Graafik 2: C45E kõvaduse sõltuvus jahtumiskiirusest Graafik 3: C45E kõvaduse sõltuvus noolutus temperatuurist Karastamise käigus tekkinud struktuurid: Karastamine: C10E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M. C45E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M. Õli jahtumine: Austeniit hakkab muutuma perliidiks aga kogu austeniit ei jõua perliidiks muutuda. Lõppstruktuuriks jääb martensiit pluss perliit M+P. Õhk jahtumine: Austeniidist muutub kogu teras perliidiks. Lõppstruktuur on perliit. C60E: Vesi jahtumine: Otse austeniidist martensiidiks. Lõppstruktuuriks jääb martensiit M. Noolutamine: C45E 250°C: Noolutusmartensiit (terastes C-sisaldusega üle 0,8%, ka tsementiit) on
-rauas rohkem süsinikku- kuni 2,14% temperatuuril 1147 °C. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem kui ferriidil, sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt, mittemagnetiline. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Tsementiit (T) ehk raudkarbiid Fe 3C (cementite, iron carbide) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb temperatuuridel üle 1300 °C nii, et tal puudub kindel sulamistemperatuur. Tsementiiti iseloomustab: habras, väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Kord moodustunud tsementiit on väga püsiv eriti madalatel temperatuuridel ja
voolavuspiir) MÕJUTAB LÖÖGISITKUST Allpool Ac1 (727C) terasel on alaeutektoidne struktuur- mis koosneb perliidist ja ferridist ja süsin. C= 0,83% Terase muutused jahutamisel Austerniit on püsiv üle 727"C. Jahutades kuumutatud terast allapoole Ar1 muutub austerniitmittepüsivaks ja laguneb: Perliidi muutuste ala on Ar1< 550"C Olenevalt jahutamise astmest eristatakse 3 ala: A- madal allajahtumisastmel (Ar1-650"C) laguneb austerniit jämendaks ferriidi ja tsementiidi seguks (perliidiks)kõvadusega 180-250 HB B- Kui jahutada teras 650-600"C tekib sorbiid, mis on perliidist peenem(ferriidi ,tsementiidi) mehhaaniline segu.kõvadusega 250- 350 HB mida rohkem sorbiidi on terases seda tugevam ja plastsem ta on. C- Jahutades terast kuni 550"C laguneb austerniit trostiidiks(väga peen ferriidi tsementiidi segu 350-450 HB )tugev ,sitke ja plastne. Järelikult asuterniidi lagunemise temperatuur on põhiline,millest
0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram.
11 Joonis 13. α-raua ja γ-raua kristallivõred 8. Faasidiagrammid Joonis 14. Fe-C faasidiagreamm, terased Austeniit (A) on süsiniku tardlahus γ-rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus γ-rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub 〈-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv sekundaarne
h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Lõõmutusviisid, nende kasutusalad ja eesmärk Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist)
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
Raud lahustub austeniidis, grafiit aga jääb püsima struktuuriosana, teise tahke faasina. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi (s.t. pärast lõõmutamist temperatuuril 900-950°) koosneb malmi struktuur austeniidist ja grafiidist. Tempermalmi lõplik struktuur oleneb sellest, kuidas toimub edasine jahutamine. Kui pärast lõõmutamise esimest staadiumi jahutada malmi suhteliselt kiiresti (õhus), siis austeniit laguneb nagu teraseski ferriit-tsementiitseks seguks - perliidiks. Niisuguse tempermalmi struktuur koosneb grafiidist ja perliidist (mõnikord ka grafiidist, perliidist ja ferriidist). See tempermalm on suure tugevuse ja kõvadusega, kuid vaikese plastilisuse ja sitkusega. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi on ka võimalik ahju kiiresti jahutada temperatuuril 730-750° ja seejärel aeglaselt 20-30 tunni vältel temperatuurini 700°. Seejärel võetakse kastid ahjust välja ja jahutatakse õhus
grafiidipesade moodustamine kui tsementiit laguneb. Tempermalmi liigid: e. Feriittempermalm e. tumeda murdega tempermalmi (ferritic malleable iron, blackheart malleable iron) lõõmutusreziim koosneb 2 järgust: i. Grafiidistamine 950-1000°C lagundab valges malmis tsementiidi austerniidiks ja grafiidiks. ii. 700-720°C juures austerniit kristaliseerub perliidiks ja perliidis olev tsementiit laguneb samuti grafiidiks ja feriidiks. Lõõmutustsükel kestab 20-50h. Lõpp struktuur on ferriit ja grafiit. f. Perliittempermalm e. heleda murde pinanga tempermalmi (perlitic malleable iron, witheheart malleable iron) saamine on ühe järguline: i. Grafiitimise käigus tekib grafiit ja austerniit, jahtumisel
Sisepinged vähenevad Tugevus Survetöödeldavus suurenebKulumiskindlus suure paranebStruktuur neb peenenebLõiketöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Tekivad sisepinged Lõõmutus Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist).
süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 7 Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, teha kindlaks, millest koosneb 0,5%-lise C-sisaldusega terase struktuur toatemperatuuril ja mis temperatuuril tekivad vastavad struktuuriosad. : 1. järele jäänud austeniit laguneb ferriidi ja tsementiidi eutektoidseks seguks (perliidiks) - temperatuuril 727 kraadi Celsiust 2. austeniit - tekib temperatuuril 1600 kraadi Celsiust 3. perliit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 4. austeniit laguneb ferriidiks - temperatuurivahemikus alates ca. 780 oC kuni 727 oC 5. tsementiit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 8 Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, määrake 2%-lise C-sisaldusega terase jahtumiskõvera kriitiliste temperatuuride arv. : a. 1 b. 2 c. 3 d. 4 e. 5 9
....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
terase struktuur toatemperatuuril ja mis temperatuuril tekivad vastavad struktuuriosad. Vali üks või enam: 1. tsementiit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 2. perliit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 3. austeniit - tekib temperatuuril 1600 kraadi Celsiust 4. austeniit laguneb ferriidiks - temperatuurivahemikus alates ca. 780 oC kuni 727 oC 5. järele jäänud austeniit laguneb ferriidi ja tsementiidi eutektoidseks seguks (perliidiks) - temperatuuril 727 kraadi Celsiust Question 8 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, määrake 2%-lise C-sisaldusega terase jahtumiskõvera kriitiliste temperatuuride arv. Vali üks: a. 1 b. 2 c. 3 d. 4 e. 5 Question 9 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Arvutage süsinikusisaldus terases, mille struktuur koosneb 60% P + 40% F Kasutage vastuses üheliste ja kümnendike eraldamiseks koma (,) asemel punkti (.).
Toatemperatuuril austeniiti vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning 37) Perliit : on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis ja
..1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja ta on tempermalmi struktuuri iseloomulikumaks tunnuseks Kui jahutada malmi mõõduka kiirusega alla 727 °C, laguneb austeniit perliidiks ning saame perliitmalmi; aeglasel jahutamisel temperatuurivahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700...710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega
Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus y -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus y-rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C, temperatuuril 727 °C 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib auteniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: A = P (F+T). d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisal- dus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. Auste- niidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv
lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus: protsessitermotöötlus – terase lõõmutus (rekristalliseeriv, tavalõõmutus); tugevdav TT – terase karastamine (+noolutus). TT põhimoodused Lõõmutus - terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või üle Trekr järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine lõõmutamisel peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane TT viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada eelmiste kuumtöötluse operatsioonide defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Normaliseerimine - on selline TT viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (Acm), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline
teraste, tööriistateraste, valuteraste jt. kohta. Mõned viimase aja GOST-id (näit. ehitusteraste puhul) on osaliselt ühtlustatud EN või ISO standarditega. 17) Lõõmutamine kui terase termilise töötlemise üks viisidest. Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist).
tardub eutektmuutuse L è A + T tulemusena austeniidi ja tsemendi seguks – eutektikumiks, mida nimetatakse ledeburiidiks (Le). 6 2. Eutektoidmuutus – temperatuuril 727°C on samaaegselt A, F ja T. Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja
17. -raua ja -raua kristallivõred kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: F e a a to m C a a to m A P (F+T). Sele 1.18. Aatomite paigutus raua-süsiniku
temperatuurideni 1000-1050 kraadi kasvab tera vähe, üle selle kuumutamisel algab järsk terakasv; Pärilikult jämedateralised ehk jämeteraterased, mille märgatav terakasv algab kohe kuumutamisel üle A C 1 . 7 STRUKTUURIMUUTUSED TERASE JAHUTAMISEL Olenevalt jahutustingimustest ja terase koostisest võib austeniit: 1) Laguneda perliidiks 2) Muutuda martensiidiks 3) Säilida allajahutatud austeniidina Perliitmuutus seisneb: Raua polümorfses muutumises F e γ → F e α ; Austeniidis oleva süsiniku ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. Raua polümorfne muutus toimub seda kiiremini, mida rohkem jahutame alla temperatuuri A 1 (joon PSK). Temperatuuri langedes väheneb aga difusiooni kiirus
Faasimuutused Fe-C sulameis (skeem, sisu) a)Eutektmuutus (LA+T) Fe-C sulameis on eutektmuutuseks vedelfaasi (L) süsinikusisaldusega 4,3% (C=4,3%) kristalliseerumine temperatuuril 1147°C austeniidi (A) ja tsementiidi (T) kristallide seguks ehk ledeburiidiks (Le). b)Eutektoidmuutus (AF+T) Fe-C sulameis on eutektoidmuutuseks tardlahuse austeniit (A) süsinikusisaldusega 0,8% (C=0,8%) ümberkirstalliseerumine temperatuuril 727°C ferriidi (F) ja tsementiidi (T) kristallide seguks ehk perliidiks (P). c)Austeniitmuutus (PA) Sarnaselt rauasüsinik sulamite jahutamisel toimuvate muutustega toimuvad faasi muutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasi piiride AC1 ja AC3 (joonis 2.30, lk 92). Kuumutades terast üle temperatuuri AC1, leiab aset perliit muutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nim austeniitmuutuseks ehk austenitisatsiooniks. PA seletus: eutektoid terast süsinikusisaldusega 0,8% ehk perliiti(P) (P=F+T) kuumutades
oleva CO, CH4 arvel. Kaitsvakeskkonna puhul neid nähtusi ei toimu. Austeniidi teke perliidist nõuab raua polümorfset muutust, mis on võimalik tempil 727*C ja süsiniku ümberjaotust difusiooni teel. Väikese soojusjuhtivusega terase korral kasutatakse astmelist kuumutust, kaardumise vältimiseks peab peeni pikki detaile ja õhukesi plaate kuumutama püstasendis. 14. Struktuurimuutused terase jahutamisel Austeniit võib: a)laguneda perliidiks, b) muutuda martensiidiks (süsinikuga üleküllastunud ferriit), c) säilida alajahtunud austeniidina Perliitmuutus seisneb raus polümorfses muutumises Fe γ-Feα ning A-s oleva C ümberjaotumises difusiooni teel. Need protsessid määravad austeniidi lagunemise kiiruse. T langedes väheneb difusiooni kiirus ja aeglustub C ümberjaotumine. A allajahutamisel toimuvaist muutustest saamisekd koostatakse katseandmete alusel A isotermilise muutuse diagramm (TTT d
Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja seetõttu ka erinevad omadused. 7. Faasiüleminekud ja struktuurimuutused terase termilisel töötlemisel (joon 6-21)
L(4,3%C) + Fe3C ; (0,76%C) + Fe3C; L+ Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3)malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% ,tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit.Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67%, tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit.Faaside koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja seetõttu ka erinevad omadused.
koostise ebaühtlus vastupidi kiirendab seda. 2) Mittelahustavad osakesed (karbiidid, oksiidid jt.) , olles täiendavaks kristallisatsioonikeskmeiks kiirendavad austeniidi lagunemine. 3) Austeniiditera suurus. Tera kasvuga lagunemine aeglustub, kuna uued kristallid tekivad terapiiridel ja mida suurem on tera, seda lühem on üldine terapiiride pikkus. Niisiis, kõik tegurid, mis aeglustavad austeniidi muutus perliidiks, suurendavad terase läbikarastavust. Joonisel on näidatud kõvaduse jaotus silindrilise teimiku ristlõiges sõltuvalt teimiku läbimõõdust ja terase koostisest. Selgelt on näha, et peaaegu võrdse pinnakõvaduse juures süsinikuterase südamik jääb praktiselt karastamata (lähtekõvadus 22HRC), seevastu legeerterase korral kõvadus südamikus on ainult mõni ühik väiksem, kui pinnal. Joonis näitab, et legeerterase korral, mis on kaks korda suurem kui süsinikterasest,
vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril Parendatavad terased on kesksüsinikterased austeniiti süsinikterastes ei esine, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja Nende termotöötlus seisneb karastamises tsementiidiks e. perliidiks. (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist süsinikusisaldusega 0,8%; esineb termotöötlust omandab teras struktuuri, mis neis rauasüsinikusulamites, milles talub hästi löökkoormusi. C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega
Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm. Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim. perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit. Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja seetõttu ka erinevad omadused. 7. Faasiüleminekud ja struktuurimuutused terase termilisel töötlemisel (6.8), antud joon 6-21
). Lõõmutamine - Plastsus suureneb Sisepinged vähenevad, Survetöödeldavus paraneb, Struktuur peeneneb, Lõiketöödeldavus paraneb Karastamine - Kõvadus tõuseb, Tugevus suureneb, Kulumiskindlus suureneb,Sitkus väheneb,Tekivad sisepinged Terase lõõmutus Lõõmutus on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist).
Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit. Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja seetõttu ka erinevad omadused. 7. Terase ja malmi liigid (7.1), antud joon 7-5
peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit (joon 6-18) Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67% (hüpereutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on tsementiidi kihid ja vahel perliit (joon 6-19) Faaside (ferriit ja tsementiit) koostised on kõigil juhtudel ühesugused, mikrostruktuur on aga erinev ja seetõttu ka erinevad omadused. 9. Terase ja malmi liigid.
kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: Fe aatom C aatom A P (F+T). Sele 1.18
annaabi.ee 
