eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise; Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult:
4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused
(Соколов 2002: 105-106). Psühholoogilised barjäärid täidavad kaks funktsiooni: 1) psühholoogilise takistuse funktsioon; 2) psühholoogilise kaitse funktsioon, mis soodustab autonoomiale, isoleerides isikut ühenduses ja andades talle sõltumatust ja individuaalsust. (Андреева 1980: 252). Ka siia võib omistada suhe tõkkeid, aga samuti tehnika ja suhtlemisoskuste takistusi. (Коноваленко). Psühholoogiliste suhe barjääride tekkimine, eelkõige seotud pertseptsiooni ilminguga (tunnetus, kommunikaatori ja retsipiendi tajumine üksteisest). Positiivse suunatud pertseptsioonile mõjutavad paljud tegurid (sümpaatia ja antipaatia, suhtlemise olukord, suhtlemisoskuste arengutase, jne.). (ibid). 10 Sageli suhe tõkked – kommunikaatorile vaenulikkuse tekkimine, usaldamatus levivad ka edastatud informatsioonile. Ševandrin N.I. märgib, et suurt rolli suhtlusbarjääride
Kuid ka gestalt katsetes on tuvastatav eelneva treeningu mõju katse tulemustele. Nt ümberpööratavate läätsedega prillide puhul näeb katsealune algul kogu maailma peapeale pööratuna, kuid kui ta on õppinud uue maailmaga suhtlema pöördub kogu tema vaateväli ümber, tavaliselt pärast vahepealset perioodi, mille jooksul nägemispilt on lihtsalt hägune. Kuhn läheb isegi nii kaugele, et küsib kas miski paradigmataoline ei ole pertseptsiooni endagi vajalikuks eeltingimuseks. See mida inimene näeb sõltub lisaks sellest, mida ta vaatab, ka sellest, mida eelnev visuaal-kontseptuaalne kogemus on teda nägema õpetanud. Selletaolised paralleelid on teadusajaloo uurimisel väga stimuleerivad. Ent psühholoogiakatsed on sugestiivsed ega saa olla midagi enamat. Nad ei tõesta, et uuritava teadlase poolt sooritatud vaatlustel oleks üldse sarnaseid jooni. Erinevus gestalt´i nihkest ilmneb ka selles, et teadlasel ei saa olla
rohkem mõju järjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile. Sotsiaalse pertseptsiooni (taju) aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad informatsiooni defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Olulisemate üksikomaduste ja tunnuste taju liigitus sotsiaalses pertseptsioonis: inimtaju- 1. püsiomaduste äratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste äratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (kõhklus, hirm jne) 2. kindla
on tema jõud; jõupunktid=monaadid (asjade elemendid). Monaadi tunnused: 1)pole kuju, kuna see võimaldaks jagatavust; 2)neid pole võimalik substantsidena sünnitada ega hävitada; 3)individuaalsed (üks pole teisega identne); 4)"akendeta". Monaadid on pidevas muutumises: sisemine tung täiusele põhjustab nende üleminekut ühelt pertseptsioonilt (=seisund) teisele. Oma struktuurides peegeldab iga monaad kogu maailma ja kõiki teisi monaade. Kõik monaadid on üksteisega kooskõlas. Pertseptsiooni astmed: 1)lihtne/"alasti" monaad - sisaldab alateadlikult informatsiooni teiste monaadide seisundi kohta; 2)apertsioon - teadvuse seisund. Jumal on lõpmatu monaad, mis esindab maailma täiuslikult. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid püüdlevad. Materiaalsed kehad on muljed, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Tunnetusteooria. Kogemuslike andmete kõrvutamine annab tõenäolise tunnetuse, mõistuse tunnetus õige tunnetuse. Mõistusetõed on hädavajalikud,
Ma usun , et oled kogenud situatsiooni, kus seisate sõbraga ukse peal ja kuidagi ei saa lahku minna. Ikka jääb nagu midagi ütlemata. Olete juba viiendat-kuuendat korda korranud "nojah, ma hakkan nüüd minema", aga ikka veel seisate uksel. Järelikult on tegemata midagi rituaalset, mis annaks sulle märku, et suhtluspartner lõpetab sinuga suhtlemise meeldiva muljega. Nüüd olulisematest pertseptsioonimehhanismidest. Pertseptsiooni- mehhanismid võimaldavad kiiremini süstematiseerida partnerilt tulnud infot, määratleda partnerit, situatsiooni ja suhtlemissituatsiooni (kes, mida, miks jne.). Kategooriate kohaldamine - lahterdamine vanuse, elukutse, rahvuse, välistunnuse, sotsiaalse staatuse järgi (näiteks: naine, keskealine, arst, hiinlane, lühike, miljonär) ja teatud etalonide kasutamine suhtlemisel
mittetoimepannud isikud (Wells, 1993). Ütluste (tunnistuste) kujunemine on mitmeastmeline protsess. Ütluste saamiseks on vaja, et: 1. inimene oleks midagi aistinud ja tajunud; 2. vastuvõetu jääks mällu; 3. ütluste andmise ajaks oleks mälus talletunu säilinud; 4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sõnaliselt väljendada; 6. ütluste vastuvõtja mõistaks ja fikseeriks seda adekvaatselt. Tajumisvõime (pertseptsiooni võime) kindlaks tegemiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad. Tajuorganite (nägemine, kuulmine, haistimine, maitsmine) tundlikkus võib varieeruda väga suurtes piirides (sõltuvalt momendiseisundist, treenitusest, ealistest iseärasusest). Mõne retseptori tundlikkus võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt)
uurimus oli tehtud lääne ühiskonnas, toetasid hiljem enam kui 10 kultuuris korraldatud katsed Ekmani hüpoteesi. Siiski, rõõmu väljendamine on neist universaalseim ja kõige ühesemalt mõistetav; teiste näoilmete konkreetsemad väljendused ja tõlgendused varieeruvad siiski teatud määral kultuuriti. Optilised illusioonid on sageli heaks näiteks sellest, kuidas aju püüab mõtestada informatsiooni, mida nägemistaju organid talle edastavad. Opt. Illusioonid tõestavad, et see, pertseptsiooni e tajuprotsess ei ole vahetu andmete saamine meid ümbritsevast keskkonnast, vaid need meelteandmeid töödeldakse ajus aktiivselt, teisisõnu, tõlgendatakse. Seetõttu eristatakse aistingulist taju (,,vahetud andmed" meie nägemis- , kuulmis- vm meeleorganites) ja pertseptiivset taju (,,vahetute andmete" tõlgendamise protsessi ajus). andreas Comment: kontinuaslus ja diskreetsus, diskreetsetest osadest moodustub kontinuaalsete levinud metafooride kaudu kohe esmane tervik. Foto
Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes nägema ainult häid külgi- näo järgi hindamine. Negatiivne oreool-võimendub halb, hea jäetakse tahaplaanile. Sotsiaalse pertseptsiooni (taju) aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad informatsiooni defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Olulisemate üksikomaduste ja tunnuste taju liigitus sotsiaalses pertseptsioonis: inimtaju- 1. püsiomaduste äratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste äratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (kõhklus, hirm jne) 2
annaabi.ee 
