Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"perimeetrit" - 13 õppematerjali

Tolmuimeja Roomba
16
ppt

Tolmuimeja Roomba

mis laseb Roombal liikuda seina või mõne muu mööblieseme lähedal ilma, et ta neid puudutaks. Roombal on ka väike teleskoop ratas, millega ta tunneb ära trepid või tühimikud. iRoboti poolt kindlaks määratud algoritm Hakati proovima, et Roomba hakkab koristama edasi liikudes spiraali kujuliselt põhilise toa ümbermõõduni. Kui ta põrkab kokku takistusega, arvab et ta on jõudnud toa ümbermõõduni. Seejärel koristab ta mööda perimeetrit, kuni ta tabab veel üht takistust. Siis puhastab antud punktis, kuni leiab selge sihi mööda seina või mööbli äärt, kuni eraldatud puhuastuse aeg on läbi. Laadimine baasjaamas Kui on olemas baasjaam, siis roomba läheb ise laadima, kui patarei on nõrk või tuba on tema arvates koristatud. Selleks kasutatakse kaitseraual olevat infrapuna vastuvõtjat. Kui aku hakkab tühjaks saama, hakkab Roomba otsima laadijalt tekitavat infrapunasignaale

Informaatika → Informaatika1
13 allalaadimist
Aknamaterjalid
46
docx

Aknamaterjalid

• Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. 10 • Lengi sügavus: 140 - 210mm. • Avanemine: küljelt, alt või ülevalt. • Klaas: kahe- või kolmekordne klaaspakett siseraamis ja 4mm klaas välisraamis. kahe- või kolmekordne klaaspakett siseraamis ja 4mm klaas välisraamis. • Viimistlus: värvitud või lasuuritud • Tihendid: 10mm, kaks kuni kolm perimeetrit. • Sulused: polthinged, pikksulgurid, aknalingid, tuulesulgurid. 1.2.4 Sisse-välja avanev puitaken Sisse-välja avanevad puitaknad (talutüüpi aknad) koosnevad kahest aknaraamist, millest üks avaneb sissepoole ning teine väljapoole. Antud puidust aknad sobivad eriti hästi ajaloolise taustaga majadele. Samuti võib neid kasutada miljööväärtuslikes ja muinsuskaitsealuses piirkondades olevatel majade Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. • Lengi sügavus: 150 ja 190 mm.

Ehitus → Ehitus
4 allalaadimist
Ripplaed
11
doc

Ripplaed

vuugid. Selleks tuleb külgnevate ridade plaadid paigutada ühe karkassiprofiili võrra nihutatult. Seinal asuvate profiilide UD külge ei kruvita kipsplaate! Riputi metallist karkassile Vinüül pinglagi On olemas ka vähemlevinud ja uuenduslikum kinnise ripplae tüüp- pinglagi. Pinglae põhimõte on järgmine: seintele mõõda ruumi perimeetrit kinnitatakse spetsiaalsed PVC profiilid. Õhk ruumis kuumutatakse kuni 50 - 60°C, seejärel profiilidesse seatakse spetsiaalne PVC kile, mis kuumutamisel saavutab erilise elastsuse. Kile tasandub, ruumi jahtumisel aga pinguldub ja muutub jäigemaks. Paigaldamise tööde kiirust tagatakse sellega, et vinüülkangas iga konkreetse ruumi jaoks koosneb ühest tükist, mis on väljalõigatud täpselt vastavalt ruumi mõõtmetega

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
48 allalaadimist
Laeva Luugiseade
17
doc

Laeva Luugiseade

Eesplaanil on näha pingutit, mille abil luugikatte servad mereklaaris olekus tihenditele surutakse, millega tagatakse veetihedus piki luugi perimeetrit. 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Hüdraulikaseadmete abil kokku volditav luugikate avamise protsessis Vööri volditud avatud luugikate 15

Ehitus → Laevade ehitus
41 allalaadimist
Raudbetooni kordamisküsimused
15
doc

Raudbetooni kordamisküsimused

purunemist). 53. Koormatud ala, baaskontrollperimeetri ja kontroll-lõike mõisted läbisurumisel (p 7.1, 7.2). Koormatud ala on piirkond, kuhu rakendub koondatud koormus. Plaadi või vundamendi suhteliselt väikesel pinnal Aload. Baaskontollperimeeter on raadius, kus tuleb kontollida põikjõukindlust Tavaliselt võib kontrollperimeetri võtta koormatud alast kaugusele 2,0d ja see tuleks konstrueerida minimaalse pikkusega (vaata joonis 7.5) Kontroll-lõige on kriitilist perimeetrit jälgiv lõige, tema kõrgus on võrdne plaadi kasuskõrgusega d. Muutuva paksusega plaadil või vundamendil, välja arvatud astmeline vundament, võib kasuskõrguseks võtta kõrguse koormatud ala perimeetril (vt. joonis 7.8). 54. Läbisurumiskandevõime esindussuurused (p 7.3). Läbisurumise arvutuse metoodika põhineb posti servas ja baaskontrollperimeetril u1 olevate lõigete kontrollimisel. Põikarmatuuri vajaduse korral tuleks leida lisaperimeeter uout,ef, kus põikarmatuur ei ole

Ehitus → Raudbetoon
266 allalaadimist
Hüdraulika I eksam
15
doc

Hüdraulika I eksam

Kiiruse potentsiaal Pindvoolamise korral: , Kui anda funktsioonile väärtusi, saadakse potentsiaalijoonte parv. Voolujooned ja potentsiaalijooned on omavahel risti. Potentsiaalse voolamise teooriat rakendatakse siis, kui voolus puuduvad keerised. 1.16 Voolamise põhielemendid Elementaarjoa moodustab lõpmatult väikest pinnaelementi dA läbiv voolujoonekimp, mida ümbritseb pinna perimeetrit läbivatest voolujoontest koosnev elementaartoru. Elementaarjoa pidevuse võrrand: dQ= udA= const. Kiiruse ja ristlõikepinna korrutis on piki juga konstantne. Hüdrauliliseks raadiuseks R nim elavlõike ja märgpiirde suhet: R= A/ , kus on märg perimeeter. See on arvutatav pikkusmõõde, mis iseloomustab elavlõiget voolutakistuse seisukohast: mida suurem on sama A puhul R, seda väiksem on voolu kokkupuutepind sängiga ja seda väiksem ka liikumistakistust.

Mehaanika → Hüdraulika i
459 allalaadimist
Katlatehnika kordamisküsimused
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 ­1200 ºC ja kus soojusülekanne toimub nii kiirguse kui ka konvektsiooni teel. Nende küttepindade hulka kuuluvad koldes paiknevad sirmküttepinnad ja pöördkambri seinu katvad ekraanid. kolmanda piirkonna iseloomulikuks tunnuseks on see, et nendes küttepindades toimub

Ehitus → Katlatehnika
82 allalaadimist
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

4 järgi. Joonis 7.4 - Koormatud ala baaskontrollperimeeter serva või nurga lähedal Plaadi kasuskõrgus võetakse tavaliselt mõlemas suunas võrdseks: dy dz d eff , (7.1) 2 kus dy ja dz on kahes ristuvas suunas paikneva armatuuri kasuskõrgus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 106 Kontrolllõige on kriitilist perimeetrit jälgiv lõige, tema kõrgus on võrdne plaadi kasuskõrgusega d. Muutuva paksusega plaadil või vundamendil, välja arvatud astmeline vundament, võib kasuskõrguseks võtta kõrguse koormatud ala perimeetril (vt. joonis 7.5). - koormatud ala Joonis 7.5 - Muutuva paksusega vundamendi kontrolllõike kõrgus Sees- või väljaspool baaskontrollala paiknevad lisaperimeetrid ui peaks olema samakujulised

Ehitus → Raudbetoon
474 allalaadimist
Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele. Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka

Ehitus → Hooned
425 allalaadimist
Katlatehnika eksami vastused
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 ­1200 ºC ja kus soojusülekanne toimub nii kiirguse kui ka konvektsiooni teel. Nende küttepindade hulka kuuluvad koldes paiknevad sirmküttepinnad ja pöördkambri seinu katvad ekraanid. kolmanda piirkonna iseloomulikuks tunnuseks on see, et nendes küttepindades toimub

Ehitus → Katlatehnika
89 allalaadimist
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 36/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Liidete kinnituselementide vahekaugused: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 37/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide kontroll purunemisele Teras-puiduga mitmenaaglilise puitelemendi otsalähedase liite, mis koormatud kiudude suhtes paralleelse jõu komponendiga, selle purunemisel piki liitepinna perimeetrit, tuleb kontrollida: 1.5 A net,t ⋅ f t ,0,d Fbs.Rd =  0.7 A net,v ⋅ f v ,d Õhukeste terasplaatide korral: 0.4 ⋅ t 1  t ef = M y ,Rk 1.4 f ⋅ d  h ,k Paksude terasplaatide korral:  M y ,Rk 2  fh ,k ⋅ d t ef =

Ehitus → Ehitus
82 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

meeleoludega (Flandriast: Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck; Hollandist: Pieter de Hooch, Jacob van Ruisdael, Jan Vermeer van Delft, Frans Hals, Rembrandt). Tüüpilised Hollandi regulaaraiad. Iseloomulik oli väga tihe, intiimne planeering. Enamasti rajatud terrassidena, kusjuures iga terrass planeeriti eraldi. Aedu ümbritsesid sageli kanalid kolmest küljest (seotud vajadusega rajada kanaleid), mööda perimeetrit jooksid teed. Aedu kujundati vastavalt oma maitsele, püüeldi detailide rohkusega originaalsuse ja isikupärasuse poole. Aedades olid parterid, hekid pügati laineliseks, pügamiskunst oli Hollandis kõrgelt arenenud. Sageli võis näha "kihiliseks" pügatud puid ("tordilõigud"). Pügatud puudest oli populaarseim jalakas - pügati boskettideks, alleedeks. Lilleparteritel armastati kasutada kõrgeid pika sirge varrega taimi, ka pottides taimi, eriti tsitruselisi ja viinapuid

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

 Vaid see, kes ise ohu ära tunneb, saab pakkuda teistele piisavat abi!  Kohandage oma kaitsevarustust olukorrale vastavaks!  Küsige julgelt juurde lisajõude !  Võtke kasutusele täiendavad ohutusmeetmed! Pilt 32.1. Kannatanu vabastamine avariilisesest autost väljalõikamise teel Patsiendi juurde pääsemine Vältimaks kaost sündmuskohal, tuleb töötada väljakutsel olles kindla meetodi alusel. Sündmuskohal moodustatakse kaks tööringi-perimeetrit. Esimene perimeeter kulgeb umbes 5 m kauguselt ümber sündmuskoha. Selles liiguvad ainult päästjad, keda on vaja patsiendi vabastamiseks. Teine perimeeter tekib 10 m kaugusel ringis. Seda tööringi võib visuaalselt märgistada tähiskoonustega. Seal paiknevad kõik meditsiinilised ja tehnilised abivahendid, mida on vahetult vaja kannatanute abistamiseks. Sellise tööviisi korral on patsiendi vahetu ümbrus 454

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun