Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil. Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust. Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta. Pärast töö lõpetamist tuleb plaat või joonlaud hoolikalt petrooleumiga pesta, kuivatada, määrida masinaõliga, katta paberiga ja asetada peale kate. Enne kaabitsemist puhastatakse pind mustusest, pestakse petrooleumiga ja kuivatatakse. Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on kulunud ühe meetri kohta rohkem kui 0,5 mm, siis tuleb enne kaabitsemist hööveldada või freesida. Pind on kaabitsemiseks ettevalmistatud, kui lekaaljoonlaua ja detaili vahele jääb ühtlane pilu, mitte üle 0,05...0,06 mm
Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on kaks tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis. Tiivikut saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni tõnga märgini uuritava kütusega, mille temperatuur on 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse peasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga eelnevalt niisutades; leek reguleeritakse ligikaudu kerakujuliseks. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temperatuur tõuseks kiirusega 5...6 K/min Süttumistemperatuurist 17K võrra madalam temperatuuri juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temperatuuri tõustes iga 2 K järel vedrukäepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajub sisse.
Tiivikud saab pöörlema panna painduva võlli abil käsitsi või elektrimootoriga. Tiivikute pöörlemiskiirus peab olema 45...75 pööret minutis. Töö käik Uurimiseks võetakse veevaba naftasaadus. Puhas, eelnevalt bensiiniga loputatud ja kuivatatud mahuti täidetakse kuni rõnga märgini uuritava kütusega, mille temp. On 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse pesasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga niisutades. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temp. Algul tõuseks kiirusega 5...6 K/min, seejärel aga, kui temp on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min. Kogu kuumutsaja jooksul segatakse kütust, pöörates segistit sagedusega 1 pööre sekundis. Süttimistemp.-ist 17K võrra madalama temp.-i juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temp.-i tõustes iga 2K järel vedru käepideme nuppu, millega
· Muttide peletamiseks on saadaval ka vänge lõhnaga Detia kuulid, mis iga poole meetri järel maasse kaevatult moodustavad läbimatu tõkke. · Veel võib mutte kiusata õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste, bensiiniga immutatud kaltsude ning muu sellise urgudesse toppimisega. · Muttide füüsiliseks hävitamiseks on soovitav appi võtta koer ja voolikust nende käigud vett täis lasta. · Kevadel ja sügisel võib asetada mutiurgu petrooleumiga niisutatud väävlit, süüdata see põlema ning pärast urg kinni tallata · Lõksuga püüdmisel tuleb see kõrvaliste lõhnade eemaldamiseks kallata üle keeva veega . · Mutijahiga ei maksa aga liiga hoogu minna ning kus võimalik, seal tuleks kasutada ikka peletavaid vahendeid. On ju mutil looduses kindel koht. Las ta siis toimetab seal, kus ta meid ei sega! TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
TERASLEHTEDE AJUTINE KINNITUS VERTIKAALÕMBLUS HORISONTAALÕMBLUS Lehed, vööd ja plokid ühendatakse omavahel tavaliselt AUTOMAATKEEVITUSEGA. KEEVISÕMBLUSE KVALITEEDI KONTROLL Keevisõmbluste kvaliteeti kontrollitakse: RÖNTGENIGA, magnethoidikuga läbivalgusti ja fotofilm - tühikute kohal tekivad tumedad laigud; ULTRAHELIGA, generaatori kiir peegeldub erinevalt metallilt ja tühikult; Suure läbitungimisvõimega PETROOLEUMIGA määritakse õmblus ühelt poolt, teiselt poolt KRIIDIEMULSIOONIGA; millel tekivad läbiimbumise korral 4 - 8 tunni pärast kollased plekid; Ühelt poolt juurdepääsetavate õmbluste puhul, pumbatakse põhja alla AMMONIAAKGAASI, õmblused määritakse pealt FENOOLFTALEIINI lahusega. Kui gaas imbub läbi, muutub õmblus mustjaspruuniks. 3. MONTAAŽITÖÖD
puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavalinevalge šellak on liiga pehme, võid osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Kui valge šellak on üle kahe aasta seisnud, ei tarvitse see enam korralikul kõveneda. LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS Šellak sisaldab vähesel määral vaha, mis alkoholi ei lahustu. Just vaha annab valgele šellakile tema piimja värvuse; teist tüüpi šellakitest sadestub ta aja jooksul välja. Valget šellakit pestakse petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub. Nii saadakse viimistlusmaterjal, mis jätab peaaegu täiesti läbipistva kihi ega muuda puidu loomulikku värvust. Ka läbipaistva šellaki eluiga on umbes kaks aastat. KOOLANE ŠELLAK Kollase šellakiga katmisel saadakse ülikvaliteetne viimistlus. Kuigi suurem osa valmispoltuuridest on tehtud kvaliteetsetest šellakihelvestest, leidub ka tootjaid, kes kasutavad traditsioonilisi käsitsi toodetud šellakinööpe. Kollane šellak, millest on vaha eemaldatud, nn
mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja müüs auto maha, kuid uus omanik ei osanud seda kasutada ja müüs 1905
temperatuuril, nagu oli ette nähtud, praktiliselt ei saa. Võib ainult katsetada põlemist püsival rõhul, kuid ka see nõuab palju tööd, sest juba esimese plahvatuse ajal rõhk tõusis järsult. Peale esimest ebaõnnestunud mootorit ehitas Diesel teise, mis võis juba iseseisvalt töötada, ja lõpuks kolmanda, mida võis juba koormata. 1898.a. suvel demonstreeriti Müncheni jõumasinate näitusel juba mitut diiselmootorit, nagu neid nimetama hakati. Need mootorid töötasid petrooleumiga, mida pritsiti silindrisse erilises kompressoris kokkusurutud õhujoa abil. Selgus, et diiselmootorite kasutegur on suurem kui gaasi- ja bensiinimootoritel, mis töötavad madala surve ja sädesüütega. Niisiis oli see mootor ikkagi ,,ratsionaalne". Diiselmootoritest oli nüüd huvitatud kogu maailm (8, lk 133-138; vt lisa 12.). Taastuvad energiaallikad Maailm seisab silmitsi ülerahvastumisega. Puudu jääb naftast, toidust ja energiast. Nafta tootmine
lõiketöödeldavus, Selleks kaetakse metalli üks pool survetöödeldavus. kriitvärviga; peale värvi kuivamist niisutatakse teist 6. Mittepurustavad katsed, skeemid poolt petrooleumiga. kõvaduse määramise meetodid, - radiograafiameetodid, 7. Purustavad katsed, skeemid - ultrahelimeetodid, - magnetmeetodid, Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või - kapillaarmeetodid, selle materjalist valmistatud (valatud,pressitud,
puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavaline valge šellak on liiga pehme, võib osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Üle 2 a seisnud valge šellak ei pruugi korralikult kõveneda. Läbipistev viimistlus Šellak sisaldab vähesel määral vaha (ei lahustu alkoholis), mis annab valgele šellakile piimja värvuse, (teist tüüpi šellakitest sadestub aja jooksul välja). Valget šellakit pestakse 9 petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub. Nii saadakse viimistlus-materjal, mis jätab peaaegu täiesti läbipistva kihi ega muuda puidu loomulikku värvust. Läbipaistva šellaki eluiga on u 2 aastat. Kollase šellakiga katmisel saadakse väga kvaliteetne viimistlus. Suurem osa valmis-polituuridest on tehtud kvaliteetsetest šellakhelvestest, kuid kasutatakse ka traditsioonilisi käsitsi toodetud šellaknööpe.
143 Kontrollriistad: a plaadid; b joonlaud; c nurkjoonlaud; d kontrollimine võllide ja nihikuga joon. 144 Kontrollimisel ei tohi detaili suruda liiga kõvasti plaadi vastu; enamikel juhtudel piisab selleks detaili omakaalust. Detail tuleb asetada plaadile või plaat detailile ettevaatlikult, ilma löökideta. Pärast töö lõpetamist tuleb plaat või joonlaud hoolikalt petrooleumiga pesta, kuivatada, määrida masinaõliga, katta paberiga ja asetada peale kate. Enne kaabitsemist puhastatakse pind mustusest, pestakse petrooleumiga ja kuivatatakse. Järgnevalt määratakse kontrolljoonlaua ja lehtkaliibri abil pinna kulumise määr. Kui pind on kulunud ühe meetri kohta rohkem kui 0,5 mm, siis tuleb enne kaabitsemist hööveldada või freesida. Pind on kaabitsemiseks ettevalmistatud, kui lekaaljoonlaua ja detaili vahele jääb ühtlane pilu, mitte üle 0,05...0,06 mm
Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda FilmSele 1.13. Radiograafiakatse kapillaarjõudude toimel materjali defektidesse. See on vanemaid ja lihtsamaid MPK meetodeid, mis lubab leida kuni 1 µm läbimõõduga poore või pragu- sid. Selleks kaetakse metalli üks pool kriitvärviga; Ultraheli- Tühik peale värvi kuivamist niisutatakse teist poolt sond petrooleumiga. Kui metallis on läbivaid poore, siis tekib värvitud küljele rasvaplekk. Sisemisi isoleeritud defekte selle meetodiga avastada ei saa. Samas on meetod väga tundlik. Materjal Pöörisvoolukatse Pöörisvoolumeetod põhineb eset läbiva elektrivoolu toimel tekkiva pöörisvoolu mõõtmisel. Elektrilised Pind Taust parameetrid sõltuvad metallist
. 200 °C kätele või muudele katmata kehaosadele, tuleb neid kõhe (transmissiooniõlidel 95 ... 180 °C). pesta vee ja seebiga. Riietesse imbunud bensiin kõrvalda- Õlis ei tohi olla mehaanilisi lisandeid (liivateri, tolmu, takse sealt tuulutamisega vabas õhus. Etüülitud bensiiniga metallipuru jms.) ja vett. Esimesed kriimustavad detaile kokku puutunud masinaosi pestakse enne remontimist ja kiirendavad kulumist. Vesi tekitab detailidel korrosiooni petrooleumiga. Garaazipõrandale sattunud etüülitud ben- ja õli vahustub, mistõttu katab hõõrduvaid pindu hälve-: siini saab kahjutuks teha diklooramiini 1,5%-se lahusega mini. Mehaanilisi lisandeid saab avastada ja kõrvaldada etüülimata bensiinis või kloorlubjaga, millele on lisatud setitamisega, vett -- õli kuumutamisega (vee olemasoki 3 . . . 5 osa vett. Makku sattunud mürgise bensiini saab suu- näitab praksumine ja vahutamine kuumutamisel).