö Keskvaksali ooteruumi pingil. Linna peal jalutades tuli noormehel mõte linnast ära minna ja mitte kunagi tagasi tulla, enne ära minekut tahtis ta Phoebega rääkida. Holden jättis õe kooli teate, et soovib temaga kohtuda. Kui see aeg on kätte jõudnud ilmub Phoebe kohale oma suure kohvriga ja teatab, et tahab koos Holdeniga ära sõita. Holden muidugi keeldub, ta paneb kohvrid hoiuruumi, et need hiljem kätte saaks. Phoebe solvub ja ei räägi oma vennaga. Nad jõuvad loomaaia juurde ja Holden laseb Phoebel seal karuselliga sõita, Phoebe pahameel on kadunud. Kadunud on ka Holdeni soov ära minna, ta tunneb end õnnelikult.
Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem
ja pani taskusse. Ta hiilis vaikselt koju ning äratas Phoebe. Vanemad olid läinud külla ning nad said rahus rääkida. Holden laenas õelt natukene raha, sest tal endal polnud enam midagi alles. Kuigi Holden eitas, et ta koolist välja visati, sai õde sellest kohe aru. Ta seletas, miks talle Pencey kool ei meeldinud. Phoebe arvas, et Holdenile ei meeldi mitteükski asi ning lasi tal nimetada kümme asja, mis talle meeldivad. Pika mõtlemise peale nimetas Holden Allie, Phoebega jutuajamise, asjade üle järele mõtlemise ja oma ideaalseks tööks pidas ta rukkipõllul oleval kuristiku lähedal mängivate laste püüdmist, et nad kuristikku ei kukuks. Holden kinkis talle ka plaadi tükid. Hiljem helistas ta vanale inglise keele õpetajale ning too kutsus poisi külla. Öösel ärkas Holden äkki ning nägi, et õpetaja silitab ta pead. Tal hakkas hirm ning leiutas ettekäände, et peab minema jaamast kotid ära tooma. Ta magas ooteruumi pingil
peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega võrreldes näib Holdeni ebapiisav emotsionaalne küpsus pigem lolluse kui karismaatilisusena. Tänu Phoebele näib Holdeni vaade lapsepõlvest ning lastest, kes hullavad rukkipõllul idealiseeritud fantaasiana. Phoebe on laps, Holdenist kuus aastat noorem, kuid oma vaadete ja arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest. Kuigi ta seda kunagi sõnaselgelt ei ütle, paistab Phoebe aru saavat, et Holdeni kibestumus
surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega. Mulle tundub, et see rumal tunne on mingi muu tunne, mida ta ei oska seletada, ehk on see seotud tema venna kaotamisega. - "Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. See on palju huvitavam." lk. 157 Tihti on jutt palju huvitavam ja idee palju parem, kui mõte läheb uitama. Kui sa ümbritsed oma mõttemaailma aiaga, siis sa ei saagi häid ideid, millest tuleksid imelised teod. Sa justkui kardaksid midagi.
surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega. Mulle tundub, et see rumal tunne on mingi muu tunne, mida ta ei oska seletada, ehk on see seotud tema venna kaotamisega. - "Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. See on palju huvitavam." lk. 157 Tihti on jutt palju huvitavam ja idee palju parem, kui mõte läheb uitama. Kui sa ümbritsed oma mõttemaailma aiaga, siis sa ei saagi häid ideid, millest tuleksid imelised teod. Sa justkui kardaksid midagi.
ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Peale konflikte ühiselamus otsustab Holden koolist omapäi lahkuda, nind ta sõidab rongiga New Yorki, võtab sealses hotellis toa ja mõtiskleb selle üle, kellega tuttavatest ta ühendust võtta võiks. Leiavad asset konfliktid hotellitöötajaga prostituudile tasumise asjus. Kuna Holden on juba väga kaugele omapäi läinud, ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata. Samas on tal soov kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja taskaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Holden kutsub Saly kohtama, nad lähevad teatrisse ja sealt uisutama, kus poiss pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, mille peale Holden ennast purju joob.
Ei mingit muutust. Kui miski oli muutunud, siis olid see s i n a i s e. (lk 107) Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule. (lk 108) Holden ei tea täpselt, kes ta on ja kuhu kuulub või mis talle oleks sobiks, nii on ta eneseleidmise segaduses ja sooviks jääda selleks, kes ja kus ta praegu on. Kuid poisikesepõlv on möödas, täiskasvanu veel ei ole. Meeleldi oleks ta tagasi lapsepõlves koos venna Allie ja õeraasu Phoebega, siis ei ähvardaks veel oht saada suureks ja vajadus leida oma koht maailma halluses. Samas tahaks ta olla juba täiskasvanu, et teda vanemaks peetaks ja seeläbi tõsisemalt võetaks, näiteks kutsub ta sõpru-tuttavaid ,,lapsukesteks", püüdes neist üle olla, baarides aga valetab end vanemaks, et teda tõsiselt võetaks. Ta on pooleldi laps ja pooleldi täiskasvanu, kes hindab inimese sisemaailma ja tundeid, kuid kogedes koolis ja ühiskonnas ainult silmakirjalikkust ja
prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma tüdruksõbrale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.
Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval, sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses
vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab. Järgmisel hommikul helistab Holden oma tüdruksõbrale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja taskaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Salyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.
annaabi.ee 
