Nikkel Keity Vaistla 1 2 Saamislugu Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Metalli tootmine on mitmeetapiline protsess, sisaldades maagi peenestamist ja rikastamist. Väävel kõrvaldatakse peenestatud maagist kuumutamisega. Nikli eraldamiseks vasest kasutatakse nn karbonüülprotsessi, kus nikli reageerimisel vingugaasiga saadakse gaasiline Ni(CO)4, mis seejärel lagundatakse. 3 Asend perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIII rühma element. Periood: Järjekorranumber 28. Aatommass 58,69. Ni +28| 2) 16) 8) 2) 4 Omadused Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Lihtainena hõbevalge Kollaka läikega plastne metall Ta on hästi töödeldav Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C.
Alumiinium * Hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. * Tuntud oma kerge kaalu poolest. * Tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC , keema läheb see 2519 ºC juures. * Väga hea elektri- ja soojusjuht. * Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, olenemata ümbersulatamise kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981 Leidumine looduses * Erinevate mineraalidena moodustab alumiinium umbes 8% maakoorest ehk selle toormaterjali varud on peaaegu piiramatud. * Ainult hapnikku ja räni on maakoores rohkem,kui alumiiniumi * 100kg pinnases on keskmiselt 7kg alumiiniumi * Alumiiniumi ühendeid on ka meie toidus ja joogis.
Pelgulinna Gümnaasium 10P Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus Referaat Tallinn 2017 Sisukord 1) Keemilise elemendi nimetuse päritolu 2) Kes ja millal avastas 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid 5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused 6) Elemendi ja tema ühendite biotoime 7) Kasutamine tänapäeval 8) Huvitavad faktid 9) Pildid 10) Info allikad 1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al
duralumiinium(Al+veidi Mg, Mn, Cu), amalgaamid(Hg-sulamid) Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium
METALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS metallid asuvad perioodilisussüsteemis vasakul ja allpool (esimestes A - rühmades ja B - rühmades) välisel elektronkihil on tavaliselt vähe elektrone aatomite raadius on suhteliselt suur väike elektronegatiivsus (aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni) aatomid võivad elektrone ainult loovutada (redutseerijad) ühendites on metallidel positiivne oksüdatsiooniaste perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused A- rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
) Kõvadus Mohsi järgi: - Isotoobid: Nukliid Levimus Mass Poolestusa (%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit. Hassium kuulub perioodilisussüsteemis aktinoididele järgnevate uranoidide hulka. Hassiumi nimi on pandud Saksamaa liidumaa Hesseni järgi, kus asub Darmstadti linn, kus hassiumi esmakordselt sünteesiti. Tänan Tähelepanu eest!!
positiivselt laetud tuum, milles on koondunud peaaegu kogu aatomi mass Aatomi planetaarmudel 1911 a. Aatomtuuma avastamine (E.Rutherford) 1919 a. prootoni avastamine (E.Rutherford) 1920 a. Rutherford püstitas hüpoteesi neutroni olemasolust 1932 a. Neutroni avastamine. Tähistused Z prootonite arv tuumas.Seda nimetatakse laenguarvuks (määrab elemendi järjekorra numbri perioodilisussüsteemis) N neutronite arv tuumas. A Kõik nuklonite arv tuumas (elemendi massiarv). ´A=Z+N Kaasaegne Aatomimudel 1923 - Schrödinger ja Heisenberg Elektronpilved
maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta) Rakendused - Ehedalt ja kergsulamitena konstruktsioonimaterjalina, elektrijuhtmetena, valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3 . perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronk ihti ˇning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alu miiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekiva d nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumlusikas Alumiinumpuuder
poolt, *läbitungimisvõime on suurem kui -kiirtel. 2)+ lagunemine- tuum kiirgab välja positrone. -kiirgus kujutab endast suure sagedusega valgus kvante e footon, (00), omadused: *pole mõjutatav magnetvälja poolt, *võrraldes ja -ga on suur läbitungimisvõime, *toimub ainult tuumasisene osakeste ümberkorraldus. Nt. 168O168O+00 . Nihkereeglid: 1) - lagunemisel nihkub element perioodilisussüsteemis kahe koha võrra ettepoole. 2) - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisussüsteemis ühe koha võrra tahapoole. 3) + lagunemisel element nihkub perioodilisessüsteemis ühe koha võrra ettepoole. Radioaktiivse lagunemise seadus: poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest. Kõik radioaktiivsed ained lagunevad eksponentsiaalselt, N=N0·2 -t/T. (N-järele jäänud aatomite arv, N0-esialgne aatomite arv, t-
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega
elemendid: 2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06% Mg jpt. Inimorganismile (nagu kõigile imetajatele)möödapääsmatult vajalikuks peetakse järgmisi 15 mikroelementi F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I Keemiline element (KE)- liit- või lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav. --> Ühe keemilise elemendi kõigil aatomitel on ühesugune tuumalaeng, mis tähistab selle elemendi koha keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Selle koha tunnus: järjenumber/tuumalaeng(laenguarv )/prootonite arv tuumas (kõik need kolm arvuliselt võrdsed) Igal KE-l on mitu isotoopi (mille aatomid erinevad üksteisest tuuma neutronitesisalduse poolest - seega ranges füüsikal. mõttes ei tähista KE mõiste individuaalsust) KE: - aatommass võrdub kõigi looduslike isotoopide keskmise massiga, arvestades nende osakaalu looduslikus segus (aatommassiühikutes)
10D Elemendi nime saamine · Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Ehitus ja asend perioodilisussüsteemis · Tsink sümbol: Zn · Asub 4 perioodis II B rühmas · keemiline element järjenumbriga 30, metall. · Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Omadused, kasutamine ja tähtsus · Keskmise reageerimisvõimega · sinakashall metall · tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise leegiga · tihedus 7,14 g/cm³. · sulamistemperatuur 419°C · keemistemperatuur on 907°C. · Tsinki kasutatakse terase
Süsinik Asetus perioodilisussüsteemis Süsinik asub IVA rühmas Süsiniku aatomnumber on 6(aatomituumas on 6 prootonit) Elektrone on samuti kuus ning need asuvad kahel elektronkihil Süsinik asub teises perioodis Süsinik looduses Süsinikku leidub liht- ja liitainena Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise el...
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel) Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) Täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomituumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 2)8)14)2) Click to edit Master text styles Second level Third level
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C.
STRONTSIUM Sissejuhatus Elemendi nimetus tuleb Sotimaa asula Strontiani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeriv metallist element. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatomimass on 87, 62. Strontsiumi elemenditähis on Sr. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38|2)8)18)8)2). Avastus 1970 inglise teadlane A. Crawford, vaba metallina eraldas s-i esmakordselt H. Davy 1808. OMADUSED Keemilised Strontsium on tugev aluseline oksiid. Omaduste poolest sarnaneb kaltsiumi ja baariumiga Strontsiumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides. Strontsium põleb karmiinpunase leegiga
Alumiinium Paiknemine tabelis Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13, mis asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Avastamine Alumiiniumi avastas väljapaistev Saksa keemik Friedrich Wöhler, kes tegi 15 aastat katseid peale seda kui ta 1827.aastal sai enda valdusesse metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Leidumine/saamine
Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm. Omadustelt on plutoonium aktinoid. Plutoonium sulab temperatuuril 639°C Pallaadium Pallaadium on keemiline element järjenumbriga 46. Välimuselt on pallaadium hõbevalge intensiivse läikega metall. Pallaadium kuulub keemiliste elementide perioodilisussüsteemis 5. perioodi 10. rühma d- blokki Pallaadiumil on ebatavaline omadus absorbeerida toatemperatuuril vesinikku oma ruumalast 900 korda suurema ruumala ulatuses. Kasutatud Allikad Vikipeedia Google
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata)
Tihedus 7874 kg/m3, sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C). Raud Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Looduses Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisussüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Rauasulamid Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus.
Räni (Si) Kiviriigi kuningas Info Sümbol:Si(silicium) Järjekorra number perioodilisussüsteemis:14 Elektroskeem: +14/ 2)8)4) Aatommass: 28,086 Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Sulamistemperatuur: +1417 ºC Tihedus: 2330 kg/m³ Räni saamine Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element,kuid puhtal kujul teda looduses ei esine.Räni saadakse ränidioksiidi(kvartsliiv)taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 ºC elektrikaarahjus. SiO2 + 2C Si + 2CO SiO2 + 2Mg Si + 2MgO
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on
Räni · Sümbol: Si (silicium) · Järjenumber perioodilisussüsteemis: 14 · Elektronskeem: +14/ 2)8)4) · Aatommass on 28,086 · Oksüdatsiooniaste ühendites +4 · Sulamistemperatuur: 1417 ºC · Tihedus: 2330 kg/m³ · Räni on hapniku järel levinuim element maakoores ,moodustades 29,5% maakoore massist · Räni on pooljuht, mille elektrilised omadused sõltuvad väga tugevasti lisanditest · Räni kuulub silikaatide ja ränidioksiid koostisse ning on telliste, tulekindlate materjalide, klaasi, portselani, tsemendi ja teiste materjalide
10. Kas elavhõbe on tavatingimustes vedel? 11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26
perioodis.Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57ja 58.Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt
välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Alumiinium perioodilisus tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) _ 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e _ Al 3+
Kvargi elektrilaeng on elementaarlaengu murdarvkordne. u-kvark = üles; d-kvark = alla; c-kvark = sarm; s-kvark = veider; t-kvark = tõde; b-kvark = ilu. Meid ümbritseva mateeria moodustamiseks piisab elektronist, u-kvargist ja d- kvargist(u+d=nukleon). II. Seadused Tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa. A=Z+N Tuuma mass on alati väikem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast. Alfalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelementidega võrreldes kaks kohta eespool. Beetalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelemendiga võrreldes ühe koha võrra tagapool. Beetalagunemisel muundub üks neutron prootoniks ja sünnib elektron ning antielektronneutriino. Igat radioaktiivset elementi iseloomustab ajavahemik, mille jooksul laguneb pool selle elemendi tuumast. III. Mõisted Aatommassiühik- tuumafüüsikas kasutatav süstemaatiline mõõtühik.
..................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.....................................................................................7 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad...........................7 2.2 Koht Perioodilisussüsteemis..............................................................8 2.3 Esinemine Looduses..........................................................................8 2.4 Molekulaarne Vesinik........................................................................10 2.5 Toime Inimesele Ja Ohud..................................................................10 2.6 Ajalugu..............................................................................................11 Kokkuvõte.............
Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga. Elektronide kihid moodustavad elektronkatte. Andmeid elementaarosakestest: elektroni mass me = 9,1091 x 10-31 kg prootoni mass mp = 1,6725 x 10-27 kg
tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Koht perioodilisustabelis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) Vesiniku üldiseloomustus
.......................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6 2 1. NIKLI AATOM Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli aatommass on 59 ning järjenumber 28. Aatommass niklil on 58,69. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C, sulamistemperatuur 1455 °C, tihedus 8,91 g/cm3, elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d8 4s2. Massi järgi on nikkel Maal kuues element raua, hapniku, räni, magneesiumi ja väävli järel ning moodustab 1,8% Maa massist. Nikli aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Neutron on
9. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks. 1.2. Aatomi ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, "Matemaatilise keemia elemendid" Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n 2 elektroni, kus n on kihi number. Seega kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi (1 sm pikkusele joonele mahub ritta umbes 108 elektroni). Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma, kuna
Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise elemendi isotoopidel on ühesugused keemilised omadused, kuid erinevad füüsikalised omadused. Mõned isotoobid võivad olla radioaktiivsed, nt vesiniku isotoobid (21Hdeuteerium; 31H triitium) Z ja N vahel mõjuvad tuumas erilised jõud tuumajõud, mis on väga tugevad ent väikese mõjuraadiusega Tuuma seoseenergia on nukelonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus
Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud looduses. Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raua massisisaldus maakoores on 6%. Ehedal kujul eksisteerib rauda looduses vaid raudmeteoriitide koostises, mis koosnevad kõrge niklisisaldusega (5-30%) rauast. Rauda toodetakse rauamaakide metallurgilise taandamisega. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise anomaalia
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt.
Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Aatomi suurust iseloomustavad näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav[6], sest ta on elementide seas erandlikul kohal[7]. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[8]. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab
side tuumaga ja seda suurem on ta energia. Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (- laeng, aatom on elektroni liitnud). Iga elektronkiht mahutab kindla arvu elektrone: I kiht 2 elektroni II kiht 8 elektroni III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti Ni +28 ) ) ) ) ja numbrid Ni +28 2)8)10)8) viimasel kihil peab olema 8 elektroni kuna nikkel asub B elementide seas ja rühmas VIII B. Elektronkihid jagunevad alates teisest kihist alakihtideks ja igale alakihile vastab kindla kujuga aatomiorbitaal. Orbitaal- ruumi osa, kus elektroni leidmise tõenäosus on suur. 1)s-orbiaal (sfääriline) 2)p-orbitaal (ruumiline) 3)d-orbitaal
Roodium (kr rhodeios ,,roosa, roosavärviline") on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, järjenumbriga 45. Roodiumi sümbol on Rh (rhodium). Roodiumi aatommass on 102,9055, aatomiraadius on 135 pikomeetrit Looduslikku roodiumi moodustab stabiilne isotoop 103 45 Rh (massiarvuga 103). Roodium on väärismetall ning plaattinametall (plaattinametallideks nimetatakse ka teisi omadustel plaattinale sarnanevaid elemente: iriidiumi, osmiumi, palladiumi ja ruteeniumi). Perioodilisussüsteemis loetakse teda koos koobalti, iriidiumi ja meitneeriumiga koobaltigruppi (9. gruppi). 103 Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh. Püsivaimad kunstlikud 101 101 102m isotoobid on Rh, mille poolestusaeg on 3,3 aastat, misjärel ta Ru-ks laguneb ning Rh, mis
samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem. Struktuuriisomeeria: ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud, hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu
See keemiline element on oma nime saanud kreeka jumalalt Plutonilt, keda austati nii rikkuse kui ka põrgu jumalana Aatomi ehitus Aatomi tuumas asetsevad prootonid, mille elementaarne elektrilaeng on +1, ja laenguta neutronid. Prootonite arv, enamasti öeldakse selle asemel "tuumalaeng", on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis. Kui tuumalaeng peaks muutuma, siis muutub element teiseks elemendiks; nt kui vesiniku aatomi tuumalaeng peaks millegipärast tõusma 1 võrra, siis pole vesinik enam vesinik, vaid on muutunud heeliumiks. Kui aga neutronite arv tuumas peaks muutuma, siis aine keemilised omadused ei muutu, muutuda võib vaid aine radioaktiivsuse tase. Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni
Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium) · Mustmetallid raud ja tema sulamid, töötlemata olekus kaetud musta oksiidi kihiga. Asend perioodilisussüsteemis: Metallid asuvad perioodide alguses ja rühmade lõpus. Elektronide arv väliskihil: 1-3 põhiliselt. Elektronide loovutamine ja liitmine: loovutavad kergesti elektrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega)
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad:
Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad
1751. aastal Rootsi mineraloog Axel Fredrick Cronstedt eraldas puhastamata rauamaagi ühes Rootsi kaevanduses. Ta tuvastas selles uue pool-metalli. Paar aastat hiljem ta avastas, et see pool-metall on identne ühe talle Saksamaalt saadetud Kupfernickeli metallilise osaga. Nii uue metalli avastanud, otsustas ta säilitada nimi Kupfernickel, lühendades selle Nickel'iks. Tema avastust kinnitasid ka teised teadlased. Asukoht tabelis. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli aatommass on 59 ning järjenumber 28. Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d8 4s2 Elektronskeem: +28|2)8)16)2) Elektronide arv: 28 Neutronite arv: 31 Prootonite arv: 28 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...II...IV Kristalli struktuur: tahukeskne kuubiline Nikli aatomi ehitus: -1- Energia levelid : 4 Esimene energia level: 2 Teine energia level: 8 Kolmas energia level: 16 Neljas energia level: 2 Elemendi saamine:
aufbau printsiip elektronid täidavad orbitaale energia kasvu järjekorras; 7s 7p Hundi reegel antud alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne; Kletskovski reegel määrab alanivoode täitumise järjekorra (mida suurem on orbitaali n + l summa, seda kõrgem on orbitaali energia; kui kahe orbitaali n + l summa on võrdne, täitub enne madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z ,
Alumiinium Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 10.A Mis on alumiinium? Alumiinium (Al) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis, III A rühmas, oksüdatsiooniastmeks ühendites on +III. Ta on hõbevalge hästi reageeriv pehme metall, tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Avastamine Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti ühe Hiina väejuhi 3. sajandi algusest pärit hauakambrist alumiiniumehteid. Viimaste spektraalanalüüsil selgus, et need sisaldasid 85 % alumiiniumi. Alumiiniumi nimetus tuleneb ladinakeelest sõnast alumen, s.t. maarjas.
annaabi.ee 
