Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käi...
Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed, kuna neis esinevad nii happelised kui aluselised omadused. Polümeer- hüdroksüülhapetest
VAJADUSEL KASUTAGE NEID NÄIT. KAENLA ALLA VM. • 5. LOPUTAGE HOOLIKALT! PESEMISVAHENDITE JÄÄGID VÕIVAD NAHKA KUIVATADA JA ÄRRITADA. • 6. KUIVATAGE NAHKA PEHME RÄTIKUGA ÕRNALT PATSUTADES! HÕÕRUMINE VÕIB NAHKA ÄRRITADA. • 7. ÄRGE KASUTAGE ALKOHOLI SISALDAVAID TOONIKUID PEALE NÄO PESEMIST! TÄNAPÄEVA PESEMISVAHENDID ON PIISAVALT EFEKTIIVSED PUHASTAJAD. VÄRSKEMA TUNDE SAAMISEKS VÕITE PESEMISVAHENDINA EELISTADA SEEBIVABASID VAHTUSID. NÕUANDED KUIVA JA TUNDLIKU NAHAGA INIMESTELE: • 8. KASUTAGE LIPIIDSEMAID BAASKREEME VAHETULT PEALE PESEMIST NIISKELE NAHALE JA KA TÄIENDAVALT MITU KORDA PÄEVA JOOKSUL! SEE AITAB KAASA NAHA MÄRGATAVALT KIIREMALE PARANEMISELE. KREEMITAGE KÄSI ALATI PEALE PESEMIST! • 9. KASUTAGE VAJADUSEL AKTIIVAINEID (AHA-HAPPED, UUREA) SISALDAVAID BAASKREEME; AHA-D AITAVAD SURNUD NAHARAKKE (KETENDUST) EEMALDADA, UUREA ON EFEKTIIVNE NIISUTAJA. • 10
tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi, hävib ka suur osa planktonist. Nafta hankimine on eriti
mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Orgaaniliste ainetega saastust võivad põhjustada suured loomapidamisfarmid. Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed.Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Õhu saastumine Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele
28) Mis on küllastunud rasv? Tahke rasv, maismaloomade rasv Küllastumata rasv? Vedel, taimerasv, mereloomade rasv 29)Mis on seep? Rasvhapete sool 30)Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust seal on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa 31)Seebi saamine rasv+NaOH=seep+glütseroolijääk+leelisejääk+vesi rasvhape+NaOH=seep 32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist 36) Arvutusülesanded ☺Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g
Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude
Õli ei ole küll otseselt mürgine, kuid see takistab õhuhapniku lahustumist vees. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Orgaaniliste ainetega saastust võivad põhjustada suured loomapidamisfarmid. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad
Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik neist heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Tööstusliku heitvee iseloom ja hulk sõltub suuresti tööstuse iseloomust, toorainest, tehnoloogiast jne. Vett kasutatakse tööstuses väga erineval otstarbel,näiteks soojuskandjana, lahustina, pesemisvahendina, ka transpordivahendina. Põllumajanduse heitvesi toob veekogudele kaasa kahju juhul, kui põldudel või hoidlates on mineraalväetisi valesti kasutatud või hooletult hoitud. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti.
Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist. Detergent- on pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Pindaktiivne aine see on aine mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda, teine veest eemale hoiduda. Seebi puudus karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu. Aminohapped Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino). Aminohapped on amfoteersed COOH rühm annab talle happelise tunnuse , ning NH 2 rühm aluselise tunnuse
tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. · Heitvesi- kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi (võib olla reostunud või mitte). · Olme- ehk kommunaalreovesi- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetele on omane kõrge bakterioloogiline saastus. · Tööstuslik reovesi- vett kasutatakse tööstuses soojakandjana( katlad, jahutusvedelikuna (masinaehitus, metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina jne. Mineraalsete saasteainete peamisteks allikateks on: väetisetööstus, keemiatööstus, keraamikatööstus jne. Orgaanilisi saasteaineid sisaldavad reoveed pärinevad peamiselt: naftatöötlemise ja naftakeemiatööstusest jne. Bakteriaalse ja bioloogilise saastuse annavad reoveel lihakombinaadid, nahavabrikud jne. · Põllumajanduslik reovesi- mineraalse saastuse põhjustavad väetiste vale hoidmine ja kasutamine. Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt loomapidamisfarmide
Anaeroobne- ilma õhu juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4"CH2O"=1/8CO2+1/8 CH4 27. Reovete jagunemine Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Jagunemine: · Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on omane kõrge bakterioloogiline saastus · Tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse tööstuses soojuskandjana, jahutusvedelikuna, lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained:
· Vett kasutatakse tööstuses soojakandjana · suur orgaaniliste ainete sisaldus (pindaktiivseid (katlad), jahutusvedelikuna (masinaehitus, aineid ja sünteetilisi pesemisvahendeid). metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina, absorbendina (gaaside puhastamisel), transportimisel (palkide parvetamine). · Olmereovetele on omane kõrge bakterioloogiline saastus. 65 66
kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama. Mõõkrohi sellest saab ka teha katust. Merihein on pehme mööbli sisu Tuderluga sobib ka mööbli sisuks. Kanarbik ka mööbi sisu Rohttamedest saab paberit.Nt õlgedest aga paremad on suurtarnad, päideroog, pilliroog. Kollad kasutusel metallurgias Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed
suuremal hulgal valmistama. Tööstuslik seebikeetmine algas Saksamaal ja Prantsusmaal 9. sajandil. Hiljem sai tuntuks inglise seep ja 1400. aasta paiku võitis erakordse tunnustuse Veneetsias valmistatud seep. Sellegipärast jäi seep ikka veel luksusartikliks, mille kasutamist võisid endale lubada ainult vähesed. 1850. aastani oli Inglismaal seebi kasutamine maksustatud , mis tõstis kalli seebi hinda veelgi kõrgemaks. Seetõttu pesti tavaliselt ilma seebita ning kasutati pesemisvahendina ainult odavat puutuhka. (Spauszus, 1975) Alles 19. sajandil toimus seebitootmises otsustav pööre. Sellele aitasid kaasa põhjapaneva tähtsusega prantsuse keemiku Chevreul´i tööd, kes uuris rasvade koostist ja seebi tekkimise mehhanismi. Tööstulikule seebitootmisele üleminekut soodustas ka see, et osati juba piiramata hulgal ning odavalt saada soodad ja seebikivi. Ka rasvadest ja õlidest ei olnud puudust- neid saadi ookeanitagustest kolooniatest. Lõpuks aitas kaasa
annaabi.ee 
