Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Peterson ja Faehlmann - sarnased materjalid

faehlmann, peterson, evad, ramm, petersoni, toloogia, faehlmanni, pastoraal, kristjan, piibu, itis, teaduskonda, koolihariduse, valt, jutte, koit, keetmine, muistendid, uurimist, hinev, humoristliku, lori, karjase, kestas, riiga, jalgsi, eksamit, koolip, keeleks, rosen, friedrich, motiive, kujulised, vaimseks, rand, lauseehitus, vabav
thumbnail
6
doc

"Kristjan Jaak Peterson"

TURBA GÜMNAASIUM Liisa Rebane KRISTJAN JAAK PETERSON Referaat Ellamaa, 2010 Sisukord 1. Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg.............................................................3 2. K. J. Petersoni luulet..............................................................................4 3. Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma.....................5 Kristian Jaak Peterson Päritolu, lapsepõlv ja kooliaeg 19. sajandi alguses huvitusid baltisaksa estofiilid eestlaste saatusest pärisorjusest vabanemisel. Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri

Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Essee Kristjan Jaak Petersoni oodi „Laulja“ kohta

Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Laulja" ,,Laulja" räägib meile loo isamaast Eestist, meie ilusast loodusest ja meie rahvast. Kristjan Jaak Peterson nimetas ja pidaski ennast maarahva laulikuks, ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. ,,Lauljaga" üritab ta anda märku eesti keele olemasolust ja seab keele esikohale. Kuigi Peterson peitis vihjed luuletustesse, üritas ta siiski õhutada maarahvast üles, võitlema oma maa, keele ja soo eest. Võitlus oma keele ja maa nimel algas juba siis kui Jaak oli pisikene poiss, külastades esimest korda oma isamaad, vaadates kõrgeid kuuselatvu. Kõik need pikad jalutuskäigud Tartust, Riiga ja Riiast Tartu, lähendasid Petersoni oma isamaaga. Peterson pidi tegema otsuse, kuhu maailma ta kuulub, kas talupojamaailma või tõeotsingute - ja teadusemaailma

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Lühikokkuvõte Kristjan Jaak Petersonist

21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta nimetas end maarahva laulikuks. Enamik ta luuletusi trükiti välja alles 100-aastat päras tema surma. Ta luuletustel oli kindel sisu, mis viitas sellele, et tal oli kindel usk eesti rahva ja eesti keele tulevikku. Tema tuntuimad luuletused on ,,Kuu", ,,Laul" ja ,,Laulja". Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil, tähistatakse emakeelepäeva.

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Slaidesitlus: Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus

1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär ­ kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen!

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Faehlmann, Kreutzwald ja Peterson

Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kristian Jaak Peterson

Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kristjan Jaak Peterson

.......................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulik­Kristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt

Kirjandus
202 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kristjan Jaak Peterson

Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis(värsivihik), kusjuures saksakeelsel kultuuriajastul polnud siinmail maarahva keeles luuletuste kirjutamine tavaline nähtus

Kirjandus
194 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Haritud eestlane, kes ei häbenenud talupoeglikku eesti päritolu ja kandis musta mulgi kuube. Kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Kes oli see suur mees? Mille poolest sai ta kuulsaks? See mees oli Kristjan Jaak Peterson, kes sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta elutee polnud pikk ning ei ole tema kohta palju teada. Juba gümnaasiumis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Peale gümnaasiumi lõpetamist asus ta edasi õppima Taru Ülikooli usuteaduskonda. Teda küll toetas rahaliselt Riia kõrg vaimulik Karl Gottlob Sonntag, kuid siiski jäi tal see kool lõpetamata. Pärast üliõpilaselu tuli ta tagasi Riiga, kus tegutses õpetajana. Ta soov oli küll välismaal õpinguid jätkata,

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte

Kirjandus
161 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Kristjan Jaak Petersoni elulugu

sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood ­ pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal ­ maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ­ ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev Tähistatakse 14. märtsil 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Emakeelepäev sai riiklikuks pühaks 1999. aastal Kristjan Jaak Petersonile

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kristjan-Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sünidis 14. märtsil 1801 ja suri 4. augustil 1822. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica", täiendas tõlkeid erinevates raamatutes jpm. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika.Ta näitas, et eesti keel kõlbab luuleks sama hästi, kui mis tahes muu keel

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kristjan Jaak Peterson

ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me pole keegi. Ta uskus, et inimese vaim on surematu ja igavene, mis jätab maise keha hauda

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kirjanduse lätteil kokkuvõte kontrolltööks

täiustada vana kirjaviisi. Ta tõi eesti tähestikku õ-tähe. O.W. Masing proovis oma võimeid ka värsisepana: valm ,,Päts" Valm - õpetliku sisuga mõistuluuletus või ­ jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. Valmides naeruvääristatakse inimeste ning ühiskonna pahesid. Valm koosneb tavaliselt kahest osast. esimeses esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. FAEHLMANN 1798-1850 Friedrich Robert Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kristjan Jaak Petersonist kirjand

Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega. Ta ilmutas silmatorkavat iseseisvust oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotluses

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare –

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell. Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Panteism- filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (1801 -1822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". Personifikatsioon - on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule.

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti kirjanduse algus/ ärkamisaegne Eesti

1.Eestiaineline kirjandus; 2. Eesti vanad kroonikad - Henriku kroonika, Taani hindamisraamat, Liivimaa uuem ja vanem riimkroonika, Russowi kroonika. Ilmumisaeg, tähtsus, mida sealt lugeda saab. 3. Mis on kroonika- defineeri ja too näiteid. 4. Masing koolikirjaniku, ajakirjaniku ja keelemehena. 5. Vanim eestikeelne raamat. 6. eestikeelne Piibel - ilmumisaasta, tõlkija, tähtsus. 7. Eestikeelse kirjasõna algus. 8. K. J. Petersoni looming. 9.Ood, pastoraal. 10. Rahvusliku ärkamisaja eeldused, tekkimine. 11. Rahvusliku ärkamisaja üritused. Tea aastaarve! 12. Rahvusliku ärkamisaja kirjanikud Faehlmann, Kreutzwald (vaata eelmise kursuse materjalidest), nende teened. Bornhöhe. 13.Rahvusliku ärkamisaja tegelased Jannsen, Jakobson, Hurt, nende tegevus ja teened. 14. Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel. 15.Rahvusliku ärkamisaja luuletajad (välja arvatud Koidula). Oska nimetada vähemalt 3 pluss nende looming. 16. L. Koidula looming. 17

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule, keel, luuletused, kirjanduse käsitlused jne = 20 vihikut. Kirjutised pea kogu keeleõpetuse kohta, leksikaalsed materjalid. Astus välja ühtse põhjaeestilise kirjakeele kasutuselevõtu eest. Säilitas käsikirju (nt Petersoni luuletused, mida ei avaldatud). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

saanud enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine

Kirjandus
475 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti kirjanikud

Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott ­ inimene kes oskab palju keeli · Ood ­ ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal ­ karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES ­ Õpetatud Eesti Seltsi ­ sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond ­ estofiilid · Kogus rahvaluulet

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

enam leppida senise saksapärase keele ega üleoleva manitseva kirjavaraga. Koondades oma tähelepanu rahvavalgustuslikule lektüürile, pani Masing tugeva aluse eesti populaarteaduslikule kirjandusele ning andis välja esimest sisukat ajalehte. Oma sõnavararikka ning rahvapärase stiiliga kujunes Masing kõige tähelepandavamaks eesti rahvuskeele ettevalmistajaks. Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? Õpetatud Eesti Selts on vanima Eesti teadusseltsina (asutatud 18. jaanuaril 1838, suletud 1950 ja taastatud 1988) eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

Kirjandus
99 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
18
docx

EKA I

Valgustus ­ ratsionalistlik uusaja filosoofia, mille põhiideeks on mõistus. Usk, et teadmiste levitamise kaudu on võimalik ühiskonda muuta, selle korraldust parandada. Kirjandus peab levitama vaimuvalgust. Humanistlikud ideed. Vormilt nõutakse selgust, reeglipära, harmooniat. · Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? 18. sajandi II poolel. · Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. O. W. Masing, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen... Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Willmanni ,,Juttud ja teggud" - Õpetlikud ja moraliseerivad lühijutud, õpetused mesilaste pidamiseks, sentimentaalne cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Konspekt kirjandusest

räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans.  Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted:  Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras.  Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat.  Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile.  Pastoraal – karjuselaul.  Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod.  Allegooria – mõistujutt.  Komöödia – maljamäng.  Situatsioonikoomika – naljakas olukord.  Novelett – lühinovell.  Ekspositsioon – teose sissejuhatus  Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu.  Dispositsioon – teose arndus  Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt

Kirjandus
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun