komposteeritud vähemalt aasta. Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Turbasammal Turbasambla kasutamine kasvusubstraadina on levinud orhideede tootmises Uus-Meremaal. Turbasammal on happelise rektsiooniga ja hästi vett imav ning säilitav kasvusubstraat. Samuti on turbsamblal bakteritsiidne toime, mis on peamiselt tingitud happelisest reaktsioonist. Mineraalse päritoluga substraadid Perliiti ja vermikuliiti hakati algselt aianduses kasutama kasvumulla omaduste parandamiseks. Perliit ja vermikuliit mõlemad muudavad mulla paremini õhustatuks, samas on võimelised imama endasse vett, seda säilitama ja hiljem vabastama, nad on neutraalse reaktsiooniga, ei sisalda toksilisi kõrvalaineid, on viiruse-ja haigusevabad, ja suhteliselt odavad kasutada. 2. puu- ja köögiviljade koristus- ja tarbimisküpsus, kuidas määratakse, näited;
Alaeutektoidterased (hypoeutectoid steel), C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist (joon. 2.10a). C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm.
0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit (tsementiidi ja ferriidi segu) faasiga. 0,8% juures on terase struktuuriskeem kompaktne ja see sisaldab ainult perliiti, 1,6% juures on terase struktuuriskeemis perliidi vahel ka tsementiit (struktuuriosad näidatud joonisel 2). Kasutusalaselt on tegemist tööriistaterasega. 3. Antud terase korral on võimalikud poolkarastus ehk kuumutus üle faasipiiri ning siis kiire jahutamine soolalahuses, vees või õlis. Kasutades kriitilist jahtumiskiirust saadakse martensiitstruktuur. Lisaks on võimalik ka madalnoolutus, kus kuumutatakse metalli allpool piiri üle ühe tunni ning siis lastakse tavalises õhus jahtuda
Perliit on mehaaniline segu, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ja perliidi koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2-0,02) = 3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm.
mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb Vastus: C-sisalduse 0,2% korral on ferriidi ette tasakaal. See viib C-sisalduse (heledad laigud) ja perliidi (tumeda laigud) arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2- suunas mõjutavad terases esinevad lisandid 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus,
Istutamise ajal peab substraat olema suhteliselt toitainete vaene ja hästi vett läbilaskev. Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti. Väga hea tulemuse saame väetise Osmocote 14-14-14 kasutamisel 1-1,5 kg/m³ kohta. Lühema varrega liiliad võime saada, kui hoiame öösiti veidi kõrgemat temperatuuri kui päeval. Lõikeõite koristamine ja säilitamine: Vartel 10 ja enama nupuga peab olema värvunud 3, 5-10 nupuga 2 ja kuni 5 nupuga vähemalt 1 õienupp Õied lõigatakse, jättes sibula mulda Varre alumine osa puhastatakse 10-15 cm ulatuses lehtedest
väravast. Asukohaga lihtsustatakse transpordi liikumist ja välditakse taaskord liigseid manöövreid ja ümberpööramisi. Samuti ei ole sellise paigutusega võimalik valmiskomposti ja toorme segunemine ja saastumine. Lisaks toimub kerghoones ka vastavalt kliendi soovile komposti väärindamine ehk soovitud lisaainete sissesegamine. Võimalik on lisada näiteks turvast, liiva, orgaanilisi- ja mineraalväetisi, perliiti, vermikuliiti, savijahu ja muud sellist kliendi soovidele vastava valmiskomposti saamiseks. Valmiskompostide eri liikide lahushoidmiseks paigaldatakse plastikust kergseinad, mida on lihtne monteerida/demonteerida. Labor Laborianalüüse hakatakse kvaliteedi tõestamiseks ja kontrolliks teostatama spetsiaalses soojakus, mille asukoht on valmistoodangu kerghoone kõrval. Asukohaga lihtsustatakse alg- ja vajadusel kordusproovide võtmine, samuti on võimalik koheselt laborianalüüside
Teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks (white cast iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras. Perliit (P) (pearlite) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C: A - P (F+T). Perliiti iseloomustab: Sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti), Survetöödeldav, Kõvem kui ferriit. Austeniidist eutektoidmuutuse tulemusena tekkinud perliit on kihilise struktuuriga: vaheldumisi paiknevad ferriidi ja tsementiidi lamellid. Beiniit (B) (bainite)- allajahutamisel temperatuurideni 400...500°C ja enam moodustub eutektoidmuutuse tulemusena austeniidist hajusama struktuuriga ferriidi ja tsementiidi segu- beiniit. Martensiit (M) (martensite)- väga kiire jahutamisega on võimalik vältida
kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Ledeburiiti iseloomustab: kõva ja habras ,teda
sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse
valgemalmideks ning kasutatakse valandite valmistamiseks.Perliit (P) on ferriidi ja
tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis
rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi lagunemisel
temperatuuril 727 °C. Perliiti iseloomustab: sitkus (ferriiti rohkem kui tsementiiti) -
survetöödeldav - kõvem kui ferriit.
8. Teras on paljukomponentne sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C,
0,03
· Istutades pistikuid kassetti võiks kassetti mõõt olla 2x2 3x3 cm, sügavusega 5 8 cm. · Pistikud istutatakse 1,5 3 cm sügavusele. · Okaspuu pistikud istutatakse 4 6 cm sügavusele. 27.04.2016 Marje Kask 98 Haljaspistikutele sobiv substraat · Haljaspistikutele ei sobi muld, kuna ta sisaldab väga palju haigustekitajaid ja seetõttu pistikud hävivad. · Kõige enam kasutatakse pistikute tegemiseks turvast, liiva ja perliiti ning nende segusid. Turvas, mida kasutatakse juurutamiseks, peab olema neutraliseeritud ja keskmiselt väetatud. · Praktikas on kõige paremaks osutunud turba ja liiva segu vahekorras 1:0,5 kuni 1:3 (mahuosa). · Liiv, mida kasutatakse, peab olema sõmer, puhas ja ei tohi sisaldada saviosakesi. · Substraadikihi paksus peaks olema (4)7 10 cm (pistiku alumine osa peab olema ka substraadis!). 27.04.2016 Marje Kask 99
Keemiliste lisandite kasutamine. Et takistada mördi külmumist, kasutatakse segus kloriide, potast jne. Keemiliste lisandite puuduseks on see, et müüritise pinnale võivad tekkida hiljem valged soolalaigud. 10.9. Erimördid Hüdroisolatsioonimört. Seda kasutatakse: niiskete pindade krohvimisel – keldrid, mitmesugused kanalid jne; vuukide tihedalt täitmisel. Kerge mört. Selle saamiseks kasutatakse kergeid täitematerjale – pimssliiva, räbuliiva, keramsiitliiva, perliiti, saepuru jne. Sideaineteks võib olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik suurem soojapidavus. Seda kasutatakse ka helineelava (ehk akustilise) krohvina. Kiirgustihe mört. See peab olema võimalikult raske. Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva. Mördi koostises peaks olema ka aineid, mis sisaldavad vesinikku, liitiumi, boori jne. Täiteaineteta mört. See koosneb peamiselt sideainest ja veest.
c)Austeniitmuutus (PA) Sarnaselt rauasüsinik sulamite jahutamisel toimuvate muutustega toimuvad faasi muutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasi piiride AC1 ja AC3 (joonis 2.30, lk 92). Kuumutades terast üle temperatuuri AC1, leiab aset perliit muutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nim austeniitmuutuseks ehk austenitisatsiooniks. PA seletus: eutektoid terast süsinikusisaldusega 0,8% ehk perliiti(P) (P=F+T) kuumutades üle 727°C tekib austeniitmuutusel tulemusena tardlahus austeniit (F+TA). d)Martensiitmuutus (AM) austeniidi lagunemine feriidi ja tsementiidi seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200°C...300°C), siis difusiooniprotsessi ei toimu ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit
Selline kivi sisaldab puhast kvartsi või alumiiniumdioksiidi ja kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peab olema alla paari protsendi. Kuumakindlus on üsna suur põletatud kividel. Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid kive samottelliseid (tulekindlus kuni 17000C), dolomiitkivid jm. 3.2. MÖRDID. Mördid liigitatakse järgmiselt: - põhimört (mört) tsementmört, lubitsementmört, lubimört; - kergmört, täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka, võib kasutada ka muid proovitud materjale; - peenmört on mõeldud kasutamiseks vuugis nimipaksusega 1...3 mm. Täiendavalt liigitatakse mörte survetugevuse (fm) põhjal, mördi survetugevus määratakse analoogilislt kivi normatiise survetugevuse määramisele. Mörte võib iseloomustada ka kaalusuhtega, näiteks 1 : 1 : 5 (tsement : lubi : liiv). Põhimördi survetugevus peaks olema armeerimata vuugis vähemalt fm = 1 N/mm2,
3.2 Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt side- aine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Peenmört on mõeldud kasutamiseks horisontaalvuukides nimipaksusega 1 ... 3 mm. Kergmörtide täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka või klaasi. Võib ka kasutada muid proovitud materjale. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mörte võib iseloomus- tada ka kaalusuhtega, näiteks 1: 1: 5 (tsement:lubi:liiv). Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, Välja kuivanud ala
konteineri otsast laetakse tsementiiditavad detailid, teisest võetakse nad välja. Kuna gaasilisel tsementiitimisel ei ole vaja kuumutada karburisaator ja kastid, siis protsessi kiirus on suurem; 1 mm paksune tsementiiditud kiht moodustub 6-7 tunni jooksul. Süsinikku jaotus pinnakihis on ebaühtlane: pinnal moodustub üleeutektoidne terasstruktuur perliidist ja sekundaartsementiidist mis sisaldab 0,8-1,2 %C, sügavamal see muutub puhtperliitseks struktuuriks 0,8 %C, põhimetalli poole perliiti sisaldus väheneb, ilmneb ferriit ja struktuur sujuvalt muutub eeleutektoidseks nagu ta on põhimetallis. Pikka seisutuse tulemusena kõrgel temperatuuril kasvab metallitera nii tsementiiditud kihis kui ka põhimetallis, eriti pärilikult jämeteralistes terastes. See võib negatiivselt mõjutada terase väsimus- ja löögiomadustele. Protsessi lõppoperatsiooniks on termiline töötlemine. Sõltuvalt kasutatud terasest ja detailile esitatavatest nõudmistest
Vee eraldumise tagajärjel kihid eralduvad üksteisest ja terad paisuvad 15-30 korda. Saadakse kerge puistematerjal, mida kasutatakse peamiselt seinte ja vahelagede täiteks. Vermikuliit kannatab hästi kõrgeid temperatuure Perliit on suure räni sisaldusega kivim mis kuumutamisel (ca 1000°C) mureneb ja paisub 10-15 korda. Kõige rohkem on kasutatud katuslagede soojustamiseks. Samuti on toodetud ka bituumeniga segatud perliiti (bituumenperliiti), millest valatakse katusele vajaliku paksusega soojustuskiht ja sellele tuleb katusekate Muud mineraalsed soojusisolatsioonimaterjalid Kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi ilma eelneva kuivatamiseta toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiiresti 1100-1200 kraadini, mille tõttu tekkivad ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja paakunud kihiga. Kergkruusa tihedus on 400-800 kg/m3
annaabi.ee 
