Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.)
objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene. Sel ajastul hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Õpiti ka hoolega loodust järgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Sellest ajast on pärit kunsti suurkujud nagu Da Vinci, Michelangelo, Dürer jne. Nende looming on hinnatud ja inimesi paeluv ka tänapäeval. Allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2467&page=2#pid88239 http://www.miksike.ee/ http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.ap3.ee/
Miniatuurmaali kasutati raamatute illustreerimiseks või esemete kaunistamiseks. Vincent van Gogh. Tähine öö. Näide pastoossest maalimisviisist. Värvide abil saab ümbritsevat maailma kujutada väga täpselt. Maalikunsti üheks ülesandeks pika aja jooksul oli ümbritseva võimalikult täpne kujutamine (fotograafia leiutamine 19.sajandi keskpaiku vabastas maalikunsti sellest ülesandest). Õige kujutamise üheks nurgakiviks on perspektiiviõpetus - teadus kolmemõõtmelise ruumi õigest kujutamisest kahemõõtmelisel pinnal. Samavõrra oluline on valguse, vormi- ja värvusõpetuse mõistmine, inimeste ja loomade puhul ka nende anatoomia (kehaehituse) tundmine. Tahvelmaalikunstis on kunstnikul võimalus kasutada paljusid võtteid. Sageli räägitakse koloriidist - sel puhul on maalil esinevad värvitoonid allutatud ühele põhivärvile. Hele-tumedus annab võimaluse teatud objekte heleduskontrastide abil rõhutada või ka mahendada.
Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Tähtsaimaks
· Pühakud tavainimeste sarnased. · Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. · Tähtsaim skulptor Donatello.- · ,,Taavet", ratsamonument Gattamelata(1453). Maalikunst: · Fresco maali õitseaeg. · Liigne süvenemine pisidetailidesse. · Lähtuti loodusesse. · Loomulike pooside edasiandmine. · Ruumikujutamine. · Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama. · Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. · Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva, püüab edasi anda ümarusi, kauguste vahe edasi andmine. ,,Kristus", ,,Kristus ristil." Kõrgrenessanss: · Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. Arhitektuur: · Püha Peetruse Kirik - Harmoonia ja tasakaal.
teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. ( Kokkuvõte : antiikmaal, portree zanr, tahvelmaalid, olustikumaalid, suured Frescod ). Skulptuurid on renessanssi ajastul eraldi kunsti liik. Hakati paigutama ruumide keskele. Sageli alasti skulptuurid ja neid kujutati realistlikult. Kuulsaim skulptor oli Donatello, kes ühtlasi tegi esimese alasti skulptuuri ja tuntum teos on Taaveti skulptuur. Samuti on väga oluline Michaelangelo skulptorina ja tema tuntum skulptuur on ka
15. sajandi itaalia maalikunstis domineeris freskomaal, mis sarnaselt skulptuuriga seadis eesmärgiks inimese elavama kujutamise. Selle tarvis õpiti keha ja ilmeid anatoomiliselt õigesti kujutama, millele järgnes eluslooduse ja ümbritseva ruumi õigesti kujutama õppimine. Renessanssiaja maalikunstnikud leidsid lahenduse, kuidas kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelist ruumi kujutada - nad võtsid kasutusele tsentraalperspektiivi. Töötati välja perspektiiviõpetus ning mõnikord valiti maalimiseks just selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. Oluline kunstnik Masaccio (1401-1428) Tema teos -Püha Kolmainsus Fresko, 680x475 cm. Asukoht Santa Maria Novella kirik.Oli esimene pagupunkti koonduva joone pilt. Oluline ruumi perspektiivne kujutamine ( Algselt arvati, et kunstnik on lõhkunud seina, kust läbi paistab kabel, niivõrd eriline oli tema teos.)
nii, et tema plaanide järgi ehitatud kirikud hakkasid välja nägema justkui antiiktemplid. MAALIKUNST 1. Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis? Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 2. Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalisest inimesest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406-1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15
VARARENESSANSI MAALIKUNST 15. sajandi itaalia maalikunstis domineeris freskomaal, mis sarnaselt skulptuuriga seadis eesmärgiks inimese elavama kujutamise. Selle tarvis õpiti keha ja ilmeid anatoomiliselt õigesti kujutama, millele järgnes eluslooduse ja ümbritseva ruumi õigesti kujutama õppimine. Renessanssiaja maalikunstnikud leidsid lahenduse, kuidas kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelist ruumi kujutada - nad võtsid kasutusele tsentraalperspektiivi. Töötati välja perspektiiviõpetus ning mõnikord valiti maalimiseks just selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. Tekkis teatud määral liialdatud detailidesse keskendumine ja innustumine perspektiiviefektidesse, nii, et pildi üldine kompositsiooniliseks tervikuks sidumine jäi unarusse. Lahendused on sageli kunstlikud ja ebaloomulikud, mistõttu nimetatakse
Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Taas tuli kasutusele ümarkaar. Püha Peetruse kirik Roomas; Bramante, hiljem täiendas Michelangelo
. 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u 1406- 1469) ja Domenico Veneziano (u 1400-1461). 15
annaabi.ee 
