venelasi lollideks. ,,Soomlased on lollid. Lätlased on lollid. ...Sakslased on lollid. Venelased on lollid". Runnel on käsitlenud inimsuhteid luuletustes ,,Sõbra naine" ja ,,Visa". Esimese luuletuses peab ta oluliseks ,,aga siiski kõige parem asi on su omaenda pesuehtne pruut". Teises luuletuses kirjeldab täiskasvanu mehe abitust ,, Isa on visa, ta lutsib veel nisa, kuigi on küllaltki vana." Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Epiteedid: ,,..
. · Juhtimine : Internaal:(eestvedava, autoriteetse juhtimisstiili). Eksternaalsed käsu korras juhtijad (autoritaarne) Alkoholismi kontrollikese, abielu kontrollikese Töösse suhtumine Töödikud (workaholic): energilised, aktiivsed, tegusad. Kogu energia suunanud töösse või näiliselt töösse.eelistavad tööd puhkusele, alati valmis töötama. Sageli pole endas kindlad, vb peaks veel rohkem töötama. Töödiku tüübid W.Oates: · pesuehtne läbi ja lõhki töödik. Kõrged nõuded tööle, peab olema hästi tehtud. Lollisust, lohakust ei salli. Ülekohustunud. Ise head tegijad. Teevad ise palju ja teevad ise ka. · pööratav siis, kui saab kasu (raha, prestiiz) · situatsiooniline pingutus sõltub, kas organisatsioonile on vaja. Kui kriitiline aeg. · Pseudo paistab töödikuna, tegelikult ei hooli väärtustest, mis on omane töödikule. Emotsionaalselt pole oluline.
Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav vs tehinguline) Otsene, kaudne ja vahendav mõju Edu põhjuste omistamine Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Stabiilne Ebastabiilne Sisemised põhjused Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne Soovitused Protestantlik tööeetika Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis Kujunemine kultuuriline surve, sh kodune kasvatus Seostuvad omadused Internaalsus (seesmine kontrollikese) Konservatiivsus Individualistlikud uskumused Raha suurem väärtustamine
külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas Dunjast halvasti arvama blablabla noor tsikk sebib abielumeest blablabla, mis kõik viis Dunja maine rohkele allakäimisele ning põhjustas Svidrigailovi naise, Marfa, viha Dunja vastu
TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Edu põhjuste omistamine · Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Välised põhjused:Ülesande raskus Vedamine Sisemised:Võimed Pingutus Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese · Toimetulek · sh kohanemine · tervis · ametialane Karjäär Juhtimine · Stiilid · Otsene, kaudne ja vahendav mõju Töödikud (workaholics) · Töödiku omadused · Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne · Soovitused Protestantlik tööeetika Pühendumine (job involvement &organisational commitment) · Emotsionaalne (afektiivne) · Normatiivne · Alalhoidlik -nvesteeringud -alternatiivid · Organisatsioonipoolne toetus -vastastikkus -vabatahtlikkus · Õiglus organisatsioonis jaotamise õiglus protseduuride õiglus (strukturaalne ja interpersonaalne)
kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses. Nt Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" - Esmeralda, kes on "mustalne" ja kes tõmmu, mis oli iluideaali vastand, Quosimodo ja Notre Dame - võitles selle ehitise eest. Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid. Teos vallandas buumi - tekkis rida autoreid, milles sünnivad gooti süzeed. Ajapikku lisandub ka kuri munk või nunn, nt Hoffmanni romaanis "Kuradi elliksiirid". Gooti kliseed Lutsu "Kevades" Tootsi kaudu. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poe'ga. - kunstiline püüdlus luua olukord, et hakkaks jube - gootikast tehtud
Välised põhjused- ülesande raskus. Stabiilne- jäävadki raskeks. Ebastabiilne- vedamine. Kas on õnne või ei ole. See ei sõltu minust, kas veab või mitte. Töödikud/ tööhoolikud Töödiku omadused: org poolt vaadatuna tänuväärne personal, energilised, hästiliikuvad, tööst haaratud, võistlevad omavahel, et paremini teha. Vähem hea- ebakindlad, endas kahtlevad- kas teevad piisavad. Eelistavad tööd puhkusele. Täidavad tööga kogu aja. Oates: „Pesuehtne“- läbi ja lõhki töösõltlane. Endale kõrged nõudmised, teistele kõrged nõudmised. Hindab, et tee oleks väga hästi tehtud. Teiselt poolt mittetolerantne ebakompetentsuse suhtes. Nõuab väga head tulemust. Org jaoks väga hea töötaja. Pöörduv- käitub tööhoolikuna, kui talle on kasulik. Tegelikult ei väärtusta töötegemist Situatsiooniline- võib töödikuna käituda, kui on vajalik. Suure vastutusega periood. Mitte tasu pärast, vaid situatsiooni
kunstivaldkondades; kollektiivsest retseptsioonist johtuvalt kulgebki aga teatrikunsti puhul eksperimentaalse loomingu vastuvõtt märgatavalt aeglasemalt (Carlson 1989). Teatriloo protsessuaalset loomust ei ole võimalik eirata ka üksikküsimustele orienteerudes, seetõttu seistakse muu hulgas alati silmitsi periodiseeringu(te) probleemiga (Fischer-Lichte 2004: 6–7). Kronoloogilises plaanis kerkib kõigepealt küsimus eesti lavakunsti folkloorsest aluspõhjast. Meil puudub pesuehtne rahvadraama, teatrikunsti ja draama algeid võis aga leida juba vanematest, XIII–XVI sajandist pärit laulumängudest. Mängude algse, eeskätt maagilise iseloomu asemel kerkis neis hiljem esile pigem lõbustuslik külg. 7 Tavandilistes traditsioonides, mis kandsid kultuslikku iseloomu (mardi- ja kadrisanditamine, kosja- ja pulmakombestik), ilmnes põhimõtteliselt „lavastuslik” element, rahvamängud võisid aga omakorda läheneda näidendile: selgesti
1) töökuse rõhutamine kõigilt nõuti riigis töö tegemist 2) kokku hoidlikus e. säästmine seal on sakslaste majanduslik edu 3) korra armastus kord peab olema majas, seaduse kuulekus jne paragrav igaks elujuhtumiks, äärmine detailiseeritus. Negatiivsed: 1) militarism e. sõjakus väga suur sõjavägi elanikkonna kohta 2) sõjaväe elukutse oli üli austatud 3) distsipliin armees väga range Esimene saksa klassikust filosoof Kant. Ta on pesuehtne Preislane. Königsbergis elanud ja sealses ülikoolis töötas. Väga põhjalik, täpne. Kanti analüüs, kas võtta naine või mitte (kõik poolt ja vastu argumendid) ja selle aja peale kui ta jõudis järelduse, et võtaks oli naine juba teisele mehele läinud. Kant jäi vanapoisiks. Kuulub väikeste geniaalsete meeste seltskonda (5 jalga pikk e. umbes 150 cm) Tema pedagoogika õpetada tuleks keskmise tasemega inimesi, sest targad koolitavad ennast ise ja lollid on lootusetud
Võib öelda et ta on sajandi mees ja tema loomingust võib leida kõike, kuigi teda romantikuks ja romantismi kehastuseks nimetada saab, kuigi on ka ilmekamaid kehastusi. Temas on teatav traditsionaalsus. Ta üritas kahte esimest romantilist ringi omavahel siduda. Hugo puhul tuleb rõhutada et tema näidendid on mingis mõttes 19.sajandil epohhi loovad. Alphons de Lamartine (17901869). tema puhul tulevad teemamuutused hästi esile. Alfred de Vigny. pesuehtne romantik. Nii vorm kui kujundid vastavad romantismile. Kirjandusse tuleb 20ndatel. Kirjutas luulet, romaane ja draamasid. Peamine motiiv on väljapaistva tegelase kannatused, st geeniuse piinad. De Vigny on eksootikalembene ja tal nagu Lamartine'il esineb kurja jumala kujund, mis viitab ateismi kujunemisele. Romantilistest teostes võib selliseid momente leida. Cinq Mars sepistses prantsusmaal Richelieu vastu ja kes hukati. G. P de senaucour üliromantiline.