24. Mulla aktiivne happesus. põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- (hüdroksiidioon) hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi: pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on madalam kui pHH2O väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. pHKCl ja mulla reaktsiooni vaheline jaotus: pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 -tugevalt happeline 4,6...5,5- mõõdukalt happeline 5,6...6,5 -nõrgalt happeline 6,6...7,2- neutraalne üle 7,2- leeliseline 25. Mulla asendushappesus. Tähistus on H5,6. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta.
Neeldunud anioonid mullas: H2PO4 HPO4 PO4 SO4 HCO3 CO3 vähem Cl- jaNO3 Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet.
Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus – moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid ehk saab
Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm - pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline •5,6…6,5 – nõrgalt happeline •6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid- Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused 25
Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. Küllastusaste (V)- arv mis näitab, mittu % neelemismah. moodustavad neeldunud alused. HAPPESUS NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) AKTIIVNE hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus.
ning mulla reaktsioon muutub happelisemaks. pH väärtus < 4,5 — tugevasti happeline mullad vajavad lupjamist 4,6 ... 5,5 — mõõdukalt happeline 5,6 ... 6,5 — nõrgalt happeline mullad ei vaja lupjamist 6,6 ... 7,2 — neutraalne > 7,2 — leeliseline pH määratakse kas mulla vesileotisest (pHH2O) või 1N KCl leotisest (pHKCl). Need näitajad ei lange kokku, sest kaaliumioonid tõrjuvad ka osa mulla kolloididel olevatest vesinikioonidest lahusesse, suurendades sel teel mullaleotise happesust. Meil Eestis määratakse pH tavaliselt KCl leotisest, sest see näitaja on tunduvalt stabiilsem ega allu suve jooksul mullas toimuvatele suurtele muutustele. Soomes ja ka paljudes teistes maades määratakse mulla pH-d tavaliselt
Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi. pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. pHKCl ja mulla reaktsiooni vaheline jaotus: pHKCl Mulla reaktsioon kuni 4,5 tugevalt happeline
Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1)mulla asendushappesus moodust
1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni. Happelise reaktsiooni korral on ülekaalus H+, neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH- hulk võrdne ja pH=7. Vesinikioonide kontsentratsiooni tähistatakse pH. Arvuline väärtus näitab vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivset kümnendlogarotmi. pH=-log [H+] Mulla pH määratakse kas vesileotisest (pHH2O) või tavaliselt 1 N KCl leotisest (pHKCl). Samast mullast määratud pHKCl arvuline väärtus on 0,4...1 ühiku võrra madalam kui pHH2O.väärtus. Kui pHKCl on 5,1, siis pHH2O on ca. 6. Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. 34. Mulla asendushappesus. 2) Potentsiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H+ ja Al+3 ioonidest. Nimetatakse ka mulla tahke faasi happesuseks
1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust. Mulla happesus NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb: 1) aktiivne hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1 pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) Potensiaalne hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H
Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja arvutada lubjatarvet 2
tagajärjel raskestilahustuvateks – fosfor • Bioloogiline neeldumine – toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt Mulla happesus, happeliste muldade lupjamine Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid. pH – vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm pHKCl, pHH2O, pHCaCl2 Muldade jaotus pHKCl alusel: • <4,5 – tugevalt happeline • 4,6…5,5 – mõõdukalt happeline • 5,6…6,5 – nõrgalt happeline • 6,6…7,2 – neutraalne • >7,2 – leeliseline Potentsiaalse happesuse põhjustavad mulla kolloididele neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid • Hüdrolüütiline happesus (H8,2). • Asendushappesus (H5,6). Happelisi muldi tuleb lubjata süstemaatiliselt 4-7 aasta järel. Mulla happesust suurendavad
küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda põhjustavad mullakolloididel neeldunud vesinikioonid. Jaguneb kaheks: 1. mulla asendushappesus - moodust. KCl poolt välja tõrjutavad vesinikioonid saab välja
Puhverduse etalon on pestud mereliiv. MULLA HAPPESUS Vesinik ja alumiiniumioonide oelmasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. pH määratakse kahel viisil. Ühel juhul lisatakse mullale destileeritud vett ja mõdetakse pH meetriga tulemus, tulemusele lisatakse alati juurde, et see on vees määratud (pHH2O), aga see tulemus muutub kiiresti. Teine võimalus on määrata pH kaaliumkloriidis, millisel puhul tulemus on tavaliselt ühe ühiku võrra väiksem, kui vee testi puhul. Aktiivse happesuse korral mõõdetakse vabade mullalahuses olevate vesinikioonide hulka. Seega tinglikult võime nimetada seda mulla lahuse happesuseks. Kasutatakse ka universaalindikaatoreid pH määramiseks. pH skaala mõõdetuna kaaliumkloriidis on mulla puhul teistsugune kui keemisa:
annaabi.ee 
