Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need
erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti, veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857 astus eesti rahva ette ,,Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat. Veergude peamine täitja oli Jannsen, kuid nimetada vöiks J.Weitzenbergi, Freundlichi, Kuhlbarsi, meremees Jürisoni ja söjaväearst Hirschi. 1861. aastat hakkas isale ajalehetöös appi tütar Lydia
See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul. Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972. Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti meedias kiire ja täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Ajakirjandus sai sõltumatuse riigist ning poliitikutest, mis tulenes ajalehtede ajakirjade erastamisest ja riiklikute toetuste kaotamisest perioodikale. Samal ajal toimus ajakirjanike seas kiiresti ka põlvkondade vahetus. Noored ajakirjanikud võtsid kiiresti omaks läänelikuuudisteajakirjanduse põhimõtted ja pidasid meedia kommertsialiseerumist üsna loomulikuks protsessiks. Ajakirjandus püüdis olla vaba sotsiaalsetest kohustustest, kujutada endast avatud neutraalset ruumi, milles võis avalikult esitada erinevaid huvisid ja seisukohti. Kuna ajakirjandus muutus ettevõtluse haruks, siis müistagi hakati seda
Siberis ja Alaskas elunenud mammutite algne arv mitmesadadele tuhandetele, vahest isegi miljonitele isenditele. (1) (1.1 Zillmer, H. J.Darwini eksitus. Tallinn, 2001, lk. 89. Arvutiga vormistatud tööde puhul on soovitav kasutada tekstisisest viitamist. Viitamisel sama autori mitmele tööle pole vaja autori nime enam korrata; tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale (ajaleht, ajakiri) viitamise korral kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. - viitamine ajakirja artiklile Näit. Fieberg, S. (1993). Sotsiaalsed arengud Eestis. Horisont 3(42): lk. 20-22. - viitamine ajalehe artiklile Näit. Tamm, V. (2000). Eesti turismi areng. Eesti Päevaleht 7.jaanuar: lk.23.
Tekstisisese viitamise korral näidatakse viidatud allika autor, väljaandmisaasta ja lehekülg, millelt viide pärineb, kasutaud andmete, refereeringu või tsitaadi järel sulgudes. Interneti allikale tohib viidata ainult siis, kui kui sel on autor. 4 Viitamisel sama autori mitmele tööle ei ole vaja autori nime korrata, kuid tööde ilmumisaastad peab eraldama semikooloniga. Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibidem sealsamas). (Ibid, lk.56) või (sealsamas, lk. 22) Kogu alapunkti hõlmav refereering ei ole lubatud. Töö keel
6 kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna “sealsamas” koos lehekülgede äranäitamisega. Näiteks: [sealsamas, lk 22]. Lühendid Soovitav on kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid nagu nr, vt, a, lk, jms, jne.
pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibid sealsamas).Kui viidataval allikal on autoreid rohkem kui üks, siis on soovitav kasutada lühendit et al (ladina keeles et al ja teised). Eesti õigusaktidele viitamine. Kui viidatakse akti redaktsioonile, mille andmed on toodud allikate loetelus, siis kasutatakse pealkirja või pealkirja lühendit (esimesel viitamisel ka pealkirja). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Tsitaat peab vastama originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda juurde omapoolseid sõnu ega võeta ka välja autori sõnu. Tsitaadis ei tohi liita üheks erinevatest kohtadest võetud lausekatkeid. Väljajäetavad lauseosad asendatakse mõttepunktidega
leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse
leheküljed. Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse
Oxford Gazette'i (ilmus 2 x nädalas). Kui õukond Londonisse tagasi läks, nimetati ka väljaanne ümber London Gazette'iks. 1694 kaotas kehtivuse litsentsiseadus, mis trükiasju faktiliselt reguleeris. Ainsateks pressi piiravateks seadusteks olid riigireetmise, mässuleõhutava laimu ja parlamendiistungitest kirjutamise keelustamise seadused. Sel ajavahemikul, 1702 hakkas ilmuma Inglise esimene päevaleht Daily Courant, kus avaldati ka reklaami. 1712 kehtestas parlament perioodikale nn tempelmaksu, mis tõstis lehe omahinda (maksu tuli maksta iga kuulutuse ja iga eksemplari eest). Hiljem lisandus veel spetsiaalne reklaamimaks, mis kõik kaotati alles 1855. 1731 ilmus esimene ajakiri Inglismaal Gentleman's Magazine. Tööstusrevolutsioon mõjutas ajakirjanduse arengut oluliselt, kuna linnadesse kogunes potentsiaalseid ostjaid, keda sai reklaamiga mõjustada. Samal ajal ei lubatud endiselt parlamendiistungeid refereerida, mis põhjustas
annaabi.ee 
