2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste
J. Markovskaja on uurinud vaimse arengupeetusega laste ajukoore kõrgemaid funktsioone. Ta väidab, et need on vaimse arengupeetusega lastel häiritud, kuid erinevalt oligofreenikutest on neil lastel tegemist kesknärvisüsteemi mosaiikse kahjustusega ja säilinud motivatsiooniga ning need on omakorda seoses vaimse arengupeetusega laste kirjas esinevate vigadega .V. Nassonova arvates aga vaimse arengupeetusega lastel ei ole nägemis- kuulmis- ega tahteliste signaalide analüüsi puudeid vaid pertseptiivse informatsiooni kodeerimise hälve ning ta tõi ära järgmised vigade liigid vaimse arengupeetusega laste puhul: tähtede ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad.
Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum 3.PUBLIK 3.1 PUBLIKU TEKITUS Publik on see osa auditooriumist, kes on pertseptiivse tähelepanu seisundist virgunud apertseptiivse tähelepanu seisundisse. Publik liigendub publiku neljanduse kohaselt sektoriteks, Publik ei ole vastane. Vastase käsitus publikuna on antipropaganda. PUBLIKU NELJANDUS on seaduspära, mille kohaselt suhtumises propagandasõnumisse jaguneb publik seadumuselt neljaks ebavõrdseks sektoriks: 1. A-sektor(always +) need, kes juba ette on nõus, kellele propaganda subjekt niikuinii meeldib (,,meie) 2
kontekstis. Foneetika ja fonoloogia foneetika uurib häälikuid ja nende muutumist kõnevoolus. Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamine ja tajumine) aspektist. Pertseptiivse e tajufoneetika eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Foneetika põhiüksus ehk häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikuid on lõpmatult palju, nende kvaliteeti mõjutavad nende positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia ja emotsionaalne seisund
ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks. . Lisas nr 1 on Sensoorse, pikaajalise- ja lühimälu funktsiooni, mahu ja kestvuse kohta ära toodud ka tabel. Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid
teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud subjektiivse tajumuse tekke etappide eripärad ja järgnevus (metafoorina saab seda protsessi võrrelda fotopildi ilmumisega pärast paberi uputamist ilmutivannis). Tema teaduslikud originaaltulemused: taalamuse mittespetsiifiliste neuronituumade ja ajukoore spetsiifiliste teabekodeerimismoodulite interaktsioonil põhineva pertseptiivse retuseerimise teooria loomine (see teooria aitab viia ühisnimetaja alla paarkümmend esmapilgul üksteisest lahus seisvat taju ja tähelepanu fenomeni); originaalse, maailmas tunnustatud visuaalse maskeerimise teooria esitamine; avastus, et flash-lag efekti tekkimiseks ei pea visuaalsed objektid oma ruumitunnustelt muutuma; proaktiivsete kiirendus- ja võimendusfenomenide uurimisel saadud originaalsed tulemused (ajas eelnev
Materiaalne või materialiseeritud toiming sooritatakse käega: midagi tõstetakse praktiliselt ringi, paigutatakse kohale, joonistatakse skeem jne. Materiaalse vormi korral on nendeks vahenditeks reaalsed objektid (nt. õpilane tõstab deformeeritud lauset taastades ringi sõnakaarte, rühmitab tabelisse tähekaarte). Materialiseeritud vahendid on reaalsete objektide asendajad (skeemid, sümbolid, sh. noobid). Näitena võib tuua lauseskeemi või sõnaskeemi koostamise. Pertseptiivse vormi korral töötab õpilane silmadega ja fikseerib tulemuse verbaalselt. Nii toimingu materialiseeritud kui ka pertseptiivse sooritamisega peab aga kaasnema verbaliseerimine, vastasel juhul täisväärtuslik vaimne toiming hiljem ei kujune. Näiteks noobi paigutamisel skeemile on vaja nimetada sünkroonselt häälik. Õppeülesande sooritamise etapid: hoolimata sellest, kas toiming sooritatakse materialiseeritult, verbaliseeritult või vaimselt, koosneb see omakorda kolmest etapist:
nähtusi. Taju eraldusvõime e. pertseptiivne jaotamine on üheks vormitaju põhiomaduseks see lubab tajuda tervikpilti üksikobjektidest koosnevana. Selline pertseptiivne jaotamine mõjutab oluliselt tajutavat: Üliõpilane ütles õppejõud on loll Figuur (kujutis) ja foon on tajupildi jaotuse tulemused. Pöörduvad kujutised on tajureeglitele halvasti vastavad pildid. Vaadeldava maailma objektide seas toimub pertseptiivne grupeerimine (pertseptiivse organiseerituse loomine). Selle põhimõtte oskuslik arvestamine võimaldab luua peitepilte ja korraldada maskeerimist (nt. sõjalistel eesmärkidel). 2.4.1. Gestaltpsühholoogia Max Wertheimer (1880 - 1943) oli peamine gestaltpsühholoogia tajumise seaduspärasuste tuletaja. (Gestalt = kujund) Pertseptiivse organiseerituse gestaldiseadused on järgmised: (1) lähedus, (2) sarnasus, (3) hea jätkuvus, (4) suletus, (5) lihtsus
klassikaline tingitus kui assotsiatiivse õppimise alaliik operantne ehk instrumentaalne õppimine kui assotsiatiivse alaliik sotsiaalne õppimine kui assotsiatiivse õppimise alaliik · Õppimine sõltub alati tähelepanust, seetõttu on õppimise piirangute mõistmiseks vaja mõista tähelepanu olemust. · Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest eelistustest lähtuva) & pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel · Kuna tähelepanu pole alati meie kontrolli all, eristatakse tahtlikku & tahtmatut (passiivset) õppimist · Lihtsate asjade õppimine võib toimuda lihtsalt assotsiatiivse õppimise (sihipäraselt või juhuslikult kokku sattunud asjaolude) kujul, ehkki seda ei peeta tänapäeval enam tingituse tekke piisavaks tingimuseks. Veel on vaja kas tähelepanu või infotöötlust või mõlemat
Kui teravdatakse oma tähelepanu hetkel olulistele keskkonnateguritele, kaasneb sellega ka suurem kehaline ja vaimne valmisolek kohandada oma tegevust vastavatele teguritele sobivate vastusreaktsioonide leid- misel. Coaching'u pertseptiivne pool on coaching'u kogemuste üldistamise poole "tooraine". 102 SPORDI ÜLDAINED I TASE Etapid coaching'u pertseptiivse poole juures peaksid olema järgmised: NB! 1. Olukorda sisseelamine 2. Olukorrast ja selle spetsiifilistest teguritest arusaamise täiustamine 3. Oma tahtliku/teadliku tegevuse intensiivistamine olukorraga kohanemisel 4. Täielik kaasahaaratus oma tegevusest/arengust 6. Tegevuse komponentide täpne "kaardistamine". COACHING'U KOGEMUSTE ÜLDISTAMISELE TOETUV POOL ÕPPEPROTSESSIS
annaabi.ee 
